Peretelk Cortes Octagoni ostma ajendas iga-aastane orienteerumismaailma suurim klubidevaheline teatejooks Soomes – Jukola teade, millest osavõtt on auasi igale orienteerumisklubile. Meie klubi OK Põlva Kobras oli sel aastal esindatud lausa kahe 7-liikmelise meeskonna ja kahe 4-liikmelise naiskonnaga.

Kuna meeste võistlus kestab läbi öö, oli vaja telki, milles võistkonnaliikmed saaksid järgemööda magada, end stardiks valmis seada ja finišijärgselt muljeid jagada. Klubi vana telk oli juba aastaid teeninud ja üpris viledaks kulunud.

Valik langes puhtalt positiivsete eelarvamustele ja teoreetilistele andmetele tuginedes Matkaspordis müüdavale Coleman (R) Cortes Octagon 8-le:

pindala ca 10 m 2 ,
kõrgus üle 2m.
Veidi hirmutas telgi kaal: ca 20 kg, aga samas andsid kasutamiskestvusest märku terasvaiad.

Erko (III vahetus, aeg 1.59.56) arvas telgist järgmist

„Telgi ümbriskott oli mõnusalt jäik ning sellel olid transportimiseks rattad all. Kuna Jukola parklast oli meil telkimisplatsile üle 3 km ja muud raskemat varustust ka kaasas, siis jäid telgi enda rattad seekord proovimata, sest kasutasime kogu kraami jaoks suuremate ratastega
transpordikäru.

Telgi püstitamise juhend ei tundunud kõige selgem, aga kui ilma selleta telki üles panema hakkasime, siis ilmnes, et kõik on imelihtne ja loogiline, tuli lihtsalt jälgida varrastel ja vastustel olevaid värvikoode. Tootja võiks telgikotile printida suurelt QR-koodi, mis suunab telgi ülessättimise videole, siis läheks esmakordne püstitamine oluliselt sujuvamalt ning saaks kohe ka mugavusideid (aknad, madratsite paigutus).

Telgis magas lõpuks korraga ainult 4 meest, sest ilm oli ilus ja paljud pikutasid telgi kõrval põõsa all. Vihmase ilmaga oleks telki ka üle 8 mehe ära mahutanud, eriti kui paigutuda nii, nagu videos oli toodud, meie üritasime kiirtena paigutuda. Sääsekindlus oli arvutuslikult 100%, sest väljas hammustas mind kaks sääske, sees polnud mitte ühtegi :). Telgi kõrgus oli nagu Rolls Royce automootori võimsus: seda on piisavalt.

Kõige rohkem vaimustas meid hingedel olev uks, väga mugav oli sisse-välja käia. Ukse kõrval paistis ka mõni tasku, praktikas me neid ei kasutanud, aga pikemalt ööbimisel oleks need kindlasti kasutamist leidnud.“

Rene (II vahetus, aeg 1.29.27) lisas

„Kas lubatud 8 meest magama mahuks, ma kahtlen, paneks siinkohal telgile esimese miinuse, mulle tundus, et Jukola tiim sinna sisse meeldivalt magama ei mahuks. Kaheksa meest mahuks sinna istuma ja jutustama, aga ligemale 2m pikkuste (ja mõnel juhul ka sama laiusega) meeste puhul oli ruumi mugavalt magamiseks pigem neljale – viiele.

Hädaolukorras ja mugavust alla neelates mahutaks ehk need kaheksa inimest ära, aga ega siis liiga meeldiv ja mugav poleks. Seevastu kõrgusesse oli ruumi piisavalt: ligi 2m meesterahvas mahtus seisma ja ka uks oli piisavalt kõrge, ei pidanud liialt kummardama sisenedes.

Ühe miinusena tooks veel välja selle, et pärast kasutamist oli telki raske kotti ära mahutada. Võimalik, et põhjus oli selles, et me pakkisime telgikatte veidi kehvasti, aga minu arust peaks kott olema piisavalt kasutajasõbralik (suur), et ka kasutades natuke suuremaks muutunud telk mahuks ikka kotti ära, mitte ei pea lukku puruks kakkudes teda sinna sisse punnitama. Pealegi ei tundunud telgi ümbriskoti lukk liiga vastupidav, seega võiks kodanikele, kes hakkavad telki tihedamalt kasutama, üle rõhutada, et enne mõistus, siis jõud, vastasel juhul läheb lukk lihtsalt
katki!

Telgi aknaid me seekord üles ei leidnud, need jäävad järgmise püstituseni saladuseks. Aknad on kahtlemata vajalikud, et suvepäeval veidi õhku ja valgust sisse lasta. Kasutusmugavust lisavad mõlema ukse juures seinal asuvad taskud, kuhu saab vidinaid panna, samuti oli kaasas vahesein, millega saab telki seest poolitada, eraldades „magamis-„ ja „elutoa“, lisaks oli laes ja seintel paar konksukest, kuhu nt lamp vms riputada.“

Värske Jukola karastusega telk ei saa kaua puhata – juba eeloleval nädalavahetusel saab ta vatti klubi esindusvõistlusel, 30. korda peetaval 3-päevasel Koprakarikal.

Klubikaaslaste muljed kogus
Maret Vaher