Talvematk – matkamine külmakraadidega

///Talvematk – matkamine külmakraadidega

Talvematk – matkamine külmakraadidega

Talvematk on nagu matk ikka.  Sest vana hea tarkusetera ütleb: “Ei ole olemas halba ilma, on vaid vale riietus.” See kehtib ka matkade puhul. Eriti hästi tuleb selle tarkusetera mõte esile siis, kui ilmakraadid alla nulli kukuvad. Talvematk on põlualune just paljude inimeste külmakartuse tõttu. Suur osa inimesi põlgabki talvel igasuguse matkamise ära (ja kui aus olla, siis kõlasid ka minu suust kunagi sõnad: “Ma ei lähe mitte kunagi talvel telkima!”). Ent saladuskatte all võin kogemuste põhjal kinnitada, et korralike riiete ja matkavarustusega on tegelikult võimalik külmatunne peaaegu täielikult talvematka juurest eemaldada ning lõpuks võib -25 kraadiga telgis magades lausa palav hakata! Järgneval artiklil on kaks põhieesmärki – esmalt tekitada kõigil lugejates tohutut isu kohe oma matkakott kokku pakkida ja jooksujalu loodusesse putkata, teisalt aga jagada olulisi nippe talvematka paremaks õnnestumiseks, et esimene talvematk ei jääks viimaseks.

Esmalt on artikli paremaks mõistmiseks vaja selgitada mõistet “matk”. Inglise keel on matkateemaliste terminite osas oluliselt rikkalikum – neil on sõna hiking kirjeldamaks rahulikumat looduses jalutamist ja selle nautimist, trekking kirjeldamaks aktiivsemat matkamist pigem karmimal maastikul (need mõlemad võivad olla nii ööbimisega kui päevase ettevõtmisena), thru-hiking kirjeldamaks pikka konstantset rännakut ühest matkaraja otsast teise, lisaks veel erinevad terminid vee-, mägi- ja sportlikumate matkaliikide jaoks. Loetelu on väga pikk. Eesti keele terminoloogia laseb kõndimise erinevate liikide puhul paraku eristada sisuliselt vaid jalutamist ja matkamist, mistõttu on ka erinevates artiklites mõnikord üritatud jagada nippe edukaks matkamiseks, ent artikli sisus jäädud vaid jalutuskäikude kirjeldamise tasemele. Üldjuhul nimetatakse matkaks siiski vähemalt ühe-kahe ööbimisega rännakuid. Ilma ööbimiseta pikema distantsiga rännak on päevamatk ja ilma ööbimiseta lühema distantsiga rännak on jalutuskäik. Selline eristamine on oluline seetõttu, et matkal ja jalutuskäigul on täiesti erinev varustus ja tegutsemisplaan. Selles artiklis on niisiis juttu talvel matkamisest koos ööbimistega ehk talvematk. Ja ööbimiskoha all ei pea ma silmas sooja tuba pehme padja ja paksu tekiga, vaid virgastavat ja meeliülendavat und pakkuvat talvetelki.

Talvematk ei tähenda siiski ainult jalgsimatka. Kuigi ka talvel on teatud oludes võimalik ette võtta jalgratta- ja veematku, lisaks on korraliku lumekatte puhul võimalik minna ka suusamatkale, siis antud artiklis keskendume eelkõige jalgsimatkadele põhjusel, et artikli autoril on selles vallas jagada kõige rohkem isiklikke kogemusi ning jalgsimatka on ka kõige lihtsam ette võtta – jalad on meil ju enamusel juba baasvarustusena sündides kaasa pandud, aga kanuu, matkasuusad või korraliku jalgratta peab esmalt poest või rendifirma käest kohale vedama ja vajadusel selle kasutamise selgeks õppima. Samas saavad siit kindlasti üht-teist kõrva taha panna ka teiste matkaliikide huvilised.

Suve- ja talve jalgsimatkad on täiesti erinevaid ettevõtmised. Tõsi, põhitegevus ehk kõndimine ja seljakoti kandmine on küll sarnased, aga kõik selle ümber nõuab talvel erinevat lähenemist. Eelkõige teeb talvematka eriliseks lumi ja külmakraadid. Lumi muudab küll kõndimise sutsuke vaevalisemaks ja külmakraadid hommikul telgist väljumise ebameeldivamaks, aga suure talvematka fännina leian, et plusse on siiski rohkem kui miinuseid. Olen korduvalt tabanud end talvematkal olles mõttelt, et pagan – talvel on ju palju mõnusam matkata kui suvel! Esiteks on RMK lõkkekohad olulised tühjemad ning järgmiseks matkapäevaks välja puhates ei pea öö otsa kellegi peolõvi automakist kostuvaid Patuse Poole hittlugusid kuulama. Teiseks muutub seljakott mõnusaks külmkapiks, tänu millele saab talvematkale kaasa võtta ka neid hõrgutisi, mis suvekuumas vastu ei pea – näiteks kohukesi lõunapausiks või munad hommikul pannil praadimiseks. Samuti võimaldab paksem lumekiht koju jätta suured veepudelid ja valmistada õhtusöök lumesulaveest ning lumi ei määri jalanõusid ega telgipõhja. Aga mis peamine – mitte ükski tüütu putukas ei tule sind tülitama! Ideaalne. Kõige selle kõrval on minu arust oluliselt põnevam see, et igasugune tegevus peab olema planeeritud selliselt, et võimalikult vähe kehasoojust läheks kaduma – pidev mõttetöö hoiab meele virgena.

Nüüd, kui lugejaskonnale on tekitatud juba sutsuke matkaisu, on paljude lugejate peas kindlasti tekkinud küsimused, et mis matkavarustuse peaks talvematkale kaasa võtma ja kuidas on võimalik talvel telgis ööbides ellu jääda. Mõni on kindlasti ka arvamusel, et teise küsimuse vastus on “ei olegi”, sest neil on ju oma 20-euroses magamiskotis isegi suvel külm magada. Siit tulebki minu kogemuste põhjal matkavarustuse valimise reegel nr 1 – head ja odavat asja tavaliselt olemas ei ole. Matkavarustuse puhul kehtib tavaliselt põhimõte (erinevalt disainerrõivafirmadest), et kallim varustus on kallim mitte ainult firma logo, vaid ka kvaliteedi ja efektiivsuse pärast. Tõsi, metsas ellujäämiseks ei pea minema kohe tippklassi tooteid poeriiulilt haarama – ellu saab jääda ka väga primitiivse varustusega, aga mina isiklikult ei soovi tulla matkalt tagasi mõttega, et “huhh, ellu jäin!”, vaid pigem ikka “täitsa lõpp kui tore ja hea oli!”. Eelistuste küsimus. Ma ei hakka kogu vajalikku matkakoti sisu siin artiklis laiali laotama, sestap on allpool välja toodud vaid need varustuselemendid, mis on erinevad võrreldes suvise matkaga.

Talvematk – matkavarustus

Talvematk

Telk. Igasuguse telgiga talvematkale minna paraku ei sobi – võrksisuga ja ühekihilised telgid jäägu suveks, nendega ei ole talvel kindlasti soe ja mugav ööbida. Head talvetelki iseloomustavad eelkõige kahekihilisus, lume raskuse all vastu pidav tugev konstruktsioon ja tihedakoeline sisekiht sooja hoidmiseks. Samuti on talvel vaja telgi kinnitamiseks pisut karmimaid abimehi kui 10×0,1cm mõõduga telgivaiu. Paksu lumega aitavad telki kinnitada lumevaiad, nende puudumisel teevad töö ära ka puuhalud, matkasuusad või muud suurema kaaluga esemed, mida annab lumme torgata või selle sisse matta. Kui paksu lund ei ole, aga maapind on külmunud, siis on parim lahendus suured ja paksemad naelakujulised vaiad , mida saab mugavalt näiteks puuhaluga maa sisse taguda.

Madrats. Vana hea lebomatt ajab alati asja ära, aga kui tahta, et hommikul puus kõvast ja külmast maapinnast kange ei oleks, siis soovitan täispuhutavat või isetäituvat madratsit soojustpeegeldava sisuga. See tähendab, et madratsi sees on kiht, mis kiirgab kehasoojuse keha poole ja maa poolt tuleva külmuse tagasi maa poole. Soojustuse olemasolu reedab madratsile märgitud R-väärtus – see näitab ühtlasi, mitme külmakraadiga selle madratsiga on soe magada. Samuti võib erinevaid madratseid omavahel kombineerida, pannes näiteks alumiseks kihiks lebomati ja peale suvisema õhkmadratsi. Võtab küll kotis rohkem ruumi, aga on külje all ikkagi soojem ja pehmem.

Magamiskott. Üks olulisemaid elupäästjaid pakasega telkides on hea ja soe magamiskott. Paljude inimeste jaoks on eksitav magamiskotile märgitud temperatuurivahemik. Extreme temperatuur, s.t kõige külmem välja toodud temperatuur tähendab, et sellistes oludes ei teki 6 tunni jooksul veel alajahtumist, mitte, et magamiskott on selliste kraadidega mugavalt magamiseks mõeldud. Comfort (mõnikord on märgitud naistel comfort ja meestel limit) on number, millest peaks kotivalikul lähtuma. See näitab, milliste kraadidega peaks keskmine inimene saama mugavalt magamiskotis välja puhata. Kui ühte sooja talvist magamiskotti parasjagu võtta ei ole ega osta ei raatsi, siis saab väga hästi kombineerida ka erinevaid õhemaid magamiskotte. Näiteks pannes sügismagamiskoti sisse ühe õhema suvemagamiskoti, on tulemuseks mõnus talvemagamiskott päris mitme miinuskraadiga ööbimiseks. Magamiskotti ostes on aga oluline läbi mõelda, millises kliimas sa seda enim kasutama hakkad ja kui oluline on sealjuures selle kaal. Sulemagamiskotid on ülikerged ja soojad, aga need sobivad paremini kuiva kliimasse, näiteks mägedesse. Seda põhjusel, et parasvöötme kliimas talvel telkides tekib ööga telki palju kondenseerunud vett, mis imendub sulgede vahele ja kleebib need omavahel kokku. Ja kokku kleepunud suled enam sooja ei hoia. Ühe ööga  matkadel peaks siiski kenasti hakkama saama. Parasvöötme talvematkale, eelkõige mitme ööbimisega matkadele, on parem võtta sünteetiline magamiskott. Need ei paki küll nii väikeseks ja kergeks kokku, aga samas hoiavad väga hästi sooja ka niiskena. 

Riietus. Kihilisus on talvematkal riietudes kõige olulisem. Nii on võimalik erinevaid kihte kombineerides saavutada täpselt õige soojuskiht oma keha ümber, et vältida higistamist, sest märg keha muutub kiirelt külmaks kehaks. Kogemus ütleb ka, et meriinovill on talvematkaja suurim sõber. Meriinovillane soe pesu on super soojusregulaator, lastes samas kehal piisavas koguses hingata. Ei hammusta ka. Üldiselt jäetakse talvematkal ka ööseks soe pesu selga ja soojad sokid jalga; sõltuvalt külmakartlikkusest ja õue temperatuuridest mõnikord isegi rohkem riideid. Hea on ööseks ka müts pähe jätta, sest kõige kiiremini kaotab keha külma just pea kaudu.

Kindlasti peaks kaasas olema sortiment erinevatest kinnastest – õhemaid, paksemaid, varukindaid, sest kindad kipuvad ikka päeva jooksul või õhtul laagriplatsil askeldades märguma ning ei pruugi öö jooksul ära kuivada isegi siis, kui need endaga magamiskotti kaasa võtta. Samuti peaks mitmepäevasel matkal kaasas olema mitu paari sokke – kõndimiseks võtan mina tavaliselt iga päeva kohta 1 paari sokke + ühed soojad meriinovillased sokid magamiseks ja laagriplatsil askeldamiseks. Kõndimise ajal on mul muide jalas kolmekihilised suvised matkasokid, sest jalgu liigutades hakkab muidu liiga palav. Aga siinkohal peab matkaja ise oma keha tundma – inimeste külmataluvus on erinev, samuti käte ja jalgade verevarustus. Minul lähevad kõndides käed-jalad soojaks juba 5 minutiga ning mõne miinuskraadiga kõndimisel ma kindaid väga ei vajagi, aga abikaasal külmuvad käed novembris ära ja uuesti üles sulavad alles märtsis, sõltumata kinnaste paksusest. Temal on seetõttu matkadel kaasas lisaks tavalistele kinnastele ka aluskindad ja kätesoojendajad ning jalas paksemad talvematkasokid (kindlasti meriinovilla koostisega). Selleks, et matkal ennast mugavalt tunda, on vaja enda keha kohta selliseid asju teada ja vastavalt nendele teadmistele ka ennast riietuda.

Jalanõud. Kui suvel on võimalik matk edukalt läbida ka tossudes (kuigi raske seljakotiga on see jalgadele liigselt koormav), siis talvematk vajab korralikku veekindlat matkasaabast. See ei pea olema spetsiaalne soojustatud talvesaabas, pigem käiaksegi tavalise voodrita matkasaapaga talvel matkal – soojust reguleeritakse sokkide abil. Aga siinkohal jälle – tunna oma keha vajadusi. Saapa peale saab paksema lume korral tõmmata bahillid ehk säärised, et lumi saapasse sisse ei tungiks ja varbaid märjaks ei leotaks. Kummik ei ole samuti pikemaks matkaks eriti sobiv variant, kuigi on veekindel ja tihti ka väga hea tallaga, sest kummiku kummine materjal ei lase jalal hingata ja nii on need õhtuks ikkagi niisked.

matkaköök

Matkaköök. Süüa tehes jälgi, milline on gaasipurk sinu gaasipõleti all, sest igasugune purk miinuskraadiga toitu soojaks ei küta. Talvematkadeks on loodud talvegaas, milles sisalduv propaani ja butaani segu on teistsuguses vahekorras kui suvegaasidel. Primuse firma talvegaasidel on lisaks purgi sees salvrätisarnane kiht, mille kapillaaride  kaudu imendub purgis olev vedel gaas purgi suudmeni, tänu millele saab pliit purgist gaasi paremini kätte.

Samuti on talvel tore matkale kaasa võtta korralikult sooja hoidev ja mitte lekkiv termos, millega näiteks hommikul päevaks sooja jooki kaasa võtta või lihtsalt hoida kuuma vett külmumise eest, et oleks kergem õhtul laagriplatsil lumesulavett keeta. Väike kogus vedelat vett lumega täidetud poti põhjas aitab lumel kiiremini sulada.

Talvematkal on oluline süüa rasvasemaid ja kaloririkkamaid toite kui suvel, sest külmas keskkonnas kulub kehal oluliselt rohkem energiat organismi soojas hoidmiseks. Kui külmakraadidele lisada mitme tunnine kõndimine raske kotiga paksus lumes ja söögiks ainult külmad snäkid, võib õhtuks olemine päris kehvaks muutuda. Seepärast kõik kaalujälgijad ja kalorilugejad, unustage need tegevused matkal olles ära.

Lisavarustus. Sõltuvat lumeoludest võib olla hea mõte kaasa võtta erinevaid vahendeid, mis hõlbustavad lume sees liikumist. Näiteks matkakepid, bahillid ehk säärised, jäätallad, räätsad või kelk seljakoti vedamiseks.

.

Talvematk – laagriplatsi tegevused

Nüüd, kui matkavarustus on pakitud, tuleb kokku panna marsruut ja teele asuda. Talvematk on matk, kus tuleb kindlasti arvestada rajaoludega.  Kilometraaži arvutamisel võta lisaks oma füüsilisele võimekusele arvesse ka lumekihi paksust ja teede kvaliteeti, mida mööda matkata plaanid. Talvematk 20km lumest lahti lükatud kruusateel möödub oluliselt kiiremini kui talvematk 20km põlvekõrguses lumes sumbates. Rajaoludega mitte arvestades võib lihtsalt juhtuda, et välja valitud laagriplatsini kõndida ei jõuagi.

Nii, kott pakitud, marsruut paika pandud, raja algusesse kohale jõutud. Egas muud kui kõndima. Õhtul laagriplatsile jõudes on aga tegevuskava märksa erinev kui suvisel ajal, sest nagu mainitud, kõik tegevus peab olema suunatud sooja säilitamisele ja juurde tekitamisele.

Talvematk

Esmalt tasuks laagrisse jõudes panna selga paksem vahekiht (ja suvesokkidega matkajatel paksemad sokid). Seejärel oleks kõige parem teha üles lõke, et oleks üks soojaallikas lisaks. Kusjuures targemad sellid on jaganud nippe, et kõiki õhtu jooksul vajaminevaid puid ei tasu kohe ühe korraga ära lõhkuda, nii on võimalus ka õhtu edenedes natuke kehasooja juurde tekitada. Pärast lõkke üles saamist on alles mõistlik hakata tegema muid tegevusi nagu telgi ülespanek ja toiduvalmistamine. Muidugi, kui seltskonnas on inimesi mitu, siis saab ju need ülesanded omavahel ära jagada.

Telgi üles panekul on samuti mõningad iseärasused. Näiteks tasub telki lume peale pannes enne selle alune põhi ette valmistada, s.t lumi ühtlaselt kokku trampida või paksem lumekiht eemale lükata. Muidu võid end öösel avastada lohust, mis telgist kiirgava sooja tõttu külje alla sulanud on. Telgi põhja võib panna ka termokile või auto tuuleklaasikatte, mille üks pool on fooliumist – annab täiendava soojustuse telgis askeldamiseks. Telgis sooja hoida aitab ka telgiäärte katmine lumega, et tuul telgi pealiskatte alt sisse ei puhuks. Samas tuleb jälgida, et päris kõiki ventilatsiooniavasid ei sulgeks, sest kuskilt peab ju ka hapnik telki sisse pääsema.

Kondenseerunud vee teke on talvel telgis magades paratamatu nähtus. Öösel telgis hingates liigub soe ja niiske hingeaur üles ning puutudes kokku külma telgikattega, kondenseerub ja ladestub telgikattele. Külmakraadidega muutub see aga härmatiseks ning kui hommikul üles ärgates vastu telgikatet minna, võib telgis lund sadada – see lumi aga sulab su varustuse peale, muutes selle niiskeks. Sellise märgumise vältimiseks tuleks lumi telgi sisekattelt eenevalt kokku korjata – näiteks kausi servaga mööda telgikatet tõmmates või kui härmatis telgilaes juba natuke sulanud on, siis ettevaatlikult rätikuga telgikate üle tõmmata.

Kui öösel on magamiskotis vaatamata kõikide eelnevate nippide järgimisele külm, tasub võtta sooja veega täidetud pudel omale kaissu või laotada magamiskoti peale termokile, mis maksab paar eurot ja on kättesaadav igas hästi varustatud matkapoes ja apteegis. Mitmekesi telgis olles annab päris head efekti ka seljad koos või lusika-asendis magamine – igasugune kontakt teise soojust eritava kehaga aitab tõsta temperatuure magamiskotis. Selle nipi järgimine ei tähenda muidugi, et kohe peaks lusika-partneriga leivad ühte kappi panema, ärge selle pärast muretsege.

Olen talvematkal hommikul telgis ärgates jõudnud korduvalt järeldusele, et oluliselt parem on riideid tagasi selga panna, kui need ei ole külmast kanged. Seega kui magamiskotti vähegi mahub, siis on hea panna ööseks vähemalt mõned riided koos endaga sinna sisse. Sama tuleks teha ka näiteks telefoni ja akupangaga, sest külm on väga hea energiavaras. 

Ja egas muud müstilist selle talvematka juures polegi! Kui võtad endaga kaasa korraliku ja temperatuurile vastava varustuse, paned selga korraliku ja temperatuurile vastava riietuse ning lähtud tegutsedes põhimõtetest, et keha tuleb hoida soojas ja kuivas, siis võib edukas talvematk koos ööbimisega olla sisuliselt garanteeritud. Aga hoiatan, et juba ühe korra niivõrd põneva ja proovile paneva ettevõtmise läbi tegemine võib tekitada sõltuvuse, mis saadab sind elu lõpuni ja käsib sul ette võtta järjest põnevamaid ja ekstreemsemaid seiklusi!

Kelli ja Kaarli matkad Youtube’i kanalil. Kliki siia! 

Autor | 2024-01-10T16:15:42+00:00 november 10th, 2022|Matkamine|0 Kommentaari