Moodsad ajad pakuvad matkamisel moodsaid lahendusi matkarajalt mitte eksimiseks. Esmalt olgu öeldud, et parim kaart on see, mis on sul kaasas – vahet pole, kas elektrooniline või paberil. Paberkaartide “lõppematu” aku vastu on moodsatel asjadel natuke keeruline aegajalt saada. Kui paned kaardi ka veekindlasse kaarditaskusse, siis ei karda paber ka vett.
GPS seadmed
Moodsad vahendid on GPS seadmed, nutitelefonid ja GPS kellad. Kõik need seadmed on ka turvalisemad neile liikumise huvilistele ja algajatele looduses liikujatele, kelle orienteerumise võimed ja oskused on tagasihoidlikud. Kui paberkaardil pead ikka ise aru saama, kus oled, siis elektrooniline vidin näitab sulle kaardil punkti kus asud. GPS seadmed ja telefonid on sellised eraldi vidinad käes/taskus/vöö peal. Info saamiseks võrreldes käekellaga peab mõned liigutused ehk rohkem tegema. Mitte veekindlad telefonid on soovitav panna veekindlasse kotti, et tagada oma navigeerimisvahendi niiskusturavlisus. Tänapäeval on meil enamikel reeglina nutitelefonid tasksus, mida kasutatakse edukalt navigeerimiseks. Kuivõrd reeglina on see navigeerimisvahend ka oluline kommunikeerimise vahend, siis kaks ühes lahendust on natuke riskantne matkamisel kasutada, ennekõike pean silmas energiariski. Abiks on muidugi kaasa võetud akupank ja laadimise juhe.
GPS-ga käekellad
Täiendav võimalus navigeerimiseks on kasutada GPS-ga käekellasid. Tänaseks on käekellade akud juba nii head, et võivad olla vabalt mõned päevad navigeerimise funktsioonis. Käekell on käe küljes ja sellelt on ehk lihtsam navigeerimise infot vaadata. Muudelt seadmetelt info vaatamiseks võib vaja minna rohkem liigutusi eriti kui näiteks sõidad rattaga, aerutad või suusatad.
Elektroonilised rajakaardid
Paljud meist oskavad navigeerimiseks kasutada Google Mapsi. Spetsialistid oskavad kasutada GPS seadmeid. Väiksem osa meist teab ja oskab navigeerimiseks kasutada käekellasid. Suuremad huvilised juba teavad, aga väiksemad mitte, et nendesse navigeerimise seadmetesse saab panna radade kaardid. Olgu siis telefoni, GPS seadmesse või GPS käekella sisse. Levinuim kaardifaili formaat on .gpx failid. Laed internetist alla ja teistpidi laed selle faili oma seadmesse. Sealt edasi näed juba seadme pealt, kas liigud mööda joont ehk mööd soovitud rada, kas keerad või keerasid õigele rajaotsale jne. Kui enam mööda joont ei käi, siis oled valele teel. Nii lihtne see navigeerimine ongi. Targemad vidinad, annavad sulle ka märku, et nüüd oled küll valel teel, nagu auto navigeerimise seadmed, mis hakkavad rääkima “turn around“.
Kust leida elektroonilised rajakaardid?
Inernetist leiab juba palju elektroonilisi rajakaarte nii Eesti matkaradade kohta kui suur valik on välismaal. Matkaradu on üles joonistanud nii matka korraldajad, radade ehitajad kui ka matkajad ise. Siinkohal pakume mõned allikad välja
RMK matkarajad
loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee
Eestis on väga populaarsed RMK matkarajad, aga võib-olla paljud pole tähele pannud, et ka nende radade kohta on olemas gpx failid. Ava soovitud matkarada ja leia vajalik info kaardifailide kohta.
Ranniku matkarada.
Ranniku matkarada kulgeb Eestis Tallinnast kuni Iklani. See rada on algus või lõpp E9 matkarajast, mis kulgeb mööda Euroopa Liidu riikide rannikut kuni Portugalini välja. Vali ise, kas hakkad astuma Tallinnast-Ikla poole või Iklast-Tallinna poole või läbid mõned vahepealse lõigu. Raja kaardid on päevaste astumiste juppidena.
Matkaradade baas Wikiloc
Wikiloc on üks paljudest keskkondadest, kus on üle maailma üles laetud üle kümne tuhande raja. Seal on ka palju Eesti radasid üles joonistatdud. Sealt saab rajafaile laadida kella sisse ja saab kasutada Wikiloci enda äppe navigeerimiseks.
Kui sul veel ei ole navigeeritavat käekella, siis MATKaSPORDIST saad Suunto spordikellad, mis sobivad matkamiseks ja sportimiseks.
