See esimene kord. See ei lähe meelest. Ükskõik kui mitu korda neid proovid.
Võtsin Keen Galleo Mid WP matkasaapa karbist, panin jalga, nöörisin paelad korralikult kinni ning see esimene samm oli nii mugav, et võttis ahhetama. Kogu tehnoloogia ning disainerite töötunnid, mis saapasse on pandud, kumas läbi selle sammu. Kuigi jalas oli ~1,3kg saapaid, oli tunne, nagu oleksin tossud jalga pannud (seda heas mõttes).
Pehme ning mugava astumise taga on saapa ehitus. Saapa välistald on kahekomponendiline ehk saapa keskel on jäigem kummimaterjal ning äärtes pehmem. Polüuretaanist (PU) vahetald on elastne ning ei vaju ära ka pikemal kandmisel. Sisetald on eemaldatav ning selle kannaosa all on PU kannapadi, mis annab veel lisapehmuse (millest hakkad teisi jalatseid kandes puudust tundma).
Saapa pealis on valmistatud nubuknahast ning voodris on peidus KEEN.DRY veekindel membraan. Ebatasasel pinnasel kõndides on abiks talla sees olev täispikk stabilisaator.
Saabaste kinninöörimisel oli minu jaoks hea lahendus kolmanda needi asukoht (ülevalt lugedes) – korralikult sidudes oli kohe tunda, kuidas jalg on paigas ning pahkluu väljaväänamise oht väiksem.
Keen Galleo on klassikalise matkasaapa välimusega ning valmistatud Euroopas.
Käisin saabastega maad mõõtmas metsas, kivisel mererannal ning asfaldil. Jalad jäid kuivaks nii lihtsalt lompides käies kui tund aega pahkluuni ulatuvas lumelörtsis rahmeldades. Tegemist ei ole talvesaabastega, aga kui õues on kraad-paar miinust ning päris paigal ei seisa, siis mul läks kaks tundi aega, enne kui varbad (mitte termo)sokkides külmetama hakkasid. Eestimaa metsas on nende saabastega lausa lust rännata – kuiv, mugav, muretu.
Kiviklibusel ja lumelörtsisel rannal kõndides tuli jalatsite headus sajaga välja – oli pidamine, oli stabiilsus, oli varbakaitse. Isegi kui süles oli 15-kilone vehkiv eee… pagas.
Kui sihtkohta jõudmiseks on vaja astuda mööda asfaltteed, siis on minek ikka mõnus, kuid kuklas tiksub tunne, et nende saabaste võlu tuleb välja mujal. Siseruumides jalatseid kandes (nt kaubanduskeskuses) hakkasid jalad õueminekut nõudma ca 20minutiga.
Auto juhtimine on Galleodega samuti tehtav – pedaalid on läbi paksu talla ikka tuntavad ning liiklusohtlikke olukordi ei tekkinud.
Kindlasti märgin ära, et saapad ei hakanud kusagilt hõõruma ning eraldi sissekandmist minul vaja ei olnud. Kandsin proovimise ajal ka erineva materjali ja paksusega sokke – ei mingeid ville. Mägistes tingimustes kahjuks saapaid testida ei õnnestunud. Aga see aeg tuleb. Ma arvan, et siis rõõmustan nii mina kui mu saapad (mu teised Keeni saapad vist ei rõõmusta, sest neid ei võeta kaasa).
Mul ei ole tuhandeid matkakilomeetreid selja taga, kuid viibin üsna palju õues igasuguse ilmaga ning kunagi täpselt ei tea, kuhu teekond viib. Minu jaoks on oluline, et saabas mu jala ümber oleks töökindel, kaitseks mind ilma ning teeolude eest ja et saapa jalast võtmine ei tekitaks tohutut pingelangust. Keen Galleo täidab need vajadused suurepäraselt.
Ah jaa, mis Keeni saabaste puhul veel põhiline – on ruumi suurest looduses viibimise rõõmust varbaid liigutada!
