Pereisa vabad hetked täispuhutava kajakiga Aidu karjääri veespordikeskuses.

Tsiteerides klassikuid „Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest … „
Tähelepanelikud sõbrad ja naabrid kinkisid pereisale sünnipäevaks sihtotstarbelise fondirahastuse:

Üle antud dokumendil oli kirjas:

Fondi „ IGALE TUBLILE PEREISALE VABAD HETKED“ väljamakse korraldus nr.1.

Sihtotstarve: Võtta aega iseendale ja puhata argirutiinist.

Otsus ja motivatsioon:

Käesolev otsus on tehtud heas usus ja suurte õnnesoovidega. Samuti oleme veendunud, et Indrek on igati vääriline kandidaat ja temale määratud rahastus toetab fondi missiooni elluviimist. Fondivalitsejad on valmis täiendavalt panustama rahastuse kasutamist takistavate õiguslike ja olmeliste takistuste kõrvaldamisel.

Kasutustingimused:

Sihtotstarbelised kululiigid: majutus, toitlustus, spa ja saunaprotseduurid, kultuuriline meelelahutus, kirjandus.
Osalejate arv: max 1 isik.
Ajaline kestus: soovitavalt ca 48h, aga min 24h
Kaugus püsielukohast: min 80 km
Asukoht: peab endale meeldima
Välistused: laptop, töömured jms.
Piirangud: lubatud minimaalne argisuhtlus ja ainult hädavajalik internetikasutus.
Kasutusperiood: 6 kuu jooksul
Aruandlus: peale kasutamist tuleb fondivalitsejatele 3 päeva jooksul esitada aruanne.

Rahastuse mittesihipärase kasutamise või aegumise korral tuleb rahastus tagastada või muul moel fondivalitsejatele kompenseeroida koos leppetrahvidega.

Fondivalitsejad: suur hulk sõpru

ARUANDE VORM (esitada fondivalitsejatele kas kirjalikult või verbaalselt):

Mina, Indrek, olles puhanud ja õnnelik, kinnitan, et olen määratud rahastuse kasutanud täiel määral sihtotstarbeliselt ning eesmärgipäraselt.

Tegevuste aruanne:

Kasutuse aeg: ….
Asukoht: …
Tegevused: …
Loetud raamatud: …
Muud tähelepanekud: …

Olgu siinkohal ära öeldud, et juba esimesel väljamakse korralduse läbi lugemisel läks kirjapandu mulle hinge. Ei, mitte sellepärast, et minu naine oleks kodus paras fuuria või mul oleks lastest korralik kopp ees ja selline pakkumine näis päästerõngana. Vastupidi, kodus on kõik väga hästi, maja armastust täis. Naudin väga oma, täna veel, kolme lapsega koos olemist. Probleem ongi pigem selles, et ma pole ise märganud endale selle õnne nautimise kõrvalt aega anda.

MIDA SIIS KOHUSTUSEGA PEALE HAKATA?

Niisiis pereisa kaalus üht ja teist mõtet fondi rahastuse sihipäraseks kasutamiseks. Laualt käisid läbi mõtted ja eelarved: Saksamaal või Hispaanias jalgpalli vaatamine, Poola või Soome ralli vaatamine, Eesti SPA-d aga lõpuks jäi lauale üks mõnus süstamatk Eestis.

Juba aastaid pole süstaga vee peale saanud, vaid jäänud „järgmisel aastal peaks minema“ tasemele. Otsus tehtud ja sobib fondi rahastuse kasutamisega kah.

KÕVA VÕI KOKKUPANDAV / TÄISPUMBATAV SÜST/KAJAK

Kaalusin süsta ja varustuse rentimist või varustuse ostmist. Tulenevalt lisa rahastuse olemasolust olin valmis oma hobivarustuse emotsionaalse ostmise põhimõttest mööda minema (enne kui osta, siis proovi aasta jooksul 3 korda rendivarustust). Süsta soetamine ka juba aastaid hinge peal ja ostmata, sest pole käinud ka rendivarustusega.

Olin juba varem ära otsustanud, et kui ostmiseks läheb, siis kahe või kolmekohaline süst ja see peab olema kokkupandav. 4-6 meetrist plastmasskolakat ei ole kodus kuhugi (mõistlikult) ladustada. Kuivõrd klassikalisi vene presentsüstasid enam ei toodeta ja saksa analoogid on hirmkallid, siis leidsin lahenduse täispuhutava süsta näol. Peale erinevate Sevylori paatide uurimist ja ’reviewede’ lugemist otsustasin osta Ottava 2+1 mudeli. Sellega saan oma kalli kaasaga ka kahekesi või oma suuremate puberteedieelsete poegadega kah pärast sõitma minna. Reklaamvideode ja reviewde järgi peaks paadi põhi vastu pidama ning mitte purunema ka kergemate kivinukkidega kohtumisele. Aidus ilma kivinukke ületamata randuda ei saagi.

KUHU MINNA?

20 kg süst on pakitud seljakotti. Algne plaan oli võtta paat selga ja sõita rongiga Tallinnast Piusale ja minna Piusa jõele matkama. Rääkisin oma süstaplaanist ja jõest kallile kaasale. Tema vaikne palve oli, et ma veepeale ekstreemsusi üksi otsima ei läheks, inimlik mure pereisa pärast. Eks ta mäletas meie ’noorusaja’ süstatamisi ja kukerpallitamisi, ikka juhtus. Hmm, mõistsin kaasa muret. Süstamatka ära ei jätnud, aga riskide maandamiseks otsustasin valida seisva vee ja minna Aidu karjääri. Olin kuulnud toredaid kirjeldusi ja tundus olema huvitav paik.

Abikaasale lubasin, et kannan nõuetekohaselt vesti. Tõenäosus on, aga väike, et täispuhutaval süstal kõik kolm kambrit korraga katki lähevad ja ma veele hulpima jään. Lisaks olin kogu aeg google mapsist abikaasale nähtav. Raporteerisin regulaarselt kuna vees ja kuna maal.

AIDU KARJÄÄRI KANALID

Pakkisin varustuse kokku ja ühel ilusal reedel, mõni nädal enne kuue kuu möödumist, istusin autosse ja asusin Aidu poole teele. Viimased töised virtuaalsed nõupidamise tegin poolel teel puhkusele, aga sellega töö tegemine ka piirdus. Ega ma suurt eeltööd ei teinud, printisin vaid XDreame orienteerumiskaardi välja. Karjääri viis ilus lai tee, mis ühel hetkel lõppes vette laskumisega st. olin kohal. Vesi oli puhas ja sinine, päris laguuni ei meenuta, aga ilus oli ikka. Hindasin looduslikke tingimusi ja uskusin, et kuskil ’kammipiil’ leian veel analoogseid looduskauneid vette sõitmisi, kus saan oma laagri püsti panna ja süsta vette lasta. Kaldad seal muidu (kümneid) meetreid kõrged ja sealt juba alla ei taha ’purjetada’. Minu jaoks oli see seal vaheldusrikas mägine (tehis)pinnas, aga mäespetsialistist vend ütles, et need nn. ’kammipiid’ seal on puistangud. Kruiisisin, siis mööda kiviseid metsateid ja leidsingi väga mõnusa telkimiskoha. Järgneva 24h ei näinud ma seal hingelistki.

LAAGRIPLATS JA PROOVISÕIT

Seadsin laagri püsti. Kuivõrd korralik telk jäi ‘küla’ peale, siis võtsin matkale kaasa ühe odava telgi. Ilmateade lubas päikest ja kergeid pilvi, aga oli ka vihmaoht. Lausvihma korral plaanisin magada autos. Halvasti ei oleks end tundnud. Hommikul ärgates ja nähes telgis sees niiskeid ja veetilkadega kaetud telgi seinu sain taaskord aru, miks ei tohi minna matkale odava telgiga. Mõned kümned lisa eurod on seda väärt, et öösel saaks rahulikult magada.

Enne veel kui panin püsti telgi, puhusin süstale eluvaimu sisse. Paadikese pumpamine oli 2x kiirem kui ühe inimese madratsi pumpamine. Vest selga, aer kokku ja vee peale. Paadike muidu oli stabiilne, aga aerutamisel vänderdas tagaosa ebameeldivalt palju. Arvasin, et mu aerutamise oskus vajas harjutamist.

Enne veel kui tegin ülesse lõkke ja tegin õhtusöögi, jõudsin teha ka veel paari tunnise mõnusa une. Pereisa tundis end hästi! Õhtusöögiks olid klassikalised vorstikesed. Küpsetamiseks ostsin Rakverest soodukada resti, ei viitsinud muud moodi jändama hakata. Vorstikeste kõrvale keetsin väikse Campingazi priimuse peal makarone. Tuulevaikuses keesid ruttu pehmeks.

Hommikul, enne matkale minemist tegin ka kohustusliku raamatulugemise „The Art of Start“. Lugemise kõrvale sõin putru, jõin ühe kohvi ja sõin keedetud muna. Sellel korral keetsin munad ära ja kasutasin sama vett nii kiirpudru kui Nescafe kohvi tegemiseks. Nii sai kiiremini toimetused tehtud, ise rahul.

MATKALE

Ühte väiksesse seljakotti pakkisin vahetusriided ja teise söögi ning priimuse. Kaalusin veel seljakottide pakkimist veekindlasse paadi kotti, aga ma juba lubasin naisele, et riskima ei hakka ja seega pole vaja asju vee eest kaitsta.
Hommikul leidsin kotist ka süsta kiilu, mille olin unustanud proovisõiduks alla panna. Kiiluga varustatult oli süst märksa stabiilsem ja ei vänderdanud enam. Kerge taganttuulega olid esimesed kilomeetrid mõnusad aerutada. Täista talutav aerutamine oli ka kerge vastutuulega viimane kilomeetrike sõudekanalisse. Sõudekanali otsas lasin seljatoe lahti ja mõnulesin selili süstas. Elu on ikka ilus küll! Samas ei tundunud järgmised 2 kilomeetrit vastutuulega kivimägede vahel mööda sirget kanalit aerutamist eriti põnev meelelahutus.

Silmitsedes kaarti, avastasin, et sealt samast kanali kõrvalt üle tee voolab Ojamaa jõgi. Võtsin paadi selga, sadakond meetrit jalutamist, silkasin nõgesepõõsast läbi ning olingi jõel. Jõgi oli piisavalt lai, rahuliku vooluga ja märksa vaheldusrikkama loodusega kui kanalid. Paaris kohas olid suured puud jõele langenud. Tõstsin kerge paadi üle puude ja aerutasin edasi.

Kanali ülevoolust vedasin paadi ülesse ja peagi olingi sõudekanali alguses. Enne kui otsustasin hakata tagasi aerutama tegin kosutava lõuna. Keetsin priimuse peal Laulupeo frikadelli suppi, tegin ühe kohvi, võtsin päikest, lugesin ja puhkasin. Elu on ikka ilus!
Esimene osa tagasiteest oli taas mõnusa taganttuulega. Kaldas ukerdasid kajakapojad, väiksed kalapoisid ujusid paadiga kaasa, vesi puhas, soe ja läbipaistev. Elu on ikka ilus!
Viimane paar kilomeetrid kodukanalis oli juba täitsa tuntava vastutuulega, mis uljalt piki kanalit puhus. Lained laksusid paadi ninasse. Õhtuks “Kodusadamasse” jõudmine oli üpris energiakulukas. Tugeva vastutuulega matkamine ei ole kõige nauditavam, aga kogemus seegi.
Vahepeal hakkasin juba kahetsema, et miks ma paadi kotti kaasa ei võtnud. Oleks saanud viimased kilomeetrid jalgsimatka teha ja paadi seljas koju tuua.
Päevane süstamatk kanalites oli piisav, et end välja puhata ja täita fondivalitsejate minimaalse 24 tunni äraoleku nõue. Paat käis kiirelt kokku ja pagasiruumi, telk ning madrats samuti ja asusin koduteele.

JÄRGMISEL KORRAL AIDUSSE JALGSIMATKALE

Süsta või kanuuga ma sinna enam ei läheks. See kanalite peal aerutamine ei ole nii vaheldusrikas kui eeldasin. Olen kuulnud elamusi öisest matkast kanuudega, mis valgustavad veepõhja. Ilmselt selle matka teeks kaasa.

Ühel ilusal päeval lähen sinna oma poegade jalgsimatkale. Puistangutel edasi tagasi mägedest üles-alla 10 kilomeetriseid retki teha oleks täitsa põnev. Poistele kindlasti meediks seal ronida ja turnida. See meenutaks neile isegi ehk mägedes matkamist.

TÄISPUHUTAV SÜST VÕI KAJAK?
Ostetud Sevylori Ottawa süsta / kajakiga olen väga rahul.
Järgmiseks võtan ette retke koos lastega ja proovin, kas see asjandus sobib ka mitmekesi sõitmiseks. Üksi oli ikka väga mugav.
Iste sobis ja toetas selga.
Soovi korral sai seljatoe maha lasta ja lihtsalt pikutada paadis.
Kokku panemine kiirem kui õhkmadratsi pumpamine.
Lahti võtmine ja pakkimine kiire.
Seljakotti pakitult mahub selliseid pagasisse ikka mitu tk. Nüüd ootab garaazi riiulis uut sõitu.

Olgu fondivalitsejad kiidetud olulise tähelepaneku ja mõjusa sõnumi eest.

Kajakid MATKaSPORT e-poes – tutvu valikuga!