Olen aastatega oma valdusesse saanud mitmeid jooksujalatseid erinevatelt brändidelt ning nendega treeninud/võistelnud sadu ja sadu kilomeetreid kuniks aeg ja maapind jalatsist oma võtab ning need lõpuks prügikasti tuleb asetada. Antud blogi sundis mind aga kirjutama midagi täiesti uut, mida mu jalad veel metsaradadel tundud ei ole. Öeldi mulle, näe uus “1000 miili toss”, võta ja testi – La Sportiva Akasha II maastikujooksu jalatsid.
Kuna elan Harku terviseradadele väga lähedal, siis esimesed 19 km jooksingi nende jalatsitega seal. Rada kuiv, metsavahel tuulevaikne ning kevadpäike lubas lühkaritega kerima minna. Kuna terviserajani tuleb mul 1.5 km ka asfaldil joosta, siis esimesed muljed ka sealt: jalats raske nagu tankiroomik ning sammu “käima saada” tundus keeruline. Oma 91 kg kaalu juures jäi mulje nagu korjaksin asfalti iga sammuga endaga kaasa. Teadsin eos juba ette, et 4,5 mm sügava tallastruktuuriga nõuab see jalats vähe tõsisemat pinnast ning terviserajal plaanisingi oma marsruudil teha nii palju off-track suunavalikuid kui sai. Otsisin üles kõige juurikate rohkeimad, liivasemad ja kivisemad kohad ning plaanisin võtta kõik võimalikud tõusud ja laskumised. Tundus hea, kuid samas mitte midagi sellist, mis wow efekti annaks, kuniks olin läbinud ca. 14 km oma treeningust. Märkasin, et ma ei pea antud maastikul oma sammu nii palju kontrollima nagu seda olen teinud teiste jalanõudega. Pidamine ja jooksujalatsi stabiilsus aitasid mul hoida ühtlast sammu enamus treeningu vältel ning tald ei andnud ühtlasel jooksul kordagi tagasi. Lõpetasin oma jooksu positiivse noodiga – maapinna poolt pakutavat sodi ei olnud mu sussid suutnud omastada ning jooksusokid jäid puhtaks.
Järgmiseks panin Akasha II jooksujalatsid testile päevasel tempomatkal vähe mudasemas ja kivisemas keskkonnas Põhja-Eesti rannikul. Kui jooksen enamus ajast pigem päkal kui üle kanna sammuga, siis nüüd kiirkõnnakul tundsin kui hästi jalats kanda fikseerib ning üle 350 g (suurus EU 47) kaaluv jalats ei tundunud enam üldsegi nii raske.
Sellelt matkalt sain samas aga ühe negatiivse kogemuse antud jalatsitega. Nimelt on La Sportiva disaininud Akasha II jalatsid nii, et see istuks jalas nagu sokk, kuid jätnud keele ja jalatsi pealismaterjali omavahel lahtiseks, mis tekitab nö. “tasku” jalanõu küljele. See läks kruusasel ja liivasel pinnasel väga ruttu sodi täis, mis sundis mind seda ära võtma ja tühjaks kallama. Samas ei lasknud jalatsi ninas olev TPU varbakaitse mul sisse ainsatki kivi ega kruusatükki.
Kuna Eestis kõrgmäestik puudub, siis tahtsin viimasena proovida Akasha II jooksutosse enda jaoks kõige raskemal maastikul, kus ma kunagi jooksnud olen. Võtsin suuna Vällamäe matkarajale Haanjas – ideaalne veel porisema ja märja ilmaga! 30 km jooksutreening mitmete kiiremate lõikudega antud rajal tõid väga hästi esile, miks see mudel maailmas nii palju kiitust on saanud. 174 eurot maksev jalats töötas treeningu vältel laitmatult. Pidamine ning fenomenaalne vahetalla rebound tegid selle 30 km väga lustlikuks ja nauditavaks. Tõusudel ja laskumistel töötas La Sportiva poolt välja töötatud Impact Brake System ka mudasemal pinnasel.
Kokkuvõttes võin väita, et La Sportiva Akasha II maastikujooksu jalats toob oma eelised esile siis, kui meie marsruut läheb üha keerulisemaks ja aina kõrgemale. Kui lihtsam metsarada vahetub järskude tõusude ja laskumistega ning kui kuivast mullast saab muda. See on jooksujalats pikkadeks jooksudistantsideks karmimal maastikul. See on go-to jooksujalats ultramaastikumaratonidel, rogaini üritustel ja ka sky-race jooksuvõistlustel. Tema peamine ülesanne on tagada sinu jalale stabiilsus ja pidamine igasugusel pinnasel ning pehme ja põrutusi leevendav vahetald viivad su kiiresti sinu 1000 miilini.
La Sportiva on Itaalias oma tooteid disainides väga palju inspiratsiooni saanud mägedes liikumisest ning Akasha II jalats ei ole selle brändi kindlasti ainuke teadlik valik maastikujooksu harrastamiseks. Olukorrad, kus liikumine ei toimu ainult horisontaalselt ja tasasel pinnasel, suudab see bränd tagada parimaid jalatseid ja riietust, et meie marsruut kulgeks nauditavalt ja võimalikult vähese energia raiskamisega.
Minu teekond La Sportivaga ei lõppenud veel selle 100km juures. Tossud on ikka veel neoonrohelist värvi ja talla alt vahib vastu see “lossimüür” – nagu uued! Isiklikud rekordid vajavad purustamist ning minu maastikutreeningutel aitavad mind sellele lähemale minu vaieldamatu lemmik Akasha II jooksujalatsid.
Jooksutosse testis Järve kaupluse müügispetsialist Egert Paat
