Millist sooja pesu valida?

/, Nõuanded/Millist sooja pesu valida?

Millist sooja pesu valida?

Ilmad lähevad päev-päevalt järjest külmemaks ning õuetegevuste nautimiseks on vaja selga lükata soojemaid riideid. Külmemate ilmade jaoks riietuse valimisel on võtmesõnaks kihilisus. Kihiline riietus aitab aktiivsemate tegevuste käigus sooja hoida oluliselt paremini kui üks paks ja soe jope, sest aktiivsuse tõstmisel või õhutemperatuuri tõusul on võimalik erinevate kihtidega mängides leida sobivaim kombinatsioon, et oleks võimalikult hea olla.

Tavaliselt jaotatakse riietus kolme kihti:

  1. Kiht: Aluskiht ehk soe pesu, mis on justkui teine nahk Su tavalise aluspesu peal;
  2. Kiht: Soojustuskiht – soe fliis või kergem sule- või sünteetilise sisuga jope eesmärgiga anda kehale sooja ja samal ajal lasta sel hingata; ning
  3. Kiht: Kaitsekiht – veekindel ja/või tuulekindel ilma voodrita jope, et vesi ega tuul sisemiste kihtide vahele ei pääseks (nt Gore-Tex membraaniga koorikjope või kui sademeid pole oodata, siis lihtsalt tuulejope).

Oluline on silmas pidada, et kõik kolm kihti ei pea iga kell korraga seljas olema – just nende kombineerimine ongi nö edu võti. Küll aga peaks aluskiht külmal ajal ikkagi alati seljas olema (kes üleüldse paneks jope või fliisi palja ihu peale…)! Soojemal perioodil on muidugi pika sooja pesu asemel sobivam variant T-särk, ent see võiks aktiivse tegevuse ajal olla kiiresti kuivavast ja hästi hingavast materjalist – ei ole sugugi mugav matkata, kui päev otsa on keha ümber „märg kalts“.

Sooja pesu põhieesmärk on hoida keha soojas, juhtides samal ajal niiskust kehast eemale. Aastate jooksul olen katsetanud igasugu erinevaid kangavariante esimese kihi funktsioone täitma. Kõige halvemini teevad seda tööd puuvillased materjalid – võib öelda, et puuvill töötab meie missioonile lausa vastu. Puuvillakiud imavad niiskust, mistõttu säilib külmustunne pikaks ajaks.

Samamoodi ei ole külmal ajal mõtet abi otsida sünteetilistest libedatest spordiriietest (nt trenniretuusid), mis on küll ilusti tihkelt keha ümber ja kuivavad kiiresti, aga selliste materjalide mõte on Sind trenni ajal jahutada – seega lisaks niiskusele juhitakse kehast eemale ka soojus. Sellised riided on pigem soojema ilma teema, seega kui Sinu eesmärk ei ole püsida soojas, vaid soovidki pigem jooksutrenni ajal mõningast jahutust, siis näiteks La Sportival on ülimugavad ja kvaliteetsed sünteetilised pikad spordipesud , millega trenni tegemine on lausa lust.

Kogemused on aga näidanud, et paljukiidetud meriinovillane soe pesu on tõepoolest kiidusõnu väärt ning sellest paremini ei täida aluskihi ülesandeid ükski teine materjal.

Meriinovill tundub naha vastas pehme, olgugi et pesu karbist välja võtmisel tundus see küllaltki kare – tegelikult oli ihunahk vägagi rahul talle osaks saava villase paitamisega. Meriinovillal on ka hämmastav lisandväärtus – see puhastub ise. Täiesti uskumatu, kui oled 2-3 päeva järjest üht ja sama pluusi seljas kandnud (seda kordagi seljast ära võtmata) ning koju jõudes ei mingit ebameeldivat lõhna! Sellist efekti tekitavad naturaalse rasva lanoliini osakesed villakiudude vahel. Muide, see on ka põhjus, miks meriinovillaseid kangaid ei tohi pesta tavalise pesupulbriga – see peseb lanoliini kangast välja ning imetabane efekt kaob.

Samuti oskab meriinovill Su kehatemperatuuri kergelt reguleerida – palava ilmaga jahutab, soojema ilmaga hoiab sooja. Karjamaal elavad lambad peavad ju samuti suvi otsa paksu kasukaga hakkama saama.

Milline meriinopesu valida?

Soojade suveilmade jaoks on Lightwool püksid ja pluusid. Need on nahal kerged, õhulised ja pigem mitte niivõrd sooja hoidmiseks, vaid et lihtsalt oleks suvel mõnus hingav riie naha vastas.

Kui soojakraade on alla kümne või lausa alla nulli ning Sul on plaanis võtta ette mõõduka intensiivsusega tegevus, on sinu parim kaaslane Warmwool pesu. Katsetuste põhjal olen leidnud, et see sobib kõige paremini just jalgsimatkale selga panekuks, sest seal liigutame oma kehi võrdlemisi vähe, aga aktiivne liikumine tõstab pulssi küll.

Samas kui sellise temperatuuriga on kavas aktiivsem tegevus või on kombineeritud aktiivne tegevus koos mõningase seismisega, siis tasub selga panna Woolnet võrgust soe pesu. Aktiivse tegevuse ajal hingab ja ajab kehaniiskust eemale võrk paremini kui ükski teine kudumislahendus, samas seismise ajal teeb meriinovill siiski suurepäraselt oma soojendamise tööd. Woolnet on paljude kaitseväelaste ja -liitlaste lemmikpesu, aga ka näiteks krõbedate külmakraadidega jooksjad on sellesse teinekord ära armunud.

Mõni mees või naine armastab väga külma ilmaga ka niisama õues passida. Kas siis kala püüda, loomi jahtida või lapsi kelgumäe kõrval valvata – mis kellelegi meele järele on. Mõni käib ka -20 kraadiga matkamas. Nende inimeste jaoks on Hotwool – üks paksemaid ja soojemaid pesusid, mida ma lettidel trehvanud olen. Hotwooli puhul on nõks selles, et sooja aitavad hoida niidist aasakesed pesu siseküljel – justkui saunarätikutel – need kuhjavad üksteise vahele palju õhku, mida pesukandja ise oma sisemise ahjuga kütma hakkab.

Siiski tasub enne poodi tormamist hetkeks peeglisse vaadata ja järele mõelda, kui suur külmavares Sulle sealt vastu vaatab, sest iga inimene on erinev. Mõne jaoks on Woolnet nullkraadiga liiga õhuke ja teise jaoks Warmwool -15 kraadiga liiga palav.

Millist sooja pesu mina ise kannan?

Mina ise olen tohutult kiindunud Warmwooli pesusse, mida olen kandnud pea kõikidel oma matkadel, mis on toimunud alla 10-kraadises kliimas. Okei, Mont Blanci baaslaagrisse kõndides oli küll õues ligemale 20 kraadi ja siis oli Warmwooli pluusiga kergelt palav, aga ma ei viitsinud keset matkarada teist pluusi ka otsima hakata.

Oma meriinopesu sain ma sünnipäevakingiks sõpradelt, sest ise ei oleks ma tol hetkel raatsinud nii suurt summat sooja pesu jaoks välja käia. Nüüd, olles kasutanud sooja pesu juba 3 aastat, ei kõhkleks ma hetkekski enne sellist ostu tehes – see on oma hinda igal juhul väärt.

Warmwoolil on minu jaoks väga meeldiv väike krae ilma lukkude ja muude vidinateta, mis muidu tihtilugu hõõruma hakkaks. Samas minu elukaaslasel on Warmwooli lukuga pluusivariant ning tema just kiidab seda, et saab aeg-ajalt lukku lahti teha, et keha jahutada. Kellele mis – valikuid on mitmeid.

Käised ja püksisääred on Aclima pesudel üldiselt veidi lühemad kui pealiskihi riided, mis jällegi aitab pesu paremini naha vastas hoida ning vältida olukordi, kus

varrukas kinda kaudu märjaks saab ja niiskus sealt edasi keha poole levima hakkab. Ja ärgem unustagem, et loomulikult on minu soe pesu neiule kohaselt ilusates lillakas-roosades toonides.

Kõige paremini töötabki minu arvates Warmwooli pesu vahemikus 5…-10 kraadi, täpselt nagu tootja oli oma kodulehele märkinud. Ilmselt ta siis teab, millest räägib. Kuna suvel ei ole mul eriti aega matkamas käia, siis enamik minu matkadest toimub just selles temperatuurivahemikus. Samas on juhtunud ka -20 kraadiga see pesu seljas olema ning ka siis ei ole ma pidanud pettuma – kuigi jah, teine kiht riideid oli sellevõrra paksem.

Minu matkaklassika näeb seega ette, et päeval kõnnin Warmwooli sooja pesu pluusi ja tuule- ning veekindla koorikjopega. Kui on külmem ilm kui -10 kraadi, siis kasutan koorikjope asemel või koos sellega ka õhemat sulejopet. Enne sule- ja koorijopede soetamist kasutasin pikalt nende asemel väga kehva soojustusega vana talvejopet, aga see ei hoidnud ei tuult ega vihma ja nii on üsna kehv matkata. Õhtul laagris istumiseks panen külmemal ajal lisakihina selga veel sooja fliisi ja öösel kasutan Warmwooli magamiskotis pidžaamana (nii püksid kui pluus). Igatahes külmade ilmadega ei võta ma oma Aclima sooja pesu pea hetkekski seljast, sest see on lihtsalt niivõrd mõnus ja sobiv igasse olukorda.

Autor | 2020-10-19T11:22:12+00:00 oktoober 19th, 2020|Matkamine, Nõuanded|0 Kommentaari

Lisa kommentaar