![\"\"](\"https:\/\/matkasport.ee\/blogi\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/IMG_2094-1200x266-1200x266.jpg\")
<\/p>\n\u201cMiks te lennukiga L\u00f5una-Saksamaale ei l\u00e4he?\u201d oli t\u00fc\u00fcpiline k\u00fcsimus sarjast kuidas oma elu igavalt elada. Lennukit asendas n\u00fc\u00fcdseks juba teise kodu tiitli omandanud tubli ameerika buss, mille taha osasse tegime m\u00f5nusa lebola, kuhu t\u00e4iesti suvalisel hetkel pikali sai visata ja mille v\u00e4ljumisaeg oli just meie oma tujude ja soovide j\u00e4rgi s\u00e4titud. N\u00e4dalaga l\u00e4bisime 5000 kilomeetrit, k\u00fclastasime seitset riiki ja istusime umbes 7 tundi ummikus. Kokku t\u00f6\u00f6tas meie ratastel kodu mootor 63 tundi ja 38 minutit.<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
Tripi nr 1 eesm\u00e4rk oli Euroopa suurimat matkamessi k\u00fclastada ja seal videoreportaa\u017ee teha. Edasine tagasitulek jms l\u00e4ks juba puhtalt l\u00f5bu alla. Kahekesi s\u00f5ites l\u00e4heb aeg kiirelt. Kui p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul sai Tartust starditud, siis j\u00e4rgmise p\u00e4eva \u00f5htuks olime juba L\u00f5una-Saksamaal Friedrichsha\u00ad\u00ad\u00adfenis, j\u00e4ttes selja taha ~2125 km. Kuna kella 23 ajal oli v\u00e4ljas juba t\u00e4ielik kotikas ja s\u00f5idust oli korralik v\u00e4ss peal, siis parkisime bussi keskuse l\u00e4hedal olevasse parklasse ega hakanud mingit erilise vaatega kohta otsima. J\u00e4rgmised kaks p\u00e4eva olid siiski varajase \u00e4rkamisega t\u00f6\u00f6p\u00e4evad ja eesm\u00e4rk \u00f6\u00f6maja n\u00e4ol oli v\u00f5imalikult v\u00e4hese vaevaga v\u00e4lja puhata.<\/p>\n
Mina ausalt \u00f6eldes veidi pelgasin tee-\u00e4\u00e4res parklas \u00f6\u00f6bimist. Kartsin, et \u00e4kki tullakse hommikul h\u00e4irima v\u00f5i uudistama, sest meil on bussil suured t\u00e4helepanu t\u00f5mbavad kleepsud ja tihti tullakse uurima, et miks me oleme seal kus oleme, aga seekord oli k\u00f5ik v\u00e4ga chill. Friedrichshafen on matkajatele teada-tuntud linnake ja seal ei tehtud teist n\u00e4gugi, kui j\u00e4rsku keegi loppis n\u00e4oga kuskilt bussist v\u00e4lja astub ja imestunult ringi vaatab, et kuhu ta siis omadega j\u00f5udnud on.<\/p>\n
Filmimised tehtud, suundusime otsejoones T\u0161ehhi poole. L\u00f5una-Saksamaa 35-kraadine kuumus oli veidi liiast ja mulle ausalt need kiirtee-ummikud kohe \u00fcldse ei sobinud. Kagu-Saksamaa kandis Deggendorfi l\u00e4histel \u00fcletasime piiri ja suundusime \u00fchte normaalsena tunduvasse caravani-parklasse, mis asus Horni Plana kandis. Kuna mul mingit varasemat autoga c\u00e4mpimise kogemust ei olnud, siis valisin selle koha puhtalt Googli Mapsi maastiku ja looduse j\u00e4rgi. Kas seal ka reaalselt autoga c\u00e4mpida sai, seda ei teadnud ja seda p\u00f5nevam oli! Vahetult enne pimedat, kuskil kella 22 paiku j\u00f5udsime kohale ja milline elamus! Tee sinna on siiamaani minu lemmik. Vahepeal oli korralikku padukat tulnud ja \u00fcmberringi oli meeletu udu. Kujuta ette seda udu k\u00f5igi nende t\u00f5usude ja languste ja puude-p\u00f5ldude vahel liikumas.. fantast! Ja need v\u00f5imsad kuusemetsad, t\u00e4pselt m\u00f5mmi mets, mida oleme filmidest harjunud n\u00e4gema. Selline s\u00fcnge ja v\u00f5imas! Ma lihtsalt j\u00f5llitasin seda ega suutnud oma silmi uskuda.<\/p>\n
<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/matkasport.ee\/files\/img\/IMG_1981r.jpg\")
<\/p>\n
<\/p>\n
Laagri v\u00e4ravas v\u00f5ttis meid vastu suure k\u00f5huga meesterahvas, kellega saime k\u00e4si vehkides ja erinevaid keeli ristates oma asja kuidagi aetud. Kuna kell oli palju, siis pidime alles hommikul paberid korda ajama. H\u00e4sti. Autosid just palju ei olnud, m\u00f5ned caravanid, telgid ja lihtsalt autodega majades \u00f6\u00f6bivad inimesed, kes j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde puhkama olid tulnud. \u00dcmberringi oli nii vaikne, et me \u00fcks hetk avastasime, et me peaaegu sosistame omavahel. Naiste vetsus oli \u00fcks uks, mis tegi \u00f5udusfilmile omast valju kriginat ja ma olen kindel, et kui keegi seda sel \u00f5htusel ajal oleks kasutanud, kostunuks see kaugele, kaugele.<\/p>\n
<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/matkasport.ee\/files\/img\/IMG_1983r.jpg\")
<\/p>\n
<\/p>\n
Mulle meeldib T\u0161ehhi! Sealne rahvas on v\u00e4ga lahke ja avatud kuid mitte liialt temperamentsed nagu hispaanlased v\u00f5i itaallased. Ja kui ilm liiga palav on, siis k\u00fclm \u00f5lu mekib ka suurep\u00e4raselt! S\u00f6\u00f6mas k\u00e4sime v\u00f5imalikult v\u00e4ikestes kohtades, et ikka kohalikke toetada. Kuna meie t\u0161ehhi keelt ei osanud ja nemad \u00fcldjuhul ka inglise keelt ei valda, siis seletasime taas k\u00e4te ja jalgadega. Keelebarj\u00e4\u00e4ri p\u00e4rast s\u00f6\u00f6mata ei j\u00e4\u00e4nud ja eranditult iga kord saime v\u00e4ga hea elamuse osaliseks! T\u0161ehhi on k\u00fcll v\u00e4ike, kuid me ei raatsinud sealt lihtsalt niisama l\u00e4bi s\u00f5ita. Nii otsustasime siis \u00f6\u00f6seks T\u0161ehhi-Poola piiri \u00e4\u00e4rde \u00f6\u00f6majale j\u00e4\u00e4da. Leidsin taaskord kaardi j\u00e4rgi \u00fche j\u00e4rve-\u00e4\u00e4rse c\u00e4mpari, seekord siis ida-piiri \u00e4\u00e4res olev linnake nimega Ostarva, mis oma olemuselt v\u00e4ga Narvat meenutas. Selline kahtluseuss puges korraks p\u00f5ue juba, et uhh, kuhu n\u00fc\u00fcd siis sattusime… aga minu \u00fcllatuseks linnast vaid 10 kilomeetrit eemal asuv c\u00e4mpingu ala oli palju \u00e4gedam kui see eelmine, kus \u00f6\u00f6bisime. Noormees registratuuris oli viisakas ja muudkui vabandas oma kesise inglise keele p\u00e4rast. Kui eelmine kord saime hommikul enne lahkumist paberid korda aetud, siis siin oli kord rangem. Vajati igasuguseid isiku- ja autodokumente, v\u00e4ljastati parkimisluba ja kviitung ja maksmine pidi kindlasti sularahas olema. Itsitasime ja muigasime seal salaja \ud83d\ude00<\/p>\n
Parkisime oma ratastel kodu t\u00e4pselt j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, kolme m\u00e4nni varju, et hommikune p\u00e4ike bussist sauna ei teeks. Kell oli 21 ja v\u00e4ljas hakkas h\u00e4maraks minema. Sooja oli umbes 23 kraadi ja meeletu tuul puhus, taevas oli s\u00fcnge ja andis m\u00e4rku peagi saabuvast \u00e4ikesest. Isusime seal j\u00e4rve \u00e4\u00e4res v\u00e4ga rahulolevalt ja seda suuresti t\u00e4nu tuulele, kes k\u00f5ik s\u00e4\u00e4sed lennuv\u00f5imetuks oli teinud \ud83d\ude00 Vahepeal tegin oma s\u00f5pradele videok\u00f5ne, kes parajasti Hiiumaal jaanilaup\u00e4eva t\u00e4histasid. P\u00e4ris karm oli neid m\u00fctside ja talvejopedega vaadata. Seda enam hindasin seda, kus hetkel olin. Meist umbes 100 meetrit eemal olid l\u00f5busad itaallased ja teisel kaldal vist nende s\u00f5brad, aga hoolimata oma temperamendist ei h\u00e4irinud nad teisi puhkajaid. Kuulati vaikselt oma muusikat ja lobiseti. T\u00e4nu tuulele me seekord omavahel r\u00e4\u00e4kides ei sosistanud enam \ud83d\ude00<\/p>\n
\u00d6\u00f6sel oli raju! Saime sellist \u00e4ikest, et buss \u00f5\u00f5tsus ikka korralikult. Kujuta ette seda tuult, mis \u00a0suudab \u00fcle 3-tonnist bussi niimoodi k\u00f5ikuma panna! Ja siis v\u00e4lgud! Seal samas meie j\u00e4rve \u00fcmbruses paugutas nagu s\u00f5da oleks lahti old. V\u00e4ga v\u00f5imas! Istusin p\u00e4ris pikalt \u00fcleval ja imetlesin, et kui v\u00f5imas meie loodus on. Hommikuks oli vaikus, isegi inimesed, kes \u00fcmberringi liikusid, hiilisid nagu kikivarvul, et hiliseid \u00e4rkajaid mitte h\u00e4irida. Arutasime seal omavahel, et miks me k\u00fcll varem kaugetesse maadesse puhkama oleme l\u00e4inud, kui siin samas l\u00e4hedal on nii \u00e4ge riik nagu T\u0161ehhi, mida avastada.<\/p>\n
<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/matkasport.ee\/files\/img\/IMG_2119r.jpg\")
<\/p>\n
<\/p>\n
Vaatasime seda loodust ja otsustasime ikkagi, et ei l\u00e4he kohe koju, vaid k\u00e4ime ikkagi m\u00e4gedes ka \u00e4ra. No nii t\u00f5mbab nende poole! Tatrad on ju kohe siinsamas, kuskil 250 km eemal vaid. Ja nii tegimegi. Parim otsus \u00fcldse! M\u00e4ed on v\u00f5imsad ja mina oma unistustes kujutan end ikka ette kuskil pisikeses m\u00e4gionnikeses maalimas v\u00f5i kirjutamas, lihtsalt olemas ja nautimas seda loodust. Kuna aga meie aeg oli piiratud, siis seekord me matkama ei l\u00e4inud, k\u00fcll aga saime elamuse m\u00e4gedes autoga ringi s\u00f5itmise n\u00e4ol. No \u00fcldse ei tahtnud tagasi liikuma hakata… v\u00e4ikese lapse jonn tuli peale: tead k\u00fcll seda hetke, kui sul k\u00e4stakse liikuma hakata, mille peale sa siis maha istud ja \u00fctled k\u00e4ed ristis ning mossis n\u00e4oga et “mkm, mina ei tule.. ” \ud83d\ude00<\/p>\n
Minu tutvusringkonnas teatakse Poolat kui \u00fcht t\u00fc\u00fctut kohustuslikku maanteed, mille lihtsalt hambad ristis l\u00e4bima peab, et mujale Euroopasse p\u00e4\u00e4seda. Mina nii ei arva, mulle Poole v\u00e4ga meeldib! Inimesed on avatud ja loodus on kaunis. Tajud seda siirust ja n\u00e4ed, et inimene on \u00f5nnelik. Elatakse pisikestes k\u00fclades, majad tihedalt koos ja toimetatakse omi asju. Koolilapsed kilkavad p\u00e4rast tunde t\u00e4navatel ja suu on naerul. Ja teed on ka \u00fcllatavalt head! \u00dcldiselt oli nii, et arvestades ummikuid ja k\u00f5ike, siis t\u00f5en\u00e4oliselt just Poolas saime suurima keskmise kiiruse ja seal nagu ongi hea s\u00f5ita. Saksamaal oli k\u00fcll \u00e4ge kihutada ja ma t\u00e4iega nautisin seda kiirtee voolu, kuid need ummikud, mis iga natukese aja tagant tekkisid, olid leebelt \u00f6eldes kohutavalt t\u00fc\u00fctud.<\/p>\n
Poolas ma j\u00e4rve-\u00e4\u00e4rset \u00f6\u00f6bimiskohta ei leidnud ja nii tegime \u00fchiselt otsuse, et oleme v\u00e4lja teeninud \u00f6\u00f6 hotellis. Kuidagi imelik oli j\u00e4rsku kuskil toas magada ja ilma riideid selga panemata vetsus k\u00e4ia. Aga vahelduseks oli p\u00e4ris sileda voodi peal t\u00e4itsa m\u00f5nus magada. Kuna tubane \u00f5hk nii kiirelt ei soojene kui p\u00e4ikese k\u00e4es seisev musta v\u00e4rvi buss, siis loomulikult magasime hommikus\u00f6\u00f6gi maha (\u00e4ratuskella kasutasime \u00e4rkamisel kokku vaid kahel hommikul kui filmima pidime minema). Kuna hotellis omletti ei pakutud, siis tegime hommikus\u00f6\u00f6gi bussis. Ma ei tea, mida me ilma kaasa v\u00f5etud k\u00fclmikuta teinud oleks. Nii hea oli kuuma ilmaga k\u00fclmikust kosutav mullijook v\u00f5tta v\u00f5i t\u00fchjale k\u00f5hule paar v\u00f5ikut valmistada! Lisaks oli meil kaasas oma kohvimasin. Arvestasime, et \u00fche kohvi valmistamiseks kulus kiirteel t\u00e4pselt 7 kilomeetrit. Taaskord hea viis kuidas aega sisustada ja samal ajal seda ka kokku hoida.<\/p>\n
<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/matkasport.ee\/files\/img\/IMG_1922r2.jpg\")
<\/p>\n
<\/p>\n
Vahepeal sain kohaliku temperamentse bussijuhi k\u00e4est korraliku s\u00f5imu, sest reastasin end teemaksu punktis kogemata valesse ritta ja nagu kiuste oli kassas sel hetkel veel mingi arvuti t\u00f5rge ja nii saime p\u00e4ris jupp aega t\u00f5kkepuu taga seista. T\u00fc\u00fcp tuututas ja vehkis k\u00e4tega nagu segane, mille peale teemaksu-putkas olev naisterahvas \u00fche suure ja turske turvamehe kohale kutsus. Kohe oli vaikus majas. Vot see on tase! Varsti saime ka tee-maksu asjad korda ja j\u00e4tkasime muie n\u00e4ol oma teekonda.<\/p>\n
Edasi suundusime Vilniusse, et sealsete s\u00f5pradega kiire amps teha ja siis edasi L\u00e4ti. Kohalikud leedukad soovitasid meile l\u00e4bi salakvala muige s\u00f6\u00f6giks nende rahvusrooga zeppeliine. Tegemist on rahvusliku kartulimassiga, mille sees oli liha ja kaste ja see k\u00f5ik n\u00e4gi v\u00e4lja nagu \u00fcks miniatuurne \u00f5hulaev, nii enamv\u00e4hem kiievi kotleti m\u00f5\u00f5tu. Rando s\u00f5i selle otsast l\u00f5puni \u00e4ra, aga isiklikult meeldis mulle minu k\u00fclm peedisupp palju rohkem..<\/p>\n
Rohkem nagu v\u00e4ga palju ei juhtunudki. Ilm oli pilves ja pime ja vihma sadas ja me muudkui s\u00f5itsime. Riiast m\u00f6\u00f6dusime veidi peale s\u00fcda\u00f6\u00f6d ja olime fakti ees, kas kimame n\u00fc\u00fcd otse koju v\u00e4lja v\u00f5i otsime ikkagi viimase \u00f6\u00f6 puhul \u00fche armsa koduse RMK telkimisala ja \u00f6\u00f6bime seal. Kuna vihmasadu j\u00e4i piiri \u00fcletades j\u00e4rgi, siis otsustasime ikkagi mere-\u00e4\u00e4rse telkimisala kasuks.<\/p>\n
L\u00e4ti-Eesti piirist umbes 10 kilomeetrit eemal asuv RMK Lemme telkimisala tundus just see \u00f5ige valik olevat. Kohalej\u00f5udes aga v\u00f5tsid meid vastu lugematu arv telke ja autosid ja vali muusika ja seda k\u00f5ike 2 ja 3 vahel \u00f6\u00f6sel.. Mul t\u00f5mbas suu kriipsuks \u00e4ra. Okei, liigume edasi, \u00e4kki eemal on rahulikum.. liikusime, aga ei olnud. Muutusin j\u00e4rsku h\u00e4sti kurvaks: ma nii tahtsin, et viimane \u00f6\u00f6 bussis oleks kuskil m\u00f5nusas vaikses kohas, kus saan mere- ja tuulekohina taustal magama j\u00e4\u00e4da. Tegelikkus oli aga see, et kogu see t\u00fcmpsu bass oli minu jaoks nii segav ja ma olin sellest k\u00f5igest nii h\u00e4iritud, et mul v\u00f5ttis ikka t\u00fckk aega enne kui t\u00e4ielikult \u00e4ra kustusin.<\/p>\n
<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/matkasport.ee\/files\/img\/IMG_2143r.jpg\")
<\/p>\n
<\/p>\n
Hommikul kella 9 aeg \u00e4rkasin taas t\u00fcmpsu peale \u00fcles ja see oli veel valjem kui \u00f6\u00f6sel. Vot siis viskas k\u00fcll \u00fcle! Lihtsalt see kontrast eelmiste kohtadega oli nii suur. Jalutasin seal veidi ringi ja \u00fcritasin aru saada, kust kohast see m\u00fcra tuleb ja n\u00e4ha neid inimesi. Laudade peal oli meeletus koguses t\u00fchje pudeleid, pr\u00fcgi oli maas ja esimesed varajased \u00e4rkajad oma loppis n\u00e4gudega \u00fcritasid hommikune \u00f5lu n\u00e4pus pilti ette saada. Kuidagi kurb oli. Kuidas on nii, et need teised kohad, kus me k\u00e4isime, seal arvestati teiste inimeste olemasoluga ja peeti lugu nii vaikusest kui puhtusest ja n\u00fc\u00fcd, mil ma olen tagasi oma kodumaal, v\u00f5etakse mind vastu valju t\u00fcmpsu ja l\u00e4llamise ja nagu hommikul selgus, taarahunnikuga. Avalikus telkimiskohas pannaks pidu nii, nagu teisi poleks olemas. Autode uksed-aknad on p\u00e4rani lahti ja kuulatakse t\u00fcmmi, missest, et \u00fcmberringi on teised peredega telkimas ja \u00fcritavad magada. Lihtsalt kurb on..<\/p>\n
Positiivne oli aga see, et ilm oli p\u00e4ikeseline ja meri oli v\u00f5imas! Hoolimata sellest esimesest emotsioonist on hea korraks kodus olla. K\u00fcll me ka kunagi sinna maale j\u00f5uame, et oskame vaadata oma ninast veidi kaugemale ja m\u00f5tleme sellele, et ega ma ometi oma kaasmaalast enda tegevusega h\u00e4iri. Ja eriti \u00e4ge on see, et Tolkuse rabas olev matkaseikluse punkt on ikka veel seal alles. Juhhhuu!<\/p>\n
<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/matkasport.ee\/files\/img\/IMG_20170623_144650r.jpg\")
<\/p>\n
\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u201cMiks te lennukiga L\u00f5una-Saksamaale ei l\u00e4he?\u201d oli t\u00fc\u00fcpiline k\u00fcsimus sarjast kuidas oma elu igavalt elada. Lennukit asendas n\u00fc\u00fcdseks juba teise […]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":13524,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[406,407,49],"tags":[],"class_list":["post-12216","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-automatk","category-autoturism","category-jutud"],"yoast_head":"\n