AI-ga matka planeerimine kõlab esmapilgul mugava võimalusena, eriti siis, kui ees ootab tundmatu piirkond ja mitu päeva kestev matk.
Olen matkajuhina küll suures plaanis paberkaardi ja kompassi pealt digitaalsete seadmete peale üle läinud, ent AI igapäevase kasutamiseni veel jõudnud ei ole – miski selle juures lihtsalt ei istu mulle. Võib-olla tuleb see muidugi ka vanusest või tõsiasjast, et matka-spetsiifilist AI-kaaslast lihtsalt veel ei eksisteeri. Kuna aga noorem põlvkond ja ka paljud minu eakaaslased on AI-ga suured sõbrad, otsustasin huvi pärast uurida, millised tagajärjed oleksid AI poolt kokku pandud matkatrassi usaldamisel.
Kuidas AI matkade planeerimisel aidata lubab
Küsisin ChatGPT’lt esmalt, et kuidas saab AI-d matkade planeerimisel rakendada. Vastuseks sain enesekindlad neli punkti:
● marsruutide leidmiseks,
● ilmastiku tõlgendamiseks,
● varustuse optimeerimiseks,
● ja isegi ohutuse parandamiseks.
Kui teise ja neljanda punkti osas olen ise üsna skeptiline, siis kolmanda punkti osas usun küll, et AI saab aidata. Otsustasin aga keskenduda just esimesele punktile, sest see on funktsioon mida kasutaksin ka ise, kui võõrasse kohta reisida otsustaksin. Esitasin ChatGPT-le seega järgneva palve: “Palun planeeri mulle täies ulatuses (distants, kõrgusprofiil, rajatingimused, vajalik varustus, kohalesaamisvõimalused, mägihüttide informatsioon, jne) südasuvine 3-4 päevane matk algusega Lago di Braies, Itaalia ning lõpuga Fischleintal, Itaalia. Rajale peaks kindlasti jääma ka Dreizinnenhütte. Lisa kindlasti ka radade numbrid, et teaksin, kuidas navigeerida.”
Valisin ülesande püstituseks piirkonna, mida tean läbi ja lõhki, et saaksin AI kokku pandud plaani kontrollida.
Mida ChatGPT matkaplaani koostamisel hästi tegi
Esiteks ülesanded, millega ChatGPT edukalt hakkama sai:
1) Andis selge ülevaate matka alguspunkti jõudmise ja matka lõpp-punktist tagasisaamise võimaluste kohta.
2) Kirjeldas, et soovitatud rada sobib matkajatele, kes on heas füüsilises vormis, kellel on varasem mägimatka kogemus, kuid kes ei otsi via ferratat ega tehnilist ronimist.
3) Rõhutas, et mägihütid tuleb broneerida varakult.
4) Hoiatas, et mägedes võib ilm kiiresti muutuda ning et pärastlõunased äikesetormid on suvekuudel tavapärased.
5) Soovitas erinevaid adekvaatseid navigeerimisrakendusi.
6) Pani kokku sobiva varustuse nimekirja kergmatkajatele, kus rõhutas, et hüttides ööbimiseks on vaja isiklikku siselina. (Küll aga arvas AI, et akupanka pole mõtet kaasas kanda – kuna laadimisvõimalused on paljudes hüttides äärmiselt piiratud, siis isiklikult soovitaksin akupanga kindlasti kaasa võtta.)
7) Rõhutas, et kindlasti tuleks enne matka telefoni laadida offline-kaardid.
Matkaraja kontroll paberkaardi ja digikaardiga
Võtsin järgnevalt ChatGPT loodud rajakirjelduse ette ning asusin seda kohaliku 1:25000 paberkaardiga võrdlema. Tehisaru pani mulle kokku 4-päevase matka, ning seda üksipulgi lahti võttes tekkis mul esialgu tunne, et ta saab väga hästi hakkama! Esimese kahe päeva kirjeldus oli põnev, mõistliku distantsi ja kõrgusprofiiliga ning ööbimiseks valitud mägihütid väga hea asukohaga. Võrdlesin AI arvutatud distantsi, tõusumeetreid ja rajanumbreid ka oma paberkaardi ja kaardirakendusega – korrektsed andmed on toodud sulgudes.
Esimesed kaks matkapäeva tundusid loogilised
Päev 1
Lago di Braies → Rifugio Biella
Distants ~6 km (6.5km)
Tõus ~950 m (940m)
Rajanumbrid 1 (1, 6)
Päev 2
Rifugio Biella → Rifugio Fanes
Distants ~15–17 km (14.5km)
Tõus ~700 m (660m)
Rajanumbrid 6, 11, 20B / 20 (6, 6A, 7, 7A, 7, 11)
Nagu näha, siis suurim probleem tekkis rajanumbrite määramisel – ChatGPT kirjelduse põhjal on võimalik õige rada kenasti kokku panna, ent etteantud numbrite järgimine õigesse kohta ei vii. Alates kolmandast päevast hakkasid asjad aga eriti viltu vajuma:
Päev 3
Rifugio Fanes → Dreizinnenhütte
Distants ~18–21 km (33.5km)
Tõus ~1100–1300 m (2091m)
Rajanumbrid 11, 104, 102 (11, 418, 6, rattatee, 102)
Siinkohal kirjeldas ta, et matkatrass võtab pärast Rifugio Fanes’it suuna põhja poole ning et päeva lõpus ootab mind ees tõus Fischleintal’ist Dreizinnenhüttesse, mis tegelikkuses tähendaks tõusu samast orust, kus oli plaan matk järgmisel päeval lõpetada?? ChatGPT selgituse põhjal minu poolt kaardile kantud trassi distants ja tõusumeetrid on AI numbritega võrreldes väga mööda ning keskmise matkaja jaoks üle piiri. Kaardile kantuna ei ole tegu loogilise trassiga.
Päev 4
Dreizinnenhütte → Fischleintal
Distants ~10–12 km (7km)
Laskumine 1000m (1060m)
Miks GPX faili ei tasu pimesi usaldada
Neljas päev kordab AI põhjal seega eelmise päeva lõppu jäänud suurt tõusu, lihtsalt vastassuunas. Palusin siinkohal ka planeeritud raja täpset GPX faili, mille koostamist AI mulle ise pakkus. Tulemuseks sain järgneva visuaalse kunstiteose:
Märgin ka ära, et AI eelviimase päeva kirjeldus tema enda “joonisega” kokku ei lähe. Nagu näha, siis keskmine matkaja sellise GPX faili abil navigeeritud ei saaks ning kuna ka AI poolt antud rajanumbrid on kohati mööda, tuleb matkajal ikkagi suurem töö endal ära teha.
Milleks AI matkamisel hetkel päriselt kasulik on
Lisaks antud eksperimendile küsisin ka mägedes töötavate kolleegide käest, et kas ja kuidas nemad AI-d oma töös rakendavad. Peaasjalikult mainiti, et AI on kasulik vähemtuntud radu ja piirkondi kirjeldavate tekstide ja fotode algallikate leidmisel.
Kokkuvõttes võib öelda, et hetkeseisuga saab ChatGPT-d pigem kasutada transpordi ja matkavarustuse planeerimiseks, ent detailse matkamarsruudi kokkupanekul tuleks praegu veel usaldada kaardimaterjale ja iseennast.
