Peaaegu sama oluline, nagu on seljakoti sobivus inimese keha ja vajadustega, on matka õnnestumiseks ka seljakoti õige pakkimine. Valesti pakitud seljakott võib kõndimise ajal valmistada kandjale ebamugavusi ning asjade kiirelt kotist kättesaamine võib muutuda peaaegu et võimatuks missiooniks.
Koti pakkimisel tuleb lähtuda kolmest märksõnast:
- kättesaadavus,
- tasakaal,
- kokkupakkivus.
.
Tasakaal
Raskusest 1/3 õlal ja 2/3 puusadel
Kotti pakkides püüa jaotada raskused kotis ligikaudu selliselt, et 2/3 koti raskusest oleks puusadel ning 1/3 õlgadel, sest vaagnaluu on oluliselt tugevam kui rangluu ning jaksab kanda rohkem raskust ilma valu või pingeid tekitamata. Samuti tuleb võimalusel jälgida, et koti raskus ei ületaks meestel kolmandikku nende kehakaalust ja naistel veerandit, s.t kui sa oled 60-kilone naisterahvas, siis ei ole tervislik kanda seljas raskemat kotti kui 15 kg. Raskem kott koormab liiga tugevalt selga ja liigeseid ning võib raskustega mitteharjunud isiku puhul pikemal matkal lõppeda vigastusega.
Maksimaalse mugavuse ja tasakaalu saavutamiseks on soovitav pakkida kõige raskemad asjad võimalikult selja lähedale ja vertikaalselt vaadatuna keskele. Kui pakkida rasked asjad seljast kaugemale, kipuvad need kotti kehast eemale tõmbama ning siis on igal sammul tunne, justkui sikutaks keegi Sind tahapoole. Samuti on mõistlik rasked asjad kotis fikseerida, näiteks pakkides need tihedalt teiste asjade vahele, et vältida nende pendeldamist kõndimise ajal – selline pendeldamine viib inimese igal sammul tasakaalust veidi välja ning väsitab keha oluliselt rohkem. Osadel suurematel kottidel on koti sees ka rihmad, millega koti sisu kokku tõmmata ja fikseerida.
Soovitav on jälgida ka seda, et koti vasak ja parem pool oleks enam-vähem võrdsete raskustega täidetud.
Näide elust enesest: ühe mitmepäevase jalgsimatka ajal, kui oli läbitud umbes pool päevadistantsist, hakkas minu parem õlg tohutut valu tegema. Pikalt ei saanud me kaaslasega aru, milles võib asi olla, sest kott paistis olevat sirgelt seljas ning kõik rihmad võrdsete pikkustega. Siis aga taipasime, et ma olin asetanud 2-liitrise veepudeli koos raskemate söögiasjadega koti paremale küljele, jättes vasakule poole vaid kergema varustuse, ning kogu see raskus mu paremale õlale rõhuski. Pärast koti ringipakkimist oli mõne aja pärast valu õlast kadunud ning sain jälle matkamist nautima hakata.
Kehast kaugemale koti etteotsa tuleks panna kergemad asjad, nt riided, magamismatt, magamiskott, et need keharaskust liigselt taha ei tiriks. Kui magamiskott ei mahu seljakoti sisse, on see soovitav kinnitada korralikult koti ette alumisse otsa sinna õmmeldud kinnitusrihmade külge. Kui tootja ei ole koti etteotsa vastavaid rihmasid kinnitanud (või kui see variant tundub meeldivam), võib telgi, mati või magamiskoti kinnitada ka koti mütsi ja põhisahtli vahele. Seda aga saab jällegi teha juhul, kui seljakoti müts on rihmade abil tõstetav – muidu lihtsalt ei mahu. Seal püsivad asjad stabiilsemalt ning on kehale lähemal kui koti eesosas.
.
.
Kompaktsus.
Üks põhireegleid kokkupakkivuse ehk kompaktsuse saavutamiseks on kasutada kompressioonkotte ja muid väiksemaid abikotte. See aitab muuhulgas täita ka kättesaadavuse eesmärki – kui asjad on paigutatud erinevatesse kottidesse, ei tule puhaste sokkide üles leidmiseks kogu koti sisu tühjaks kallata, vaid leida lihtsalt üles õige pisem kotike.
Kompressioonkotid aitavad muuta kohevad riided oluliselt väiksemamahuliseks (näiteks sulejoped ja -vestid). Nii saad suure pambu asemel väikese kompaktse kotikese, mis võtab kotis vähem ruumi. Tark on kasutada riiete pakkekotina veekindlaid kotte juhuks, kui seljakott erinevate halbade juhuste kokkusattumisel läbi peaks ligunema.
Soovitame söögiasjade pakkimisel kasutada erinevaid kotte – see aitab vältida olukorda, kus riiete vahele pakitud makaroni- või viineripakk puruneb ja kõhu täis saamiseks on vaja paki sisu riiete vahelt noppima hakata.
Mina jaotan tavaliselt oma asjad koti sees sedasi, et varuriided on ühes kotis, tehnikavidinad (akupank, laadimisjuhtmed, varupatareid) teises ja toiduained kolmandas kotis. Ülejäänud kraam, s.o tass, pott ja pusa/jope võivad siis vabalt olla nende kolme koti vaheliste aukude täiteks.
Veekeedupott täida alati matkaköögitarvete või muude matkaasjadega. Tühi pott on üks suur ruumalaröövel. Tihti on väiksemad 1-2 liitrised potid tehtud spetsiaalselt sellise kujuga, et sinna mahub ideaalselt ära üks väiksem gaasiballoon ja põleti. Samuti aitavad kotis ruumala kokku hoida erinevad kokkuvolditavad potid ja kokkuvolditavad topsid.
.
Kui palju asju kaasa võtta?
Võta matkale kaasa nii palju asju kui vaja, aga nii vähe asju kui võimalik. Mõtle välja, millised asjad on Sinu jaoks matkal päriselt vajalikud ja millised vaid mugavuseks olulised – viimased paki kotti alles siis, kui ruumi üle jääb. Kui oled vähe käinud, siis ole lahke guugeldama ja otsima nimekirju ja soovitusi. Mõned soovitused ka allpool.
Kui sinu eesmärk ei ole läbida ellujäämiskursust, on soojemal ajal kindlasti vajalikud sellised tarvikud nagu
- esmaabikott,
- söök,
- varuriided,
- telefon,
- pealamp,
- nuga,
- tikud või tulepulk koos tampooniga,
- veepudel ja
- magamiskott.
Teisena tuleks läbi mõelda varustus, mis natuke lähevad mugavuskategooriasse, aga ilma milleta matk Sinu jaoks isiklikult eriti meeldiv ei tundu – näiteks:
- magamismatt või õhkmadrats või isetäituv madrats,
- telk,
- gaasipõleti,
- toidukauss ja joogitops ,
- keedupott,
- vahetus matkasokid,
- mägises piirkonnas matkakepid jms.
Peale selle tulevad asjad, mida eelistad matkale kaasa võtta lihtsalt enesetunde parandamiseks – siia kategooriasse võivad kuuluda näiteks:
- istumisalus,
- kokkupakitav veinipokaal,
- matkapadi (sest pusa ja jope pea all toimib peaaegu sama hästi).
Asjade komplekteerimine on siiski üsna individuaalne, sest inimestel on erinevad vajadused ning harrastatakse erinevaid matkastiile – mõnele meeldib katsetada ilma varustuseta metsas ellujäämist ja mõnele meeldib matk muuta nii mugavaks, et on nõus seljakotis kasvõi matkatooli kaasa vedama.
Kui aga matkakogemusi napib, siis kindlam on võtta igaks juhuks rohkem abivahendeid kaasa (ma ei pea silmas eelmises lauses mainitud matkatooli) ning aja jooksul näitavad kogemused, milliseid asju ei ole tegelikult metsas üldse vaja.
Varuriided on hädavajalikud, aga kolmepäevasele matkale päris viis paari pükse seljas kaasa tassida pole ka eriti mõistlik. Ka mina tassisin oma elu esimestele mitmepäevastele matkadele meeletult palju erinevaid riideid kaasa – ei teagi, mis põhjusel. Ilmselt lõi välja naiselik harjumus, et vahel tuleb vastavalt meeleolule või enesetundele teine kostüüm selga lüüa. Nüüd võtan ma kahepäevasele suvematkale varuriieteks kaasa ainult ühe paari sokke, lühikesed püksid, ühe pluusi, fliisi ja veekindla jope. Talvel muidugi on soojemaid riideid veidi rohkem, sest olen veidi külmakartlik.
Kui minna juba pikemale matkale kui kolm päeva, siis tasuks välja uurida, kas vahepeal on võimalus kuskil sokke, särke ja aluspesu pesta või loputada – see aitab jällegi kotis oluliselt ruumi säästa. Talvel muidugi see nipp eriti hästi ei tööta.
.
Kokkuvõte.
Matkaseljakoti läbimõeldud kokkupakkimine tundub esialgu võib-olla pisut tühine asi, mille pärast enne matka muretseda, ent tegelikkuses aitab see matkakvaliteeti parandada märkimisväärselt.
.
Vaude koti pakkimise video
Blogiloos on kasutatud tarku tähelepanekuid videost.
.
Seotud tooted.
Kelli käib ise aktiivselt looduses matkamas ja ööbimas. Oma kogemuste kirja panemiseks kasutas Kelli ka Vaude konsultantide nõuandeid.
