Vesi matkal ehk kuidas planeerida veevaru ja vett puhastada
Matkahooaeg on alanud ning kotti pakkides ja rada planeerides tuleb ikka ja jälle teemaks vesi – kust seda saab? Palju seda korraga kaasas kanda? Kuidas vett puhastada? Veepudelid või joogipõis? Räägime selles artiklis ülevaatlikult veest ja kõigest sellega seonduvast.
Vee leidmine matkal
Rajalt vee leidmise planeerimine nõuab kaardi lugemise oskust. Õnneks on jõed, ojad, allikad ja järved kaartidelt ning kaardirakendustest kergesti leitavad. Eestis ei pea üldjuhul muretsema, kas looduslik vesi juua kõlbab (erandiks on siinkohal vaid suurtööstushoonete läheduses asuvad seisva veega veekogud). Siiski tasuks vesi alati ära puhastada, sest kõhuhädadega matkamine ei ole kellegi lemmiktegevus. Lisaks jõgedele, ojadele, allikatele ja järvedele saab vett ka märgaladelt ning kuivenduskraavidest. Kuuma suve teises pooles võivad need aga kuivad olla.
Ideaalis tasuks alati eelistada voolavat vett. Osa mustusest settib voolusängi ning nii on vesi veidi puhtam kui seisvas veekogus.
Rada planeerides võiksid veenduda, et veevõtukohad oleksid üksteisest umbes 5 kuni 10 kilomeetri kaugusel. Nii ei pea korraga kaasas tassima rohkem kui umbes liiter kuni poolteist vett. Kui kasutad Eestis matkamiseks RMK kaardirakendust, on hea nipp lülitada kaardikihtide alt sisse ka allikate ikoonid – nende otsimine on teinekord omaette põhjus matkale minna. Mägisemal matkal on vee leidmine üldiselt lihtne. Tihtipeale reedab vee olemasolu juba kaugelt nähtav lopsakas roheline taimestik. Kuivema kliimaga piirkondades või kuuma suvehooaja lõpupoole võib juhtuda, et hooajalised ojad kuivavad ära, mistõttu tuleb vee saamiseks tihti pikemalt matkata ning teinekord ka alla orgu suunduda. Kevadisel perioodil on mägedes aga vett rohkem kui tavaliselt, seda tänu lumesulaveele.
Vee hoiustamine
Vee hoiustamiseks on erinevaid variante – paljud eelistavad joogipõit, teised aga pudeleid. Joogipõis on hea, sest tänu veetorule on joomine lihtsam ja kipume seda vähem unustama. Küll aga on veevarudel silma peal hoidmine keeruline, sest selleks peab seljakoti lahti tegema. Sama kehtib ka vee juurde tankimisel – põis tuleb kotist välja võtta.
Joogipudelid töötavad hästi, kui sinu seljakoti küljetaskud on sellised, et saad sealt iseseisvalt pudeli ise kätte. Ka pudelil ja pudelil on vahe – kuumaks suveperioodiks soovitame kasutada termospudelit, mis hoiab vee mõnusalt jahedana; väga multifunktsionaalsed on ka lihtsad metallpudelid – külmemal ööl saab nende sisse teha kuuma vett, et magamiskotis kergemini sooja saada. Kaalu mõttes kõige kergem on loomulikult kasutada tavalist plastmasspudelit, ent ajapikku kaotavad need oma kuju ja halvemal juhul võib pikalt kasutuses oleva plastpudeli mikroplastik ka sinu joogivette lekkida.
Kui kasutad seljakotti, mille õlapaeltel on mahukad taskud, on hea mõte osa raskusest ette tuua ning veepudeleid seal hoiustada. Selleks sobivad eriti hästi kokkusurutavad silikoonist joogipudelid.
Oluline on, et joogikõlbulik ja filtreerimata vesi oleksid alati omaette kindlates pudelites – hea nipp on selleks valida erinevat värvi pudelid ja nt sinine pudel määrata ainult filtreeritud vee jaoks.
Kuidas vett matkal puhastada?
Ilmselt teab iga matkaja, et kõige lollikindlam on vesi alati ära keeta – see on täiesti tõsi, et kuumal suvel ei taha keegi janu kustutamiseks teed juua, mistõttu ei ole keetmine alati kõige mõttekam lahendus ning seda saab rakendada peamiselt toidutegemisel. Selleks, et vesi koheselt joodavaks muuta, tuleb kasutada veefiltrit. Veefiltrid on mehaanilised seadmed, mille membraanis on ülipisikesed poorid, millest kahjulikud bakterid ja viirused lihtsalt läbi ei mahu. Kõige mõnusam on valida filter, mille saab keerata otse veepudeli otsa, et kohe juua. Teine variant on keerata see kokkuvolditava veepudeli otsa ning sealt siis puhta vee pudelid täis filtreerida.
Kui matkad suurema seltskonnaga või tavatsed pikemaid pause teha, tasub mõelda gravitatsioonifiltri peale: musta vee põiest tilgub vesi tänu gravitatsioonile läbi filtri ning koguneb puhta põide.
Lisaks veefiltrile on üheks lahenduseks ka keemiline meetod ehk veepuhastustilgad või -tabletid. Nende mõjumisperiood on alates poolest tunnist kuni kahe ja poole tunnini – mida kauem seda vähem jääb veele kloorimaitse. Isiklikult soovitan valida just pikema mõjuajaga tabletid ning visata paar tabletti suurde veepudelisse üle öö, et hommikul oleks kohe puhas vesi võtta.
Kui oled suures hädas sunnitud vett võtma üsna sogasest või okkaid-lehti-õietolmu täis veekogust, võid filtri ummistamise vältimise eesmärgil vee eelpuhastada – selleks saab kasutada näiteks torusalli või muud tiheda koega riidetükki: aseta riidetükk pudeli või kausi suul ning vala “sogane” vesi sellest läbi, eemaldades suurema prahi. Alles seejärel vala see poolpuhas vesi filtrisse, et see joogikõlbulikuks saada.
Loomulikult tohib juua ka filtreerimata vett, ent seda tõesti vaid kohas, kus oled absoluutselt veendunud, et ülesvett ei asu mingit tööstust, prügi, kariloomasid või muud reostust.
Kui palju vett matkal kaasas kanda?
Kergmatkajana on minu peamiseks soovituseks jälgida nn “carry less, filter more” strateegiat ehk et mitmete liitrite korraga tassimise asemel on mõttekam igast teelejäävast veevõtukohast veidi juurde filtreerida ning ka janu kustutada.
Kui planeerid oma lõunapausi või telkimise veevõtukohata lõigule, siis arvesta vett varudes ka kindlasti sellega veekogusega, mida toidutegemiseks vajad (üks eine võib olla näiteks 0,4 liitrit pasta jaoks ja 0,3 liitrit tee jaoks).
Pikemal matkal võivad veeta lõigud ulatuda 25 kuni 30 kilomeetrini. Sellisel juhul peaks sul olema piisavalt veereservuaare, et korraga 5 kuni 6 liitrit vett kaasas kanda.
Mida veel teada?
● Veefiltreid tuleb kestvuse tagamiseks korralikult hooldada ja puhastada – selleks järgi tootjapoolseid juhiseid pakendil.
● Veefiltril ei tohi kunagi külmuda lasta – miinuskraadidega ööl tühjenda filter õhtul ära ning võta see koos endaga magamiskotti.
● Metallpudelid, termosed, joogipõis ja joogipõie veetoru vajavad regulaarset puhastamist – kasuta pudeliharja, leotamist ja muid vahendeid, vaata üle kõik tihendid ja ka huulik.
● Kui kasutad joogipõit ning pausile asudes seljakoti maha asetad, siis veendu, et joogitoru huulik vastu maad ei kukuks – nii haarad kaasa mustuse ja tolmu, mis suhu sattuda ei tohiks.
● Osadel veefiltritel on tänapäeval olemas ka sisseehitatud või lisatav söefilter, mis parandab veidi vee maitset. Tasub aga meeles pidada, et isegi kui filtreeritud vesi maitseb nagu raba või muld, ei tähenda see, et see ei oleks joodav – kaasaegsed veefiltrid on äärmiselt usaldusväärsed ja töökindlad.
● Kuumal perioodil matkates on janu suur, ent päevast päeva lihtsalt vett juua ei ole maitsemeelele just kõige ahvatlevam. Hea nipp veele maitset anda on kaasas kanda näiteks maitsetilkasid (kasvõi väike pudel siirupit) või elektrolüütidega veetablette, mida leidub samuti erinevate maitsetega.
● Kui tead, et telgid ilma veevõtukohata paigas ent soovid end korralikult pesta, siis tea, et korraliku pudelidušši jaoks kulub säästlikul pesejal vaid 1.5 liitrit vett. Kasuta lisaks ka niiskeid salvrätte ning loomulikult keskkonnasõbralikku seepi.