Paljud matkajad ei saa ka pärast mitmeid-mitmeid öid telgis magamisega sõbraks, mistõttu kannatab nii unekvaliteet kui ka taastumine. Matkajuhina olen soovitanud proovida rippvoodis magamist, sest harjumatu, veidi kitsas ja teinekord ka krõbisev madrats ei pruugi tõepoolest kõigile ühtmoodi hästi sobida. Rippvoodi ei ole mitte traditsiooniline võrkkiik, vaid moodustab üheskoos putukavõrgu ja vihmakaitsena komplektse alternatiivi matkatelgile.

Rippvoodis magatakse kinnituspunktide suhtes väikese nurga all (nö diagonaalis), mitte traditsioonilises “banaanis,” tänu millele on kehaasend veidi sirgem. Olles džunglis elades ripptelgis maganud pea neli järjestikust kuud, võin vanduda, et ripptelgis saab magada kui mitte paremini, siis vähemasti sama hästi kui tavalises telgis.

Ripptelgi eelised

●     Erinevalt maapealsest telgist ei sõltu ripptelgis magamine aluspinna kvaliteedist. Pole vaja muretseda kivide, juurte, kallete ega märja maapinna pärast.

●     Magamisaset on võimalik kohandada vastavalt soovile – rohkem pingule või rohkem “banaan”. Ripptelk on ideaalne valik külilimagajatele.

●     Troopikas reisides on ripptelgis ööbimine ainuke soovitatav viis, sest magamisase asub maapinnast (ja seega ka roomajatest ja skorpionitest) kõrgemal. Tänu putukavõrgule ei pea muretsema ka sääskede pärast.

●     Kui kipud telgis tihti madratsilt maha libisema, sest nii madratsi pind kui ka magamiskott on libedad, siis ripptelgis seda muret ei ole. Osadel ripptelkidel on ka jahedamate ööde tarbeks spetsiaalne tasku, millesse madrats pista.

●     Ripptelgid saab väga väikeseks kokku pakkida, sest puudub raske ja ruumikulukas raam.

●     Ripptelk koos putukavõrgu ja vihmakattega kaalub sama palju kui kõige kallim ultralight telk ent on seejuures väga taskukohane.

●     Suurepärane valik tingimustesse, kus kliima on palav ja niiske, sest sinu pesa on hästi ventileeritud. Ripptelgis ei pea kondensatsiooni pärast kunagi muretseda.

●     Ripptelgid sobivad aastaringseks kasutamiseks.

Kuidas ripptelgi komplekti kokku panna

Nagu ka kõige muu matkavarustuse puhul, tuleb valida enda vajadustele ja matkatüübile vastav rippvoodi, kinnitusrihmad, putukavõrk ja vihmakate ehk tarp. Kogu see komplekt kokku moodustabki ripptelgi. Kevadel, mil putukatega veel probleeme pole, saab seljakoti kaalu kergendamise eesmärgil vihmakatte vabalt ka koju jätta.

Kergmatkajad, kelle jaoks iga gramm loeb, sobib kõige paremini ülikergetest materjalidest valmistatud ja väga pisikeseks kokku pakitav rippvoodi. Kes aga hindab robustsemaid materjale ja võimalust veidi laiutada, peaks uurima klassikalisemaid mudeleid.

Rippvoodi puude külge kinnitamiseks on erinevaid meetodeid – kes eelistab sõlmesid, kes rihmasid, kes karabiine, kes nööre. Kõige lihtsam on alustada traditsioonilistest kinnitusnööridest, puude jaoks on aga kõige sõbralikum kasutada rihmasid. Ajapikku muutub rippvoodi ülesseadmine üha lihtsamaks ja kiiremaks, suureks abiliseks on siinkohal juba sisse õmmeldud või seotud kinnitusaasad.

Vihmakatteid ehk tarpe on väga erinevaid – neist kergeimad ja minimalistlikumad on teemantikujulised, suuremad ristkülikukujulised tarbid aga tekitavad sinu rippvoodi ümber lausa luksusliku ilmastikukindla ala.

Mida ripptelgi valimisel silmas pidada

Kõige olulisem on veenduda, et rada, millele matkama suundud, rippvoodi kasutamiseks üldse sobib. Rajale jäävad puud peaksid olema piisavalt tugevad, et rippvoodit kasutada – seega kidurate kadakatega rannikud ja taimestikuta tundra, kõrgmäestik ja kõrb selleks ei sobi. Küll aga tasub ära mainida, et kui ühe-kahe öö jaoks sobivaid puid ei leidu, saab rippvoodite vihmakatteid vabalt ka maapinnal magamiseks kasutada.

Rippvoodi tuleks valida vastavalt kasutaja pikkusele. Paljudel tootjatel on spetsiaalsed mudelid, mis mõeldud just pikemat kasvu matkajatele.

Rippvoodis kasutamiseks sobib kõige paremini kaelapadi – nii ei kipu pea küljele vajuma.

Rippvoodid sobivad aastaringseks kasutamiseks. Eesti tingimustes, kus öised õhutemperatuurid on pigem jahedad, tasub investeerida ka korralikku alustekki ehk nö underquilt’i. Underquilti saab vabalt ka ise valmistada – selleks sobib hästi kasutatud magamiskott, mis siit-sealt juba veidi katki. Eriti jahedates tingimustes saab ka rippvoodisse lisada õhukese madratsi – osadel rippvooditel on selle tarbeks isegi eraldi tasku.

Vihmase ilma korral tasub vihmakatte paigaldamisel äärmiselt hoolikas olla, seda eriti minimalistlike vihmakatete puhul: veenired ei tohiks kuidagi rippvoodi pinnani jõuda, seega peaks vihmakate asuma rippvoodile üsna lähedal ning katma kõik selle küljed. Džunglis elades mõistsin, kui olulised on vihmavett ära juhtivad drip-line’id – suure vihmasaju korral võib vesi mööda kinnitusnööre rippvoodi suunas imbuma hakata ning tulemuseks on üsna ebameeldiv öö. Drip-line’ saab väga kergesti rippvoodile ise lisada – selleks tuleb rippvoodi mõlemasse otsa, vihmakatte alla, lihtsalt pisike nöörijupp siduda.

Kus hoida seljakotti ja varustust rippvoodis ööbides

Palju küsitakse, et kuhu siis panna ööseks seljakott ja muu matkavarustus? Isiklikult asetan seljakoti alati otse rippvoodi alla ning vihmase ilmateate korral panen sellele igaks juhuks ka vihmakatte ümber – nii, et kate kaitseks seljakotti maapinna poolt, juhuks kui koti all on lohk ja vesi saab sinna voolata. Seljakoti kõrvale jätan alati oma lebomati või istumisaluse, et hommikul ripptelgist välja astudes oleks, kus seista. Kui sinu tarp on rippvoodist hulga suurem, võid varustuse ükskõik kuhu asetada – see on ilusti kaitstud. Enamustel rippvooditel on küljes ka üks või mitu väiksemat taskut, kuhu saad pista näiteks telefoni, pealambi ja muu vajaliku.

Rippvoodi kontroll enne matkale minekut

Enne rippvoodi matkale kaasa võtmist tasuks see kindlasti esmalt koduaias üles seada. Kasutusjuhised leiad tavaliselt otse rippvoodi või kinnitusnööride pakendilt, ent kindlasti tasub vaadata ka mõnd videot, sest iga rippvoodi on veidi erinev. Proovi erinevaid kinnituskõrgusi ja nööride pinget, et leida just sulle sobiv lahendus.