Eesti edukaim seiklusspordi võistkond Estonian ACE Salomon korraldab 22.-24. juunil Eesti maismaad idast läände läbiva ekspeditsioonvõistluse Expedition Estonia. Rada läbitakse etappidena non-stop öösel ja päeval – jalgsi Peipsi rannalt Vooremaale, rattaga Kaiaverest Puurmani, paadiga mööda Pedja jõge läbi Alam-Pedja looduskaitseala ja edasi finišisse Pärnu rannal jälle rattaga. Kiirematele on tegu võistlusega, rahulikumalt kulgejatele aga lihtsalt logistiliselt toetatud imelise retkega läbi südasuvise Eestimaa. 48 tunniga, mil rada avatud, jõuab selle läbida ka säästlikus tempos.
Möödunud pühapäeva pärastlõunal võtsid korraldajad ette raja testimise. Kui eelmisel, esimesel toimumisaastal, alustasid seiklejad aasta lühimal ööl läbi Eesti maismaa teekonda Lahemaalt ja liikusid läbi Kõrvemaa, Kõnnumaa ja Soomaa Pärnusse, siis seekord viib teekond Peipsi rannalt läände, finišipaigaks jälle Pärnu. Sellele lõigule jääb palju – Peipsi äärsed külad, Alatskivi loss ja ürgorg, Padakõrve ja Selgise laaned, Vooremaa järved ja voored, Alam-Pedja looduskaitseala, Võrtsjärve põhjakallas, Sakala Kõrgustiku mäed ja ürgorud ning Soomaa lõunaosa metsamassiiv.
Võistluse peakorraldaja Timmo Tammemäe ja sportliku looduses liikumise ekspert Leivo Sepp alustasid teekonda Nina külast Peipsi rannalt teised ACE seiklustiimi liikmed Silver Eensaar ja Reeda Tuula liikusid neile vastu Puurmanist-Tabiverest. Testitiim kohtus Maarja-Magdalena küla lähedal metsas ja liikus siis kiirelt algselt rajale planeeritud vahetusalasse Tabiveres.
Expedition Estonia 2018 “maasikaks” on Alam-Pedja looduskaitseala läbimine mööda Pedja jõge Puurmanist Londonisse. Võrtsjärve madalikku, kuhu ka Alam-Pedja looduskaitseala jääb, ümbritsevate alade maastiku iseloomustab hõre inimasustus ja rohked edela-kagu suunalised ojade ning tiheda taimestikuga sooribad, kust ei lähe tihti läbi isegi metsaradu, kuna sinna pole kellelgi asja.
See tähendab kokkuvõttes, et liikuda saab vaid suuremaid teid mööda, mis jalgrattaga on üsna hõlbus, kuid jalgsi pikkade sirgete tõttu nürivõitu. Ekspeditsiooni rajameistri soov on pakkuda vaheldusrikast ja põnevat rada, seega võeti vastu otsus liigutada esimene vahetusala Tabiverest Vooremaa südamesse Kaiaverre, et osalejad ei peaks jalgsietapi lõpu osas kümmet kilomeetrit asfalteeritud teed mööda kõmpima.
Tabiverest Puurmanni viivad sirged metsavahelised kohati kivised kruusateed. Samadel radadel peetakse igatalvist Kuperjanovi retke, kuna Eesti Vabadussõja pöördelistel hetkedel lõi just selles kandis oma partisanisalga leitnant Julius Kuperjanov.
Rajatiim veendus hilisõhtuse paadisõidu käigus, et Puurmanist algav 35 km pikkune veeetapp Pedja jõel on tõesti väga eriline. Esimene tund kulgeb lagedamal alal karjamaade vahel Kirna looduskeskuseni. Siis veel mõned kilomeetrid, mille jooksul on näha jõe kaldal inimtegevuse jälgi Kirna looduse õpperaja ja vaatetorni näol. Pärast matkaraja rippsilla alt läbi sõitu ollakse aga tõelises puutumatus looduses, kus enam kui 20 km jooksul ei ole mingeid märke inimtegevusest. Ei mingit mootorimüra, ei mingit prügi. Keskkonnaamet on ekspeditsiooni läbi viimiseks andnud loa, kuid tuleb arvestada, et kummalgi jõe kaldal asub liikumiskeeluga sihtkaitsevöönd.
Pedja jõgi on võrdlemisi lai ja hästi sõidetav, kaldad on paarimeetrise astanguga ja palistatud kõrgete puudega. Palju on kallastelt errosiooni või kobraste tegevuse tagajärjel vette langenud valendavaid puid. Jõel ei hakka kunagi igav – looked nõuavad pidevat tähelepanu ja manööverdamist ja neid on palju – kokku tuleb läbida üle 100 jõekääru… Linnulennult on Puurmanist Londonisse 16 km, aga mööda jõge 35km!
Jõe teises pooles leidus ka triivpuidu kuhjumisest tekkinud takistusi, kust sai siiski paadist väljumata üle ukerdada. Igal juhul on tegu tõeliselt metsiku etapiga, mis pakub vägeva looduselamuse ja on just parajalt pikk, et panna proovile vaim ja füüsis, aga mitte muutuda tüütuks. 35 km jõel läbis rajatiim kaheste kajakidega (Leivo ühesega) aktiivselt aerutades ja peatusteta liikudes umbes 4 tunniga.
Pärast keskööd Londoni majadeta metsakülas maabudes ootas meid lahke toetustiim Kaja Sepa näol, kes oli kohale toimetanud meie rattad ja katnud toidulaua. Niisked riided vahetati kuivade vastu, võeti väike kosutus, laaditi paadid autole ja teekond jätkus südaöises jaheduses jalgratastel.
Jälle on maastik see, mis surub ekspeditsioonilistele peale liikumiskanali – väikesed läänesuunalised metsateed soode ja Võrtsjärve vahel praktiliselt puuduvad, seega tuleb kiirema ja distantsiliselt lühema edenemise huvides kasutada veidi suurt Tartu-Viljandi maanteed. Võrtsjärve edelatipust möödudes saab keerata lõunasse vana kaluriküla Valma poole ja sealt viivad väiksemad kruusateed veel paarkümmend kilomeetrit läbi tasase põldude ja võserikega kaetud ala.
Järjest rohkem on tunda tõusmist Sakala Kõrgustikule ja Holstre-Polli suusaradadeni jõudes seisavad ees juba tõsised mäed. Vaatetorn Polli mägedes on suletud, kuid selles vägevas ürgmetsas on peidus veelgi vaatamisväärsusi. Väikese ragistamise peale leidis rajatiim üles salapärase pooltühja tüvega Polli tamme, kus viidi koiduvalguses läbi igati sünnis tšakrate avamise rituaal.
Loodi loodusparki läbiv rada viis testijad läbi ka Paistu põrguorust ja Siniallikate juurest, kuid siis oli kell nii palju, et tuli suunduda esimesele Tallinna rongile ja minna vastu esmaspäevasele tööpäevale. Päikesetõus Matapera uduse jõeluha kohal oli igal juhul tõeliselt imeline vaatepilt ja sobiv lõppakord seiklusrikkale ööle!
Testimist ootab veel rattaetapi teine pool – läbimurre Mulgimaast ja Soomaa lõunaosast Kikepera laante kaudu Pärnusse. See paik on samuti hõredalt asustatud ja vähekäidud, kuid seiklusekspeditsiooniks just sobilik maastik!
Expedition Estonia koduleht infoga asub:
www.wilderness.ee
FB event:
https://www.facebook.com/events/606041406454712/
