Mida rohkematel matkadel käime seda enam õpime oma varustust ja keha tundma; saame teada, mida täpselt tahame ning kus asuvad meie piirid. Muutuvad meie päevased kilometraažid, varustuse eelistused ja matkadeks ettevalmistumine.
Jagan siin mõningaid näpunäiteid, kuidas keskmiselt kogenud matkajana oma rännakud uuele tasemele viia. Võib-olla leiad siit inspiratsiooni varustuse välja vahetamiseks või oma esimeseks pikamaamatkaks ettevalmistumiseks.
SELJAKOTT
Kui oled oma esimesest matkakotist välja kasvamas, ehk et selle sisu juba väiksema ja kergema vastu välja vahetanud ning järsku on sul ruumi üle, siis keskendu järgnevale.
– Vali seljakott, mille maht tundub ehk veidi hirmutavalt väike: mida suurem on seljakott, seda enam kipume tühja ruumi üleliigsega täitma. Väiksem kott tähendab, et kaalud iga eseme hoolikalt üle ning pakid kaasa vaid olulisima. Liiga raske seljakott võib viia vigastusteni ning annab Sulle ebameeldiva matkakogemuse.
– Veendu, et seljakott sobib Sinu seljapikkuse ja kehaehitusega. Enamik seljakotte on saadaval suurustes XS kuni XL, osad aga vaid S, M ja L suuruses. Kui soovid seljakotti vaid ise kasutada, võiksid muudetava seljapikkusega kotte vältida, sest need kaaluvad rohkem. Seljaosa pikkust mõõdetakse selja alaosast (puusaluu kohalt) kuni C7 lülini ehk kaela allosas asuva eenduva selgroolülini; kõige parem on seda teha rätsepa-mõõdulindiga.
– Kehaehituse osas tasuks vaadata, et kondisemale kehale sobival seljakotil oleks puusavööl hulganisti polstrit. Kindlasti tasuks vältida väga jäika puusavööd ja “teravamate” servadega puusavööd/õlarihmasid – need servad võivad ebameeldivalt mõnele närvile vajutada. Naiste-spetsiifilised seljakotid on mõeldud kitsamatele õlgadele ja laiematele puusadele, küll aga tasuks veenduda, et valitud seljakoti õlarihmad liialt büstile ei suruks.
– Kui oled õiges mõõdus ja Sinu kehaehitusega sobiva seljakoti välja valinud, proovi seda matkapoes kindlasti koos raskusega. Kontrolli, et saad veepudeli küljetaskust ise välja, ilma kotti seljast võtmata. Kontrolli, et kotil oleksid kindlasti olemas need taskud, mida soovid (näiteks puusavöö ja õlarihmade taskud) ja ei midagi üleliigset – kõik tuled-viled kaaluvad midagi.
VARUSTUSE PAKKIMINE
– Et seljakoti sisu timmida, kasuta võimalikult väheseid pakkekotte. Laias laastus saab hakkama vaid paari veekindla koti ehk drybag’iga: suuremasse kotti (ca 15L) paki magamiskott (ja siselina) ja magamisriided; keskmise suurusega (ca 10L) kotti paki ülejäänud riided, nt fliis ja sulejope, vahetussokid, aluspesu; kõige väiksemasse kotti (2-3L) paki elektroonika, pass, rahakott ja muu väärtuslik. Matkatoit ja -köök ei pea olema veekindlalt pakitud.
– Kui oled parasjagu varustust kergema vastu välja vahetamas, kasuta järje pidamiseks ja nõrgimate lülide leidmiseks Lighterpack veebilehte. Sel lehel saad kogu oma planeeritava varustuse üksipulgi sisse toksida (varustuse kaalud leiad tootjate kodulehtedelt) et näha, mille osakaal on kõige suurem ning mille väljavahetamisele peaksid kõige enam tähelepanu pöörama. Minu pikamaamatkamise seljakoti sisu leiad siit.
JALGADE TERVIS
Tõenäoliselt teab iga matkaja, et hea matkakogemuse aluseks on hästiistuvad jalanõud – küll aga võib selle õige paari leidmine võtta aastaid. Lisaks õigete jalanõude leidmisele peaks aga tähelepanu pöörama ka jalgade tervisele ja taastumisele, seda eriti mitmepäevastel matkadel.
– Matkamiseks ei pea alati kasutama saapaid – neid tasuks eelistada vaid väga mägisel maastikul või hüppeliigese vigastuse korral. Kindlasti tasuks raskele nahksaapale eelistada kaasaegseid kergemaid saapaid, mis pole jala otsas liialt rasked ning mille tald on painduvam (parem tasakaal ning jalg saab loomulikumalt liikuda). Kui Sul vigastusi pole, tasub pigem kasutada maastikujooksujalanõusid, mille krobeline tald tagab hea pidavuse.
– Matkajalanõud ei pea ilmtingimata olema veekindlad – soojemal ajal hakkavad jalad veekindlas jalatsis hauduma ning võivad suurendada villide tekkimise ohtu.
– On ülimalt oluline, et matkajalanõu oleks igapäevajalatsitest julgelt 1.5-2 numbrit suurem, sest seljakoti raskuse all ning pikkade matkapäevade tagajärjel lähevad jalad paiste. Mägisel maastikul tasuks enne laskumist saapapaelad alati üle siduda, et varbad vastu saapanina ei vajutaks.
– Pauside ajal võta alati jalanõud ja sokid jalast, et jalad saaksid hingata. Mis veel parem – kui Sul on käepärast mõni oja, lase jalgadel veidi jahedas vees liguneda.
– Pika matkapäeva järel on hea mõte jalataldasid masseerida. Selleks sobivad nii iseenda sõrmed, matkakepp kui ka korgist massaažipall või mõni ümaram kivi. Igasugused venitused aitavad jalgadel taastuda ja vigastusi vältida.
MATKAKEPID
Ei väsi kordamast, et matkakepid on täielik gamechanger – seda nii Maarjamaa maastikel ja kruusateedel kui ka mägedes. Matkakepid aitavad tasasel maal hoida head rühti (seljakoti raskusega kiputakse tavaliselt kompenseerimiseks veidi ettepoole kalduma) ja tempot, lisaks hoiavad matkakepid ka ülakeha tegevuses ning käed ei lähe paiste. Rabamaastikel ja mujal märgaladel liikumisel aitavad kepid pinnase kandvust testida ja ojasid ületada. Mägisemal maastikel aitavad kepid ülesmäkke liikumisel ka ülakeha jõudu rakendada ning laskumisel võtavad osa koormusest põlvedelt ära. Ka suuremate jõgede ületamisel on matkakepid suureks abiks ja julgestuseks.
TREENIMINE
Tõenäoliselt ei mõtle me tavaliselt matkamisest kui millestki, milleks tuleks treenida, kuid tegelikkuses peaks seda kindlasti tegema. Matkaspetsiifiline treening on eriti oluline enne pikamaamatkasid või väga tehnilisel mägisel maastikul matkamist. Kõige hullem on kulutada suurel hulgal raha ja puhkusepäevi, et minna kuhugi kaugele mägimatkale, ent juba kolmandal päeval põlve- või hüppeliigese valu tõttu katkestada.
– Parim trenn matkamiseks on matkamine, miks mitte meie enda Eesti metsades, Lõuna-Eesti kuppelmaastikul (tõusud-langused), rannikul (kivine maastik ja liiv) või linnaski (trepid, pargid).
– Treening võiks olla matka-spetsiifiline ning keskenduda Sinu enda nõrkadele kohtadele, olgu selleks siis tõusud-langused (trepid, kohalik suusamägi, kükid, jõusaalis Stairmaster), kestvus (jooksulint; pikad päevad pidevalt jalgadel) või seljakoti kandmine (lisaraskuse kandmine nii jooksulindil, Stairmasteril ja ka töö ja kodu vahet liikudes).
– Aspekt, millele iga matkaja just alati ei mõtle, on maastikul efektiivselt liikumine. Efektiivseks liikumiseks tuleb valida õige (ehk jätkusuutlik) tempo, seda eriti tõusudel. Järsematel tõusudel tasub kindlasti vähendada sammupikkust, sest kõrgem aste kulutab topeltkoguses energiat ning väsitab kiiresti (traditsiooniline ebaefektiivne “sprint-puhkepaus” liikumine). Raskel tõusul võib rakendada ka vahesamme: ülesaste, teise jala kõrvale toomine ja paus, järgmine ülesaste teise jalaga. Laskumisel tasub samuti teha pigem väiksemaid samme ning maanduda pehmelt päkale, hoides põlved alati vetruvatena.
