Kui oled sel suvel suundumas mõnda palavasse piirkonda matkama või satud Eestiski juulikuiste kuumalainete ajal rajale, tasub end nii vaimselt kui füüsiliselt ette valmistada. Et kuumas kliimas matkamisega ära harjuda, kulub kehal vähemalt nädala – seda siis, kui teda kuulad ja toetad. Jagame siinkohal mõningaid näpunäiteid, kuidas kuumas matkates oma elu võimalikult kergeks teha ning tervist mitte ohtu seada.
Vesi
Kuumas matkates tuleb juua tavalisest tunduvalt rohkem vett – eriti siis, kui lisanduvad ka tõusumeetrid ja raske seljakott. Märgi rajale jäävad veevõtukohad eelnevalt kaardile, et mõista, kui palju peaksid korraga kaasas kandma. Seljakoti kergendamiseks kasuta loodusest vee võtmiseks veefiltrit. Kui vaid vee joomine juba vastu hakkab, maitsesta vett näiteks sidrunimaitseliste kaltsiumi ja magneesiumi dropsidega (aitavad ka lihaskrampide vastu ning kiirendavad taastumist) või spordijoogi pulbriga (aitab kaasa suurenenud higistamisest põhjustatud mineraalide kaotamise vastu).
Esimene märk sellest, et kannatad vedelikupuuduse käes, on tavaliselt peavalu. Et seda ära hoida, jälgi pissil käimiste arvu ning ka uriini värvi (ideaalis peaks see olema läbipaistev või õrnalt kollakas).
Jõest, ojast või muust veekogust möödudes kasuta ka võimalust, et end jahutada: käi ujumas, pane kaelale ja pähe vett. Hea nipp on märjaks kasta ka oma müts või näiteks torusall, mis ka kaela päikese eest katab.
Päike
Kuumas kliimas tuleks päikesekreemi kasutada isegi pilvise ilma korral. Eelista kõrge kaitsefaktoriga kreeme, mis ei jäta käsi libedaks (käes ringi libisevad matkakepid ei ole toredad!). Kata hoolikalt ka piirkonnad, mida kipume unustama: kõrvad, kaela taguosa ja sääred.
Kanna kindlasti kas korralikke päikeseprille või nokamütsi – päev läbi kissitamine võib samuti pea valutama panna.
Higistamine on normaalne ja on tegelikult hea märk sellest, et keha saab kuumaga hakkama. Hoia terve päeva jooksul oma nahal silma peal – ohtlikeks märkideks on punetamine (lisa päikesekreemi ja kata antud koht kinni) või peatunud higistamine (päikeserabandus – keha ei saa enda jahutamisega enam hakkama). Krampide tekkimine tähendab, et oled oma kehast suure osa vajalikke mineraale välja higistanud; kiireimaks lahenduseks on juua üks tass puljongit või panna puljongikuubik keele alla (sobivad ka kõik muud ülisoolased toiduained).
Pikamaamatkal võib kasutada strateegiat, kus matkamist alustatakse varahommikul ning veidi enne päeva kõige kuumemat aega alustatakse siestaga – kasvõi kusagil puu all pikutades. Õhtu hakul saab uuesti rajale asuda, sest temperatuurid on taaskord talutavamad.
Jalad
Kuumades tingimustes veekindlate jalanõude kandmisega teed oma jalgadele karuteene. Niigi higistavad jalad ei saa veekindlas matkajalanõus üldse hingata ja lähevad kergesti hauduma, põhjustades hõõrdumist ja ville. Eelista kergeid ja hingavaid jalanõusid ning võta iga pikema pausi ajal jalanõud ja sokid jalast ära, et nahk saaks hingata.
Sina ise
Võta vahepeal hetki, et kuulata iseennast. Kas oled pahur ja tahad vinguda? Aga millal sa viimati sõid? Kas sul on igav või oled väsinud? Tee üks pikem paus, miks mitte isegi uinak. Tihtipeale on halval tujul põhjus, mis tähendab, et mõni sinu baasvajadustest on katmata.
Loo autorid on täiesti tavalised Maarjamaa näkid, kes juba pikemat aega oma kire jagamise mõtteid mõlgutanud on. Nende kogemuste pagasid on sama eriilmelised kui nad ise, kuid koos korraldatakse matkasid, kust ei puudu nii tehniline külg (navigeerimine, vee filtreerimine, varustus, esmaabi) kui ka elamuslik pool (mediteerimine, jooga, metsakümblus, matkagurmee, piiride nihutamine).
