Miinuskraadide püsimisel avaneb veekogudel tõeline talvevõlumaa ning üle laugaste ja järvede saab liikuda kohtadesse, kuhu muidu kuiva jalaga ei pääsegi. Selleks, et looduslikku jääd täiel rinnal nautida ei pea aga mitte otsima välja oma jäähoki või iluuisutamise varustust, vaid kõige paremini saad looduslikul jääl edasi matkauiskudega. Nende eripära on see, et Sa saad need lihtsalt köita matkasaapa külge. Paned uisud jää tekkimisel endale jala külge ja tuiskad uiskudele.
Matkauiske on erinevaid. Mõned on mõeldud matkasaapaga kasutamiseks ja selliseks rahulikumaks jää peal liikumiseks, kuid leidub ka uhkemaid matkauiske, mis käivad suusasaabaste külge ja võimaldavad jää peal liikuda palju kiiremini. Aga selleks on muidugi vaja suusasaapaid. Kui oled inimene, kellel on hulk matkasaapaid ja otseselt uisutajaks saada ei soovi, siis tavalised matkasaapaga kasutamiseks mõeldud uisud on üks väga mõnus lahendus.
Mida veel uisutama minnes tähele tuleks panna? Kui sa lähed uisutama, siis on Sul kindlasti vaja kaasa võtta naasklite komplekt. See on asi, mis on alati “must be” ja peab olema kaasas. Ilma nendeta ei tohi üldse keegi looduslikule jääle minna. Kui peaksid läbi jää vajuma, siis naasklite abil saad kiiremini jää peale tagasi, kui Sul neid ei ole, siis ei pruugi see üldse õnnestudagi ja sel juhul võivad tagajärjed olla väga kurvad. Naasklite kasutamine on väga lihtne. Need tuleb panna lihtsalt kaela ja kui toimub läbikukkumine, siis haarad jäänaasklitest kinni ja vead ennast jääaugust välja. Teine asi, mis on väga oluline! Ära kunagi mine jääle üksi. Tark uisutaja ei lähe jääle üksi, sest jääl on alati suur oht õnnetuste tekkimiseks. Hea, kui on olemas kaaslane, kes ohu korral Sind aitamas on. Veel enam ei tohi seda teha algaja. Esimesed katsetused tuleks teha kontrollitud jääl, et ei peaks muretsema, kas jää kannab või mitte. Mõistlik on kamba peale kaasa võtta vähemalt üks viskeliin. Juhuks, kui Sul naasklitega midagi juhtub või on jää niivõrd habras, et ei saa peale, siis selle abiga saab kuival olev sõber su välja tõmmata. Kolmandaks ja mitte vähetähtsam, on veekindel seljakott koos vahetusriiete ja jalanõudega. Kui oled oma stardipunktist kaugel, siis märgade riietega edasi olemine muutub kiiresti eluohtlikuks, sest kui esimene adrenaliinisööst on möödas, hakkab keha jahtuma. Samuti peab olema veekindlalt pakitud ka telefon ja näiteks auto pult.
Kui teoorias on läbivajumisel mitu õpetust, mida peaks järgima, siis praktikas on olukord hoopis teine. Seda koges ka MATKaSPORDI töötaja Rudolf. Kõige suurem oht on kukkumisel viga saada, sest tahtmata puutuda Sa ikka kokku jääga. Suure tõenäosusega, kui vajud läbi hoo pealt, siis kukud Sa ennekõike maoli ja siinkohal on tähtis kaitsta oma pead/nägu, et pildituks ei kuku ehk käed peavad olema valmis lööki vastu võtma. Kui Sa juba oled vees, siis tuge saad ka kasutades kaasas olevaid uisukeppe, hoides nendest keskelt kinni ja toetades risti jääle. Siis on rahulikum naasklid klambritest lahti võtta. Nüüd kui hakkad jää peale tagasi ronima, tuleb seda alati teha selles suunas, kust sa uisutades tulid, mitte kahlata edasi. Sest tuldud teed ju jää kandis. Vot see oli see viga, mida Rudolf tegi, kui läbi jää vajus – pea on lihtsalt nii sassis ja esimene mõte oli lihtsalt, et välja saada, aga mis suunas, ei tulnud pähe. Ehk et see segadus, mis valdab, on täiesti ootamatu. Novot ja kui saad välja, siis tuleb kohe riided ära vahetada või kui on võimalik, siis kuskile sooja saama.
Kindlasti peab olema kaasas ülalmainitud ohutusvarustus. Lisaks neile kuulub ohutusvarustuse hulka veel ka viskeliin. Kui liikuda tundmatul jääl, siis tuleb vältida kogunemist väiksele pinnale. Grupiselfid ja kallid võiksid jääda kaldale. Liikuda tuleb samuti pikivahega, sest kui esimene sisse käib, jõuaks järgmine hoo maha pidurdada.
Riietuma peaks sarnaselt suusatamisele aga veidi soojemalt. Alati on abiks kihiline riietus, aga mitte matka- vaid spordiformaadis. Seetõttu puu- või meriinovillane aluspesu ei ole just kõige sobivam. Nahk võib kergelt higiseks minna ja pesu peaks olema hingav sünteetiline. Suurtel veekogudel lisandub vahest ka tuulefaktor, mistõttu peab arvestama tuulekülmaga. Sellistel puhkudel on hea abiline peale panna ka windstopper.
Rudolfil endal on kaks paari uiske, täpsemalt terasid, mis kinnituvad suusasaapa külge. Tähtis on teada, et suusasaapana ei kõlba kasutada klassikastiili saabast, sest sellel pole uisutamisel vajaminevat hüppeliigese fikseerimist. Pikemaid terasid kasutab ta raskemate jääoludega matkamisel ja lühemaid siledamal ja kiiremal jääl. Pikema teraga on konarlikul jääl parem tasakaal ja oht kukkuda väiksem.
Esimese asjana, kui on plaanis uisutama minna, siis tasub alati uurida veekogu jääolusid internetist vastavatelt jääkaartidelt. PPA ja Päästeamet hoiavad väga hästi kursis, kuidas kuskil jääolud on. Keskkonnaagentuuril on ka merejää kaart, mida on võib-olla mõne võrra raskem lugeda. Seal on tähistused tingmärkidega. Kui oled aga täiesti tundmatus kohas või jää paksus on kahtlane, siis tuleks alguses teha üks kontrollmõõtmine natuke kaldast eemal. Seega autos võiks kaasas olla jääpuur, jääpiik või kirves, millega auk teha. Mõõtmiseks sobib kõige lihtsam mõõdulint.
Päästeamet on keelanud minna jääle, mis on alla 10 cm. Seega kui jää paksus on alla selle, siis pole soovitav peale minna. Rudolf ise on uisutanud 6,5 cm jääl ja no ei olnud kuigi turvaline. Kui oled juba mõned vahemaad jääl liikunud, siis alati kasuta ära jää pragusid või kalameeste auke, et teha vahemõõtmisi. Ligikaudset paksust saab hinnata ka uisukeppi kasutades, libistades seda näiteks prao vahele. Tugevama uisukepiga saab ka jääd lõhkuda, kui mingi kiht on jäätunud – päris 20 cm muidugi sellega ei läbista. Aga jää paksus ei ole sobiva koha otsingul ainus asi. Jää ise peab olema ka sõidetav. Seda infot saab aga hankida läbi uisu entusiastide, kes erinevates kohtades käinud on ja olude kohta postitused teevad. FB-s on selline grupp nagu Jääuisutajad, kuhu laekub pidevalt head infot jää seisukorra kohta erinevatel veekogudel.
Jääkaardid:
- Piiriveekogud, PPA https://www.politsei.ee/et/jaeaeolud
- Siseveekogud, Päästeamet https://veeohutus.ee/talv/jaaolud-eestis/
- Mere jää, Keskkonnaagentuur https://jaakaart.envir.ee/
Avaldatud 27.02.2023 | Uuendatud 28.11.2023