Käesoleva nädala pühapäeval (18.02.18) saab alguse järjekordne Tartu Maraton. Seekordsele, järjekorras juba 45. suusavõistlusele, koguneb taas tuhandeid suusaentusiaste, et vastavalt võimetele, startida kahele erinevale distantsile – 63 ja 31 km.
Nende entusiastide hulgas on ka Argo Mere, kes on sellel aastal startimas oma kümnendale maratonile. Argo on selline keskmine rahvasportlane – „tubli tuttmüts“, nagu ta enda kohta öelda armastab ning sobib meie maratonieelsetele emotsioone, mõtteid ja varustust puudutavatele küsimustele vastama suurepäraselt.
Miks maratonile minna ning miks seda teha rohkem, kui kord elus? Sul on nüüd juba kümnes kord?
Kümnes jah ning see on ka üks põhjus, mis minna – saab kuldse märgi rinda. Viienda korra eest sai ka. Aga esimene kord oli kõige põnevam. Ootusärevus oli kõige suurem ja ei teadnud, mida oodata ja kuidas läheb.
Mis olid sinu suuremad mured ja hirmud? Millega peaks algaja arvestama?
Mina pabistan, et mul hakkab rajal külm ning siis kaob ka motivatsioon ja tahaks katkestada. Esikoha peale ma ei sõida, sõidan ikka punktistpunkti. Alguses stardipauk ja 10 km pärast vahepunkt, kus antakse mustikasuppi ja banaani.
Järgmise 10 km pärast on järgmine jne ning siis ongi juba finiš. Ehk siis ikkagi punktist punkti ja tulemus tuleb nii kuidas tuleb. Kui sa oma taset ei tea, siis on mõistlik kogu grupiga mitte kaasa minna. Pigem end veidi tagasi hoida ja vaadata, kuidas keha kaasa tuleb.
Milline on optimaalne varustus ja kuidas seda osta?
Poodides on spetsialistid olemas. Kui küsimusega sinna minna, teavad nemad kindlasti, millisest sahtlist maratonile sobivaid suuski võtta ning milline määre sinna peale panna. Suuski saab ka rentida. Näiteks Trummis. Sealt saab head suusad ja muu tehnilise varustuse, millega minna maratoni proovima.
Aga et suuremat naudingut saada, peab suuskadesse panustama ning õigete hooldekuttide kätte andma. Kui just ise oma määrimisoskuses kindel pole. Suuskade määrimine on suur teenus. Erinevad ettevõtted pakuvad teenust erinevalt. Mõned määrivad kohapeal, näiteks Tallinnas, mõned aga toovad valmis määritud suusad Tartusse starti valmis, et sealt siis värskelt määritud suuskadega kohe rajale tuisata. Ka määrdeid saab hinnataseme järgi valida. Mida uhkem purk, seda parem ja kallim.
Suusasaabaste valimisel tuleb jälgida seda, kas lähete sõitma klassikat või uisku. Ühel on tugi kõrgem ja saabas on jäigema tallaga. Teine paindub aga varba juurest kergemini läbi, et parem sõita oleks. Poodides on enamasti spetsialistid olemas, kes kliendi ära kuulavad ning aitavad õige saapa välja valida.
Sama tähtis on ka klambrite valik. Ka neid on saada erineva jäikusega – kas vedrud või kummid. Mina kasutan universaalset saabast. Taga on väike tugi ning nende saabastega peaks saama sõita nii klassikat kui ka uisku. Saabas vali veidi suurem, et mahuks soojemad sokid alla panna.
Aga riided. Mida selga panna? Kas soojemad varuriided võetakse kotiga kaasa?
Tartu maratonil on iga 10 km järel punkt, kui saad sooja jooki ning end kasvõi lõkke ääres soojendada. Riietus on loomulikult oluline ning hea oleks, kui sellega kohe alguses mööda ei pane. Märksõnadeks on ikkagi kihiline riietumine – soe pesu (Meriinovillane või mõni spordipesu – kellele mis), sokid võiksid olla paksemad ja soojemad, et rajal jalad külmetama ei hakkaks.
Jalga mingid suusatamiseks sobivad spordipüksid. Kiirematel meestel on tavaliselt liibuvamad spetsriided. Aeglasemad sõidavad ka soojemate ja kohevamate pükstega. Selga fliis või mõni sobilik jakk ning selle peale tuulekindel jope (Goretex või mõni muu sarnane), mille saab vajadusel ära võtta ning endale ümber siduda.
Kui ilm juhtub väga külm olema, võib ühe dressika lisaks selga tõmmata. Ilmad võivad aga olla väga erinevad ning tuulised ja selle jaoks tuleb valmis olla. Ajaloost on teada, et on ajalehti püksi või rinna peale pandud, et tuult takistada.
Kuidas kinnastega? Vanaema kirjude labakutega oleks moodne öko/etno-suusataja?
Kinnasteks on mul keskmise paksusega suusakindad. Liiga paksude kinnastega pole mõnus sõita, õhematega võib jälle külm hakata. Külmematel kordadel on mul olnud ka tagavarapaar kaasas. Selline labakutüüpi asi, mille saab vajadusel teistele kinnastele tuulekindla kihina peale tõmmata. Tänapäeva kindad on enamasti tuulekindlad, istuvad hästi ja mugavalt kätte.
Kaela ja näo kaitseks sobib väga hästi Buff. Neid on erineva paksusega – tavalised õhukesed ning fliisiga. Lisaks kaitsevad külma ja tuule eest kõikvõimalikud näomaskid. Aga tavaline Buff teeb väga palju ära – saad kasvõi üle kõrvade tõmmata, kui külm hakkab või siis palavuse korral üldse ära võtta.
Kas suusaprillid on vajalikud ja aitavad kiirusele kaasa?
Prillide esimene eesmärk on ikkagi tuule ja tuisu eest kaitsmine. Kontrastiprillid toovad konarused ja maapinna erinevused paremini välja. Ilusa tuulevaikse ilmaga pole prille väga vaja, ent suures lumesajus on nad omal kohal ning teevad sõitmise mõnusamaks.
Mütsivalik on väga individuaalne ning ilmastikust lähtuv. Mütsid ei võta enamasti palju ruumi ning neid on saadaval ka selliseid, mis katavad ka kõrvu. Moodsad olümpia-mütsid kipuvad vaid pealage katma. Soojema ja parema ilmaga teeb selle töö edukalt ka Buff ära.
Kuidas salvestada ja võrrelda tulemusi?
Tänapäeval on olemas kõikvõimalikud moodsad tervise ja saavutuste jälgimise seadeldised, äpid ja tooted. Mina kasutan Suunto Ambit 3 käekella koos pulsivööga. Ma saan igal hetkel vaadata oma kiirust, pulssi, siiani läbitud distantsi ja prognoosida seda aega, millal ma lõppu jõuan. Huvitav on see, et viimasel kolmel korral on mu aeg olnud 5 tundi ja 17 minutit, pluss-miinus 2… Sõltumata ilmast, lumeoludest ja määrimistingimustest.
Lõpus on ikka tore vaadata, et see kell olin selles punktis ning selle vahemaa läbimiseks kulus nii palju aega ning kiirus oli seesugune. Hea vaadata, kus ja millisel lõigul naabrimehest kiiremaks ja paremaks said.
Kas mustikasupp ja banaan hoiavad võistluse kestel erksana või kasutad ka muid energiat andvaid tooteid?
Võistluse ajal olen kasutanud ka energiageele ning jooke, mis aitavad näiteks siis, kui 42. kilomeetril, paar km peale viimast punkti ning 8 km enne järgmist punkti tabab väike tuju, jõu- või moraalilangus. Need on olnud väga kõvasti abiks.
Kaasa saab võtta ka termose või joogipudeli ning muu vajaliku inventari, näiteks soojapadjakesed ja energiabatoonid. Selle tarbeks kasutatakse väikest selja- või vöökotti, milles on asju hea kaasas vedada.
Ühel hetkel on võistlus läbi – on sind siis rajalt kiirabiga ära viidud või finišeerid küll samal päeval, aga oluliselt hiljem… Mis sind finišis ootab?
Enamasti pakutakse finišis sooja õlut ja sauna. Osad kasutavad selle võimaluse ära. Nende sõitjate soojade ja kuivade riietega pakid, kellel omal saateautot pole, tuuakse korraldajate poolt finišisse ära ning sealt saavad kõik oma soojad joped ja muud vajalikud riided kätte, et külmetama ei peaks.
Miks seda üldse teha? Mis selle suure pingutuse ja vaeva mõte on?
Tubliduse eest antakse medal, mille saab riputada suure naelaga seinale. Aga koos 6000 – 7000 inimesega on seda rada ka tore suusatada ning stardis lastakse Tartu Maratoni laulu, mille refräänis lauldakse – oled tubli, noor, ilus ja osav ning siis kui stardid tuhandete teistega, kes on tublid, noored ja ilusad ja tugevad, see on väga lahe tunne.