Miniseiklus talvekuul!

/, Matkamine/Miniseiklus talvekuul!

Miniseiklus talvekuul!

Iga päev ärkame ja astume samu radu.  Meil on kogu aeg kiire tööle, koju, trenni. Side looduse ja ka iseendaga hakkab kaduma. Maailm linnastub järjest rohkem ja järjest rohkem jääme diivanitele kinni nutividinate taha. Kui  me olime väikesed oli iga päev nagu uus seiklus.  Kuidas leida endas uuesti üles see seiklejahing ja minna õue seiklusi otsima?

Kuidas panna oma argrutiin pausile ja minna seiklema ka töönädala sees, sellest ajasime juttu MATKaSPORT Rocca Al Mare kaupluse juhataja Liiaga.

Näoraamat teadis rääkida, et käisid detsembri lõpus miniseiklusel. Kuidas tuli idee minna miniseiklusele just jõulupühade ajal?

Kuna mul oli töölt  25. detsembril üks vaba päev ja  ei olnud tahtmist niisama kodus passida. Siis tekkiski meie väiksel seltskonnal idee veeta üks tore jõulupüha õhtu hoopis metsas lõkke ääres. Kuna mulle meeldib üldse palju metsas ringi matkata, siis ma üritan seda ka igal vabal hetkel teha. Ilm ei ole siin takistuseks! Oluline on õige varustus, tore seltskond ja hea tuju.

Kellega koos ja kuhu sa seekord minimatka ette võtsid?

Meil on väike sõpruskond, kellega me aeg ajalt ringi tuuritame mööda Eestimaa metsasid ja rabasid. Seekord läksime meile juba tuttavale Jussi telkimisalale.  Oleme seal ka varasemalt ringi matkanud ning ööbinud. Jussi matkarada on miniseikluseks väga hea valik. Tallinnast on see telkimisala laias laastus 60 km kaugusel, umbes tunni jagu autosõitu. Mina koos abikaasaga sõitsin kohale autoga, kuna hommikul oli vaja ju tööle tagasi jõuda. Kuid sõbrad sõitsid kohale bussiga. Nemad tegid ka korraliku matkaringi umbes 20km ja jäid ka järgmiseks päevaks matkama. Meie abikaasaga parkisime auto  Koersilla parklasse ja matkasime väikse otsa, kõigest 3 km.  3 km on täpselt selline paras maa, et varahommikul tagasi autoni jalutada. Hommikune jalutuskäik autoni võttis aega umbes tunnikese. Hommikul saime ka nautida loodust, mida pimedas väga ei näinud. MinimatkKaasas oli ka meie koer Charlie.  Charlie on meil alati looduses kaasas ning ta tunneb ennast metsas alati väga hästi.  Meil vedas väga ilmaga. Vihma ei sadanud ja õhtul lõkke ääres ei olnud tuult. Väike vihmasabin hommikul ei ole isegi märkimist väärt.

Metsa minnes on alati tähtis küsimus: kus magada ja mida süüa. Kuidas teil oli see lahendatud?

Magasime ikka telgis magamiskotis. Magasime muide väga hästi. Telgis oli soe ja kuiv. Vihma ju ei sadanud. Me ei läbinud väga pikki vahemaid,  kuid ööbimiskohani tuli siiski kõik asjad seljas tassida. Õhtusöök valmis priimusel.  Oli ju jõuluaeg ja plaanis oli teha jõuluroogasid. Nii verivorstid kui ka praekapsad said väiksel pannikesel soojaks tehtud. Isegi kodus valmistatud kartulipüree oli kaasas. Täiesti fantastiline jõulu õhtusöök. Metsas värskes õhus on toidul ikka hoopis teine maitse.  Soovitan kõigil ise järgi proovida.

Mis on need olulised asjad, mida peaks kindlasti praeguse ilmaga kaasa võtma?

Kindlasti korralik vihma ja tuulekindel telk. Sest ei me ette tea, millise vingerpussi ilmataat meile mängida võib. Kes ikka hästi magada tahab siis magamisalus ja magamiskott. Magamiskott võiks olla  vastavate temperatuuridega, väljas on ju siiski talv!  Kuna praegu on väljas nii pime, siis ei tohi kindlasti unustada pealampi. Riietumisel peaks kindlasti pöörama tähelepanu kihilisele riietusele: soe pesu, vahekihiks paraja paksusega fliis ning vee- ja tuulekindel jope. Jalga mugavad ja soojad saapad ning vähem olulised ei ole ka korralikud termosokid.  Varusokid ja – kindad võiks samuti kaasas olla.  Ja siis selline söök ja jook mis meeldib.  Lihtne tegelikult: õige varustus ja mõnus seltskond ning fantastiline õhtu lõkke ääres!

Mida sa ütleksid julgustuseks inimestele, kes ei julge praegusel aasta-ajal ööbimist metsas ette võtta?

Minimatk sobib igale linnainimesele, kes ei oma erilist matkakogemust. Tasub igal juhul ära proovida, äkki hakkab meeldima. Nii kaua, kui sa ei ole proovinud, ei saa sa ka öelda, et ei meeldi. Võib-olla selline talv ongi kõige ideaalsem aastaaeg miniseikluseks. Mulle isiklikult meeldib just praegu  metsas olla: ei ole putukaid ja päike ei paista lagipähe. Külmaga saab riideid  alati juurde panna. Aga vot kui suvel on väga palav, siis nahka ju oma pealt maha ei koori.

Oluline on õige varustus ja ettevalmistus. Siis ei sega ei vihm ega tuul. Ka lõkke soojust saab kordades rohkem nautida just sellise ilmaga. Ning mitte vähem tähtis: Eestimaa loodus on ikka imeline.

Õues näeme!

Fotod: Liia Beljajaeva

Miniseiklus

Autor | 2020-01-16T19:30:49+00:00 jaanuar 16th, 2020|Jutud, Matkamine|, |0 Kommentaari

Lisa kommentaar