{"id":19811,"date":"2023-10-03T14:46:23","date_gmt":"2023-10-03T11:46:23","guid":{"rendered":"https:\/\/matkasport.ee\/blogi\/?p=19811"},"modified":"2023-10-03T15:05:53","modified_gmt":"2023-10-03T12:05:53","slug":"esmaabist-seal-kus-abi-on-kaugel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/matkasport.ee\/blogi\/esmaabist-seal-kus-abi-on-kaugel\/","title":{"rendered":"Esmaabist seal, kus abi on kaugel"},"content":{"rendered":"

Mida kogenum \u00fcks seikleja on, seda enam saab ta aru, et m\u00f5nikord v\u00f5ivad asjad ka \u00fcsna viltu vedada. Naiivsus muutub teadlikkuseks, t\u00e4nu millele \u00f5pime halbu olukordi v\u00e4ltima, ennetama ning nendeks valmis olema. Lisaks esmaabikoolitustele ja reaalsetele kogemustele on meil v\u00f5imalus pakkida kaasa nutikellad, satelliitsideseadmed, p\u00e4ikesepaneelid, korralik esmaabikomplekt, kompass, igaks juhuks kolm taskunuga ja kolm komplekti patareisid ja palju muud. See aga, kas me k\u00f5ike seda ka p\u00e4riselt vajame ning mis veel t\u00e4htsam – ka kasutada oskame – selgub alles siis, kui olukord seda n\u00f5uab.<\/p>\n

Olen m\u00e4gigiidiks \u00f5ppimise jooksul l\u00e4binud erinevaid, just metsikus looduses esmaabi andmisele keskendunud koolitusi: Wilderness First Responder, RGS Off-Site Safety Management, Expedition and wilderness medicine, Expedition planning and incident management.<\/em> R\u00e4\u00e4gin esmalt neil kursustel \u00f5petatavast veidi l\u00e4hemalt ning keskendun seej\u00e4rel sellele, mida ma konkreetselt neist \u00f5ppisin ning ka praktikas kasutan. L\u00f5puks r\u00e4\u00e4gin veidi ka kasulikest elektroonikavidinatest ning sellest, mida ise alati endaga kaasas kannan.<\/p>\n

Esmaabi ekspeditsioonidel ja metsikus looduses<\/h2>\n

4 kuud kestnud ekspeditsioonijuhi kursusel \u00f5ppisime esmalt 2 n\u00e4dala jooksul m\u00e4gedes navigeerima – seda nii \u00f6\u00f6sel kui p\u00e4eval. Seej\u00e4rel j\u00e4tkus kursus Costa Rica d\u017eunglis, kus sai selgeks, et kaartide olemasolu puudumise ning olematu n\u00e4htavuse t\u00f5ttu tavaline orienteerumine ei t\u00f6\u00f6ta. \u00d5ppisime lugema loodust – j\u00e4lgima j\u00f5gede voolusuunda, lindude kogunemist, leidma loomaradu ning enda \u00fcmbruskonda kaardistama. \u00d5ppisime ehitama parvesid, varjualuseid, p\u00fc\u00fcniseid, veefiltreid, maa alust ahju. Tegime m\u00e4rja puiduga tuld, p\u00fc\u00fcdsime kala, korjasime kummipuudelt kummi. Viimase 3 kuu jooksul toimus ka intensiivne esmaabikoolitus: iga p\u00e4ev, olgu keset \u00f6\u00f6d v\u00f5i varahommikul, toimusid erinevad stsenaariumid:<\/p>\n

\n

N\u00e4ide 1: kell on 2 \u00f6\u00f6sel, j\u00e4rsku kuuled karjumist ja suurt raginat. H\u00fcppad kiiresti oma ripptelgist v\u00e4lja, kontrollid, et saabastes poleks skorpioneid v\u00f5i muid tahtmatuid k\u00fclalisi ning jooksed seej\u00e4rel pealambivalguses s\u00fcndmuskohta. Sind on m\u00e4\u00e4ratud liidri rolli. Registreerid kohe, et ohvreid on kaks, lugedes \u00fcle k\u00f5ik teised grupi liikmed. \u00dcks ohver on n\u00e4htaval – ta lamab teadvusetult maas, suur puu tema peal (d\u017eunglis on kukkuvad puud suureks ohuks, neid nimetatakse naljatamisi ka lesetekitajateks). Vaatad esmalt \u00fcles – kas midagi v\u00f5ib veel kukkuda? Olles veendunud, et s\u00fcndmuspaik on ohutu, delegeerid grupi meediku ja \u00fche abilise esimese ohvri juurde ning paar grupiliiget teist ohvrit otsima. Ootad tagasisidet – esimene ohver on k\u00fcll teadvusetu, kuid elus ning hetkel stabiilne – me peame evakueerima. Delegeerid paar grupi liiget kanderaami ehitama – v\u00e4lja tulevad k\u00f6ied ja mat\u0161eeted. Teine ohver on leitud – tema rindkerest ulatub v\u00e4lja terav oks, elum\u00e4rgid puuduvad. Teed otsuse antud vigastatule mitte rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, sest isegi \u00fche vigastatu kanderaamil evakueerimine l\u00e4bi tiheda d\u017eungli on \u00fclimalt raske t\u00f6\u00f6. Meedik ja teised grupiliikmed tegelevad vigastatu ettevalmistamisega, delegeerid mat\u0161eetega tegelased juba rada puhastama. Vigastatu on n\u00fc\u00fcd kanderaamil, ent tema hingamine on peatumas. Hakkate n\u00fc\u00fcd kogu grupiga d\u017eunglir\u00e4gastikus l\u00e4hima tee, mis asub 7 kilomeetri kaugusel, poole liikuma, peatudes iga 5 sekundi j\u00e4rel, et vigastatule suust-suhu hingamist teha. Stsenaarium kestab kokku 2 tundi, mille jooksul l\u00e4bite 1.5 kilomeetrit, ent vigastatu olukord on stabiilne.<\/em><\/p>\n

N\u00e4ide 2: j\u00f5udsite uude laagripaika ning istute m\u00f5nusalt l\u00f5kke \u00fcmber ja s\u00f6\u00f6te l\u00f5unat, kui teile teatatakse, et \u00fchte grupi liiget pole juba mitu tundi n\u00e4ha olnud. \u00dcmbruskond on teie jaoks tundmatu. Sina kui liider pead delegeerima oma 10-liikmelise grupi \u00fcmbruskonda l\u00e4bi kammima ilma, et keegi teine veel \u00e4ra eksiks (d\u017eunglis on v\u00e4ga lihtne \u00e4ra eksida). Jaotad grupi paaridesse, et mitte keegi poleks \u00fcksi, ning j\u00e4\u00e4d ise koos meedikuga \u201cstaapi\u201d. Annad igale paarile k\u00e4tte suuna, kuhu poole nad peaksid minema, ning aja, mille jooksul nad peavad naasma. Et anda m\u00e4rku, et puuduolev tiimiliige on leitud, tuleb neil kolm korda vilistada. Otse leitu juurde jooksmine on keelatud, k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud paarid peavad staabist l\u00e4bi tulema, et saaksid veenduda, et kogu tiim on informeeritud ning teab kuhu minna. Kui esimese ajaperioodi jooksul kedagi ei leitud, pikendad ajaperioodi ning saadad paarid uuele ringile, lubades neil seekord ka paar sammu rajalt maha astuda. J\u00e4rsku k\u00f5lab kolm vilet, saadad meediku kohe vile suunas; k\u00f5ik paarid peale \u00fche naasevad staapi – sa paned nad kirja – ning nad liiguvad edasi s\u00fcndmuspaika. Selgub, et puudunud isik on saanud kuumarabanduse. \u00dcheskoos kannate vigastatu j\u00f5eni, et teda k\u00fclma veega jahutada. Juba paari minuti j\u00e4rel vigastatu toibub.<\/em><\/p>\n<\/blockquote>\n

Sellistel stsenaariumitel kasutati v\u00f5ltsverd, \u201cn\u00e4itlejad\u201d karjusid ja oigasid – see tekitas t\u00f5elist stressi ning meediku rollis olnud grupiliikmel tihti k\u00e4ed v\u00e4risesid, sest elasime t\u00f5esti olukorda sisse. P\u00e4rast iga stsenaariumit saime kasulikku tagasisidet, et edaspidi veelgi paremaid otsuseid teha. \u00d5ppisime rahulikumaks j\u00e4\u00e4ma, olukorda distantsilt j\u00e4lgima ning ette m\u00f5tlema.<\/p>\n

Wilderness First Responde<\/em>r kursusel kasutati sarnaseid stsenaariume, kuid minu jaoks polnud olukorrad enam nii intensiivsed. Sel kursusel pandi palju enam r\u00f5hku teooriale, esmaabivahenditele ning hingamise ja pulsi j\u00e4lgimisele. Kui esimestel stsenaariumitel saime kasutada \u00fclimalt suurt esmaabikomplekti, siis edaspidi pidime olukorra realistlikumaks muutmise eesm\u00e4rgil oma komplektist v\u00e4lja praakima vaid k\u00f5ige kasulikuma. \u00d5ppisime uusi meetodeid, kuidas valmistada lahast ja \u0161gutti, kuidas vaagnaluusid stabiliseerida ning k\u00fclmumise v\u00e4ltimiseks inimburritot konstrueerida.<\/p>\n

Mida neilt kursustelt \u00f5ppisin<\/h2>\n

K\u00f5igist koolitustest j\u00e4i k\u00f5lama k\u00f5ige elementaarsem: iseenda p\u00e4\u00e4stmine ehk “self rescue”. Elementaarsed iseenda p\u00e4\u00e4stmiseks vajalikud oskused peaksid olema olemas iga\u00fchel, kes m\u00e4gedesse, k\u00f5rbesse v\u00f5i ka meie enda Eesti metsadesse seiklema suunduvad. Erinevates olukordades t\u00e4hendab iseenda p\u00e4\u00e4stmine erinevaid asju, seehulgas vee leidmist ja puhastamist, tule tegemise oskust, teadmisi korilusest ja jahtimisest, elementaarseid navigeerimisoskusi, improviseerimist ning loomulikult oskust esmaabi osutada.<\/p>\n

Oskus halvast olukorrast minimaalse kahjuga v\u00e4lja tulla t\u00e4hendab ka oskust valida oma abivahendeid ja varustust; see ei t\u00e4henda, et v\u00f5tan igale matkale kaasa 3-kilose esmaabikomplekti, tormivarjendi, 30-meetrise k\u00f6ie ja 4 karabiini. Minu jaoks t\u00e4hendab see, et suudan minimaalsete vahendite ning looduses leiduva abil lahendusi improviseerida ning olukorra stabiliseerida. Pean oskama oma esmaabikomplekti panna vaid k\u00f5ige olulisema ning andma endast parima, et mul seda mitte kunagi vaja ei l\u00e4heks.<\/p>\n

\u00d5ppisin n\u00e4gema inimkeha kui s\u00fcsteemi, mida l\u00e4bi erinevate s\u00fcmptomite \u201ctroubleshootida\u201d saab. \u00d5ppisin \u00f5nnetuspaigale ohutult l\u00e4henema ning alati m\u00f5tlema esmaj\u00e4rjekorras iseenda ohutusele. \u00d5ppisin, kuidas vigastatuga r\u00e4\u00e4kida ning keerulises olukorras gruppi juhtida. \u00d5ppisin liidri rollis j\u00e4\u00e4ma rahulikuks ja distantseerituks, et olukorda objektiivselt hinnata. \u00d5ppisin tegema raskeid otsuseid, hinnates vigasaanute elluj\u00e4\u00e4mist\u00f5en\u00e4osust ning pidades silmas olulisimat: v\u00e4ltida uusi vigastatuid.<\/p>\n

Iga kord, kui suundun m\u00f5nda enda jaoks uude piirkonda, m\u00f5tlen l\u00e4bi k\u00f5ik ohud ja riskid. Uurin, millised on sealsed loomad, linnud, roomajad, m\u00fcrgised taimed. Tutvun kohaliku kliima ja geograafiaga ning loomulikult rajaga: kas tarvis on aklimatiseeruda, j\u00f5gesid \u00fcletada, millised on v\u00f5imalikud telkimiskohad. Uurin ka kohalikke kombeid (riietumine, usk, meeste ja naiste rollid jne).<\/p>\n

Elektroonilistest vidinatest<\/h2>\n

Telefonilevist v\u00e4lja j\u00e4\u00e4vatel aladel seiklemine peab alati toimuma t\u00e4ielikult omal vastutusel. Mitte \u00fckski kaasaegne elektroonikavidin ei tohiks v\u00e4hekogenud r\u00e4nduris tekitada sinisilmset turvatunnet \u201cAh, kui midagi juhtub, siis vajutan nuppu ja abi on kohe tulemas.\u201d Reaalsus paraku lihtsalt pole selline: paljudes kaugemates piirkondades on ligip\u00e4\u00e4s raskendatud ja v\u00f5ib v\u00f5tta tunde v\u00f5i p\u00e4evi; mitmetes riikides puudub m\u00e4gip\u00e4\u00e4ste, helikopterid; halb ilm v\u00f5ib p\u00e4\u00e4steoperatsioone mitmeid p\u00e4evi edasi l\u00fckata jne.<\/p>\n

Kuna me aga 21. sajandil elame, tasub erinevatest kasulikest seadmetest teadlik olla ning neid teatud matkadel ja reisidel ka kaasas kanda.<\/p>\n