Kevadine aardejaht, millega lapsed pikal nädalavahetusel õue meelitada

/, Jutud/Kevadine aardejaht, millega lapsed pikal nädalavahetusel õue meelitada

Kevadine aardejaht, millega lapsed pikal nädalavahetusel õue meelitada

Kevade algust ehk lihavõtteid tähistavad eestlased mitmel moel – pika perekondliku lõuna, munade koksimisvõistluse või kirikliku jumalateenistusega. Aga tähistama võib minna ka loodusesse. Fjällräven noppis üles Eesti metsade kevadekuulutajad ning pani eesootavaks pikaks nädalavahetuseks kokku teada-tuntud aardejahi ehk kevadise metsaseikluse, mis meelitab õue nii suured kui väiksed matkasellid.

Kevadiseks metsaseikluseks on sul vaja:

  • tühja munaresti
  • kääre ja liimi
  • tugevamaid oksakääre või tange

Juhised:

Prindi mäng välja siit, kleebi fotodega tabel munaresti kaane peale ning märksõnadega tabel kaane sisse. Võta munarest loodusesse kaasa ja vaata, milliseid ande metsast leiad. Sellest ei ole midagi, kui sa esimesel korral kõiki mängus olevaid asju üles ei leia – võta munarest endaga järgmisel korral metsa minnes kaasa ja jätka kogumist

1)Kivi. Eesti metsad ja rannad on täis mitmesuguseid kive, mis üllatavad nii kuju, värvi kui suurusega. Lisa mängule juurde veidi põnevust ning esita mängijatele väljakutse leida metsast eriskummalise kuju või värviga kive, näiteks mitme auguga, südamekujulisi või vikerkaarevärvilisi kive ning võrdle matka lõppedes teistega tulemusi.

2)Kevadlilleõis. Sinililled, lumi- ja märtsikellukesed on uudishimust pea juba välja pistnud ning üsna peagi on jõuab järg ka kollaste ülaste, metstulpide, paiselehtede, lõokannuste ja nurmenukkudeni. Korja metsast nii mitu õit, kui leiad – mida rohkem, seda uhkem! Mängu lõpus uuri emalt-isalt või internetist järgi, millised varakevadised õied tee peale jäid.

3) Okaspuuoks. Suure tõenäosusega jääb sinu tee peale mõni okaspuu – mänd, kuusk või kadakas. Oksa saamiseks ära mine puu kallale, vaid korja puu ümber maast üles mõni murdunud oks. Sama hästi sobivad selleks ka okaspuu okkad. Kui puu küljest oksa lõikad, siis tee seda oksakääride või aiatangidega ja võimalikult tüve lähedalt, et sa puule liiga ei teeks.

4) Puuseen. Eesti kasvavaid puuseeni liigitatakse kahte rühma: torikseened, mida leiab üle 200 ja koorikseened, mida on hinnanguliselt 350 liiki. Puuseentel on ka väga vahvad eestikeelsed nimed, muuhulgas kasvab Eesti metsades soomustorik, vääveltorik, külmaseen, kasekäsn ja tammekakk. Kas teadsid, et mõni puuseen, näiteks haavataelik, võib elada lausa 80 aastaseks?

5) Käbi… ei kuku kännust kaugele, ehk käbisid leiad üldjuhul kuuse või männi ümbrusest. Käbi korjates märkad kindlasti, et kuusepuu käbid on pikad ja piklikud, männi omad aga armsalt ümmargused. Praegusel aastaajal leiab metsast ka kobaras kasvavaid lepakäbisid, mis näevad välja justkui käbid, aga seda tegelikult ei ole – seda põhjusel, et taimeteaduse seisukohalt kasvavad käbid vaid okaspuudel, lepp seevastu on lehtpuu.

6) Noored rohulibled. Noori rohuliblesid leiab tegelikult aastaringselt, ent kevad on rohuliblede kõrghooaeg, mil oma pea pistavad välja nii naat, karulauk, nõges, võililleleht või hapuoblikas. Kõik mainitud rohelised kevadekuulutajad sobivad imehästi ka toidulauale. Karulaugust saab teha maitsvat pestot, nõgesest vitamiinirikast püreesuppi ja võilille lehti võib hakkida nii salatisse kui rohelisena omleti sisse. Nõgese korjamisel pane kindlasti kätte kindad, et näpud kõrvetada ei saaks!

7) Sammal. Eestis leiab samblaliike pea 600 erinevat. Sammal ei vaja kinnitumiseks mulda, sestap saab ta kasvada nii kivi või puukoore peal. Samblal on väga oluline roll hoida mulla niiskuse taset. Enda kasvuks vajaliku vee saab sammal kätte vihmast, kastest ja udust ning märjana on sammal palju kohevam ja erksam kui kuivanult.

8) Urvad ehk lehtpuu õied. Urbadega tuuakse ikka koju kevad. Kuigi urvad on omased väga mitmele lehtpuule, kuuluvad kõige tuntumad urvad pajule, sarapuule ja lepale. Kindlasti oled kuulnud pajuutudest. Urbade lõikamiseks kasuta kindlasti aiakääre või spetsiaalseid tange.

9) Lehtpuuoks. Lehtpuid on maailmas üle 10 000 liigi, mis teeb nendest maailma arvukaima puuderühma. Eestis kasvab nendest muuhulgas kask, tamm, vaher, haab ja pihlakas. Kevadel lehtpuud õitsevad ning sügisel langetavad nad oma lehed. Ka lehtpuuoksa kogumisel veendu, et sa puule haiget ei tee – esmalt otsi oksa puu alt ja ümbrusest.

10) Prügi. Kahjuks leiab Eesti metsadest ka hulganisti prügi, ilmselt märkad seda ka käesoleva kevadise metsaseikluse käigus. Teadlik matkaja ei jäta loodusesse midagi, mis sinna ei kuulu. Kõik, mis metsa kaasa võetakse, peab ka tagasi koju või prügikasti jõudma. Võta antud mängu käigus metsast kaasa vähemalt üks metsa maha visatud jääde, olgu selleks kilekott, pudel või kommipaber ning vaata mängu lõppedes, milliseid jäätmeid Eesti inimesed enim metsa maha viskavad.

Kevadise metsaseikluse leiad siit!

Foto: Anna Lutter

Autor | 2024-03-27T12:34:34+00:00 märts 27th, 2024|Fjällräven, Jutud|0 Kommentaari