Looduses liikuja riietus ja jalatsid

Looduses liikumine oma erinevate võimalustega on läbi aegade inimkonda köitnud tegevus. Kes püüab kala, käib jahil, rändab lihtsalt seljakoti ja telgiga ilmas ringi, et avastada enda jaoks uusi kohti, ronib mägedes või sõidab mõne veesõidukiga vee peal ringi.


Igatahes, ole sa kala- või jahimees, jalgsi rändaja või vee peal seikleja, mägedes turnija või jalgrattur – matkaja peab end hästi tundma iga ilmaga. Iga rännaku aitavad nauditavamaks muuta mõnusad ja ilmastikukindlad matkajalanõud ja riided. 

 

Matkajalanõude esmased tingimused 

 

– suhteliselt jäik ja mittelibisev tald, sääre piisav kõrgus, et kaitsta jala pahkluud ebatasasel pinnal väljaväänamise eest , vettpidavus kuid samal ajal hingatavus.

1. Jäik tald – tald, mis paendub koos jalalabaga, kuid ei lase maa konarustel ja kividel teha jalatalda valusaks. Selline kombinatsioon saavutatakse, kui saapatalla ja sisetalla vahele on paigutatud spetsiaalne plastikust vahetald. 

Kergematele matkajalnõudele annab selline plastikust talla tugiskelett jooksukinga paindlikkuse, vabaajajalatsi kaalu ja matkarajale vajaliku stabiilsuse. Libisemise vastu aitab Vibram materjalist tald. Vibram Transition tald haakub tugevalt maapinnaga ja radiaalprofiil hõlbustab pika sammuga kiiret liikumist. 

Hea kontakti maaga annab ka õige tallamuster – parim muster imiteerib looma käpajälge. Vaadake kui julgelt ja kiiresti liiguva loomad nii lumes kui poris. 

2. Sääre kõrgus – jaotub kolmeks: matkatoss ehk madalad matkajalanõud suviseks kasutamiseks (jalgratturid, jalgsimatkajad).

Matkasaabas – kannaosas kuni 20 cm kõrgused saapad. Sobivad just rasketesse looduslikesse maastikkudesse raske seljakoti kandjale.

Kõrgema säärega matkasaabas – kannaosas 27 cm kõrgused saapad. Metsas risus-räsus liikujatele, militaristidele, inimestele, kes liiguvad palju soodes-rabades. 

3. Vettpidavus ja hingatavus – selle tagab saabastes voodrina kasutatav Gore-Tex materjal. Kuid Gore-Tex peab siis olema saapa sisemuses nagu sokk – ülevast servast teise servani ühes tükis. Jalakuju andmiseks tehtud õmblused teibitud. Tavaliselt kannavad sellised saapad märgistust metallplaadikese näol, millele on kirjutatud Gore-Tex. Kuid ka siis soovitan enne ostmist vaadata, kas saabaste sisevooder on ikka tervenisti ühest materjalist. Enne kontrollimist eemaldage saapast lahtine sisetald.


Ilmastikukindlad riided igaks aastaajaks.

 

Universaalsuse tagab nn. kihiline riietumisstiil – kõige alla kehast higi eemaleviiv pikk pesu, kehasoojenduseks fliisjakk (-vest) ja peale vihmakindel kuid hingav jope. Vastavalt ilmastikule on võimalus kiirelt mingi kiht eemaldada või juurde panna ja nii saab tagada väga kiiresti mõnusa olemise + 30 kuni – 30 kraadini. 

Matkapesu – tänapäeval saadaval juba üsna laias valikus. Tuntuimad neist Helly Hanseni Lifa Active, Lifa Arctic, Bryne, erinevad suusafirmade pesud jpt. Pesu eesmärk on hoida inimkeha alati kuivana. Tekib ju külmatunne just siis, kui niiske kehaga jäädakse seisma tuule kätte.

 

2. Keha soojendus – selleks võib kasutada kas sulejopet,-vesti või fliismaterjalist jopet-vesti või ka kodukootud kampsunit. Eesmärgiks tagada keha ja pealsejope vahele võimalikult suur õhukiht. Õhk on parim soojaisolaator.

Keha soojenduseks kasutatavad sulejoped on väga väikesteks kokkupakitavad, hingava pealsematerjaliga ja õhukese kapuutsiga kvaliteetsulgedest tooted, mida saab vajadusel kinnitada ka pealsejope külge lukkudega. Selliseid kasutavad väga külmas kliimas liikujad – suusamatkajad, mägedes ronijad, alpinistid. Kuid ka inimestele, kes lihtsalt kardavad külma.

Fliismaterjalist jakil sama põhimõte kui sulejopel, kuid seda saab kasutada näiteks ka jahedal suveõhtul iseseisva jakina. Fliismaterjale on tänapäeval mitmeid – tavaline pehme ja soe fliismaterjal on tuttav igale inimesele, kuid on olemas ka termoregulatsiooniga fliise (ThermalBalance), tuulekindlaid (Windblock) ja microfliisi(väga õhuke fliismaterjal).

Tuulekindlus on saavutatud membraanikihi lisamisega. Tulemuseks tavalisest fliismaterjalist veidi jäigem materjal. Kuid hea tuulepidavuse tõttu sobib kasutamiseks ka talvistesse tingimustesse iseseisva jopena, kuna lumi ei tee fliisi märjaks. Fliisid üldiselt on mittekortsuvad, kergesti pestavad ja kerged riideeesemed, mida on hea seljakotis kaasa võtta. 

 

3. Ilmastikukindlad pealisjope ja -püksid. Kasutatakse GoreTexi ja laialdasemalt sellest tuletatud mikrofiiberkiududest tekstiilmaterjale (kannavad nimetuse järgi tavaliselt -Tex või -Max laiendeid (Pertex, Isotex, Sympatex, Hellytech, Drymax jne)– pealiskihi all on membraanikiht, mis ei lase läbi veetilka, kuid higiauru välja laseb. See on kahekihiline materjal. Sellistele riietusesemetele õmmeldakse veel alla eraldi vooder.

Tavaliselt on see võrkmaterjalist (cooler vooder). Tehnilisemate riietusesemete valmistamiseks kasutatakse 3-kihilist materjale, kuhu on ka voodrikiht juba membraanile kinnitatud. Selliste jopede-pükste ostmisel jälgige, et õmblused oleksid kindlasti teibitud.
 

4. Püksid – pealsematerjal nagu jopelgi. Eristatakse kevad-sügisesi ja talviseid pükse. Vahe on vaid täidismaterjalis. Suusapükstel on lisaks õõneskiududest täidismaterjal. Aastaringselt kasutatavatelpükstel ei ole. Kindlasti peaks olema mägedes liikujal pükstel kõrgendatud seljaosa, äravõetavad traksid, püksisääred avatavad ka külgedelt lukkudega. Kas puusast altservani või vähemalt alt servast põlveni – see hõlbustab pükste vahetamist ilma saapaid jalast võtmata. 

Suusariietele õmmeldakse külge säärte sisekülgedele, põlvedele ja küünarnukkidele Cordura materjalist tugevdused.

 

Üldiselt on looduses liikuja nõuded riietusele üsnagi erinevad – aktiivselt tegutsejatele riided erksat värvi, tavalisest pikemate varrukatega, joped eest lühemad, seljaosad pikemad, tehniliste kapuutsidega, püksid traksidega ja tugevdustega.

Loodusearmastajad soovivad looduslähedasi värve, pikema lõikega jopesid, rohkem taskuid ja lihtsamaid materjale. Kuid kõikidel neil on ühine soov - jääda iga ilmaga kuivaks ükskõik kus sa sel hetkel ka ei viibiks. 

 

Sokid

 

Villased kootud sokid olid küll head, kuid neid tuli kulumise tõttu matkale kaasa võtta liiga palju paare. See aga tähendas seljakotis ruumi ja raskust.

Tänapäeval kasutatakse sokkide tootmisel selliseid tippmaterjale nagu Polartex®, Outlast®, Modal®, Polycolon®, mis omavad unikaalseid soojusisolatsiooni-, niiskusteemaldavaid- ja antibakteriaalseid omadusi.

Kõrgtehnoloogilistes sokkides ei hakka Teie jalad higistama ega külmetama, samuti on välistatud sokkidest tingitud rakkude tekkimine jalgadele. Pikale matkale tuleks kaasa võtta vaid üks vahetuspaar ja sedagi mitte katkimineku tõttu vaid hügieeni mõttes.

 

Kindad

 

Kinnaste puhul toimib nii nagu riietegi puhul kihilisus. Alla sõrmikud ja peale soojenduseks labakud. Miks?

Külmal talveilmal on ju vaja teha fotoaparaadiga pilte, sättida mägedes jalga kasse-sääriseid või reguleerida seljakoti rihmu. Neid tegevusi ei saa teha lumes paljakäsi kuid ka mitte labakindaga.

Niisiis kaasas peaksid olema näiteks fliismaterjalist (kas tavalisest või tuulekindlast) sõrmikud ning jope-pükste materjalist tugevad veekindlad kuid hingavad labakud. Paksud suusa (lumelauakindad)kindad sobivad siiski rohkem vaid suusamägedele kui matkale – liikudes mägedes keppidega hakkavad käed higistama ja hiljem kergemini külmetama.

 

Müts

 

Pole vahet kas tegu on suvise või lume piirkonnas kantava peakattega. Eelkõige peab pea alati kaetud olema. Suvine mütsi materjal on lihtsalt veidi õhem ja heledam kui talvine.

Matkaja müts on tavaliselt nokaga – eelkõige nii otsese päikesevalguse kui ka lumekiirguse ja ka näkkusadava lume-vihma kaitseks.

Villased ja fliismaterjalidest mütsid lasevad tuult läbi, siis tuleb tormise ilma korral arvestada, et jopel oleks olemas kapuuts. Ka tugevad vihmasajud on ebameeldivad kui müts vihma läbi laseb.

Eriti hästi sobib vettpidav kuid hingav materjal nii nagu jopedel-pükstelgi. Mütsil peaks saama alla lasta kõrvadeosa – oluline jälle mägedes lumega.

 

Näomask 

 

Samast materjalist kui pesugi, eesmärgiks juhtida läbi suu hingatavad piisakesed näost kohe eemale, et nad nahal ära ei külmetuks. Näomaskiga peab tormi või tuisu korral saama katta kogu näo kuni silmadeni. Parim on üle pea tõmmatav sukakujuline näomask, milles on üks suurem hästi veniv avaus näo jaoks. Näomaski peavad kasutama just eriti külmas kliimas matkajad.

 

Vihmakeep

 

Kui teil on olemas väga heast materjalist jope-ja püksid, siis vihmakeebi järgi nagu olulist vajadust polegi.

Vihmakeepi vajavad matkajad, kes liiguvad väga vihmarikastes matkarajoonides näiteks enda kaitsmiseks koos seljakotiga. Keebile on siis antud juba õmblemisel vastav kuju. Või kui kasutatakse keepi ka näiteks magamisel pealiskattena. Mõlemal näite puhul on kasutatud vettpidavat hingavat ja külma mittekartvat materjali.

Saadaval on ka kummeeritud materjalist keepe-ponchosid. Vett peavad väga hästi, kuid liikuda nendega ei saa, sest keha hakkab kohe higistama. Neid kasutatakse passiivse tegevuse juures – näiteks kalavetel.


Nõuandeid jagas MATKaSPORT osanik ja matkafänn Anneli Mere.

Telli uudised

Jäta meile oma e-posti aadress. Meil on heameel jagada Sinuga nõuandeid, reisijutte ja häid pakkumisi.

Viimati lisatud

Auto katusetelkidest, mis ja milleks?

Autole või selle haagisele kinnituv katusetelk on üks lihtsamaid ja kiiremaid telkimisvõimalusi üldse. Sõidad kohale, avad lukustussüsteemi ning paari

Loe edasi

Võhandu Maraton 2018 Live

Siin lehel saad jälgida Võhandu Maratoni 2018 otseülekandeid. Esimene lülitus on stardist kell 7:00 ja seejärel hoiame teid maratoniga kursis iga 2h järel.

Loe edasi