Kuidas leida matkarada?

/, Matkamine, Nõuanded/Kuidas leida matkarada?

Kuidas leida matkarada?

Ilmad on minemas järjest soojemaks ja nii mõnelgi meist tekib järjest suurem soov minna õue loodust nautima seda siis päevamatkade, telkimiste või juba suuremate matkaretkede näol. Tihti võib aga sattuda probleemi ette, et kuhu minna, mida arvestada matkaraja valikul? Tooksin välja 4 nippi, kuidas mina valin matkaradu.

1. Mille järgi valida teekonna pikkust?

Teekonna pikkuse valikul tuleks arvestada mitmete teguritega, alustades sellest kui hea treenitusega ollakse, lõpetades sellega kui pikk on päeva kestvus. Mina soovitaksin alustada matka planeerimist, mõeldes järgnevatele asjadele:

Kui palju aega matkaks on? Tänapäeva inimesel on suhteliselt kiire ja paljudel ei ole isegi aega, et mitmepäevasele matkale minna, seega oleks aeg esimene kriteerium millega arvestada. Kui vaba on vaid üks päev, siis saab minna vaid päevamatkale, kolme vaba päevaga saab juba matkata päris korraliku distantsi.
Füüsiline võimekus – Kui juba on selge, kui palju aega on matkaks, siis tuleks mõelda enda või oma matkakaaslaste võimetele ning selle järgi valida päevadistants. Siinkohal tuleks ka arvestada koti raskust, mida lühem on matk, seda kergem on kott ja seda pikema maa jõuab ühe päevaga käia. Näiteks võib päevamatkal raske seljakotita käia vabalt 30 kilomeetrit, samas mitmepäevasel matkal, raskema seljakotiga, oleks mõistlik distants umbes 20 kilomeetrit. Algajad matkajad, kes rasket seljakotti tassima ei ole harjunud, võiksid matkata umbes 10-15 kilomeetrit päevas või vajadusel ka vähem. Endale meeldib mulle matkata kuni 25 kilomeetrit päevas, sest see ei ole minu jaoks liiga vähe ega ka liiga palju.
Aastaaeg ja ilm: See, kui pikk on päev, mõjutab suures osas ka päevadistantsi, sest matkata pimedas ei ole kuigi ohutu – ära eksimise tõenäosus suureneb märgatavalt. Näiteks on südatalvel valget aega vaid kell 9-16, ka paks lumi segab käimist märgatavalt, siis võivadki päevakilometraažid talvel jääda 15 kilomeetri juurde ka edasijõudnul matkajal. Suvel samas, on valget aega kella 6st kuni 22ni õhtul ja ei ole ka segavat lund, mis muidu matkamist takistaks. Aga kuna mingil hetkel hakkab keha võimekus segama, siis võiks siiski arvestada kuskil 15-30 kilomeetrit päeva kohta.
Maastik: Maastik määrab samuti, kui palju päeva jooksul käia jaksab. Need 20-30 kilomeetrised näited pärinevad enamasti lihtsatel kruusateedel käimisest. Kui matkateekond viib oosidest üles alla, rappa, küngastele jne, siis vähendab see liikumise kiirust.

2. Kuhu minna matkale?

Matkale minekuks on väga mitmeid võimalusi, valides kas ametliku matkaraja, mitteametliku matkaraja, minnes lihtsalt loodusesse jalutama või välja mõelda ja joonistada enda matkarada.

Ametlikud matkarajad. Ametlike matkaradade all mõtlen ma RMK loodud matkaradasid, mille kohta on internetis palju infot – kas seal on lõkkekohti, millised on vaatamisväärsused, mis reeglid nendel kehtivad jne. Ametlikud matkarajad sobivad kõige paremini algajatele, sest nende kohta on palju infot ning need on suhteliselt korralikult tähistatud. Olen aeg-ajalt kaardi koju unustanud, kuid matkal on selgunud, et kaarti ei olegi tarvis, sest tänu tähistusele olen ilusti kohale jõudnud.
Mitteametlikud matkarajad. Mitteametlikud matkarajad on tekitatud inimeste endi poolt ning neid ringleb internetis hulganisti. Tihti on need veidi kehvemini tähistatud (kui üldse) ja nende kohta ei pruugi leida ka nii palju infot, ega kaarte.
Lihtsalt loodusesse jalutama. Selleks võib võtta mõne raba laudtee, kust lihtsalt ei saa ära eksida või siis teha tiir ümber mõne järve.
Luua ise enda matkatee. Matkates täiesti mööda enda väljamõeldud matkateed on minu arust kõige lahedam matkamise viis. See muudab küll planeerimise keerulisemaks ja pikemaks, kuid annab kõige suurema eraldatuse tunde. Enda matkateed luues peab muidugi arvestama erinevate piirangutega, kuid sellest hiljem.

3. Kuidas leida matkamiseks sobivaid kohti?

Eestis on väga palju lõkkekohti ja matkateid ja loodusesse mitte minemist ei vabanda välja lausega ,,Pole kuhugi minna’’. Lõkkekohad tuleb lihtsalt ülesse leida ja allikaid on päris mitmeid.

RMK kodulehekülgLoodusegakoos.ee.  Antud kodulehelt on matkavõimaluste leidmine kõige kergem. Sealt leiab üles ka Eestit läbivad matkateed, kus on samuti väga tore matkata, eriti kui on soov teha pikemaid matku. Sellel kodulehelt on võimalik sorteerida matkavõimalusi maakondade järgi, lõkkekohtade järgi ning sealt leiab üles ka metsamajad. RMK matkateedel olen vahel teinud ka n-ö edasi-tagasi matka, et jätan auto ühte lõkkekohta, käinud mööda matkateed järgmise lõkkekohani, ööbinud ja järgmine päev tulnud tagasi. See on hea lihtne moodus minna matkale kui ei viitsi matka pikalt ette planeerida. Samuti sobivad ettetehtud matkarajad suurepäraselt algajale, kes ei oska veel igat asja matkal ette näha.
RMK äpp. RMK kodulehele lisaks on tulnud välja enda RMK äpiga, millel on kõik sarnased funktsioonid kodulehele. Lihtsalt kasutajamugavus on telefoni äpis hoopis teine. Lisaks saab äpist panna peale kohe juhised, kuidas mingisse lõkkekohta või matkarajale jõuda.
Facebook. Internet ja sotsiaalmeedia on kõikvõimas. Soovitan liituda erinevate matkajate gruppidega, kus inimesed jagavad oma matkadest pilte ja enda kogemusi-soovitusi erinevatel matkateedel. Mõned on isegi küsinud sealt aeg-ajalt abi, et kuhu minna matkale näiteks väikese lapsega. Need grupid on toredad ja alati on seal üksteist välja aidatud.
Internet, Google jne… Googeldades lõkkekohti või matkaradasid leiab alati midagi. Panen siia paar linki, kust ma ise väga tihti lõkkekohti ja matkaradu valin. Kliki siia ja siia.  Viimasel leheküljel on üle 300 lõkkekoha kaardile välja toodud. Soovi korral saab ka ise matkaraja välja mõelda, vaadates nende lõkkekohtade ümber olevaid teid ja looduskauneid kohti.
Paberkaardid, atlased. Regio on Eestis välja tulnud sellise toreda reisijuhi raamatuga nimega ,,Matkame Eestis’’, kust on ka hästi lihtne ja mõnus leida matkamiseks sobivaid matkateid. Antud raamat sisaldab infot 450 Eesti matkaraja kohta, sisaldades lisaks infot sellest, kuidas matkata ja mida kaasa võtta. Lisaks on Regio tavalistes teede atlastes infot looduslike vaatamisväärsuste kohta ning ka matkaradade kohta.

4. Kuidas mõelda välja enda matkarada?

Suunto äpis kaardi joonistamine.Nagu ma ennist mainisin, on minu meelest kõige toredam looduses käia oma väljamõeldud radu pidi, sest nii võib omadega sattuda ootamatult täiesti pöörasesse loodusesse. Siinkohal peaks muidugi arvestama, et ilma räätsadeta lihtsalt populaarsesse rabasse sisse astuda ei ole kõige sõbralikum looduse vastu. Aga mööda rannikut ja metsateid käies ei tohiks see kellelegi tüli tekitada. Enda raja välja mõtlemisel alustan tavaliselt nendest samadest lõkkekohtade kaartidest ning püüan leida mõne lõkkekoha ümbert huvitavaid paiku, kus matkata. Viimasel ajal olen sattunud näiteks poolsaarte lembusesse: Pärispea poolsaar, Juminda poolsaar, Paldiski poolsaar jne. Näiteks planeerin ma hetkel matka Suurupist Paldiskisse. Tee peale jäävad kaardi järgi Meremõisa telkimisala ja Leetse telkimisala. Kui matkamiseks sobiv koht välja valitud, siis tuleks joonistada matkarada kaardile. Ise kasutan selleks kas Suunto äppi või Google’i MyMaps kaardilahendust. Ise eelistan Suunto äppi, sest seal on väga mugav teekond punktidest kokku panna ning tõmmata kaart otse Suunto kella või kui kellelgi seda ei ole, siis saab ka GPX faili tõmmata oma telefoni või arvutisse.

Enda matkaraja koostamisel tuleks hoolikalt kontrollida, et teekond ei viiks läbi eramaa või et telkimiskoht ei jääks mõnele looduskaitsealale. Eramaal võib muidu liikuda ja telkida (üks öö) v.a kui omanik seda ei keela suuliselt, siltidega või aiaga. Looduskaitsealadel on samuti tihti keelatud telkida ettevalmistamata kohtades, rääkimata lõkke tegemisest. Looduskaitsealasid saab vaadata Maa-Ameti kaardirakendusest, valides sealt kaardikihiks looduskaitse kaardi.

Kindlasti on radade leidmiseks veel võimalusi, panin kirja need võimalused, mida olen ise kasutanud. Eestis on üle 300 lõkkekoha, kolm RMK Eestit läbivat matkateed kogupikkuses 1810 kilomeetrit, seejärel võib läbi käia Eesti saarte rannajooned, Hiiumaa ja Saaremaa rannajoonte pikkus kokku on 1281 kilomeetrit ja kui need on käidud, siis võib käia läbi Mandri-Eesti rannajoone pikkuses 1242 km. Seega ei tohiks mitmete aastate jooksul tulla puudu kohtadest, kuhu matkama minna.

Autor | 2021-05-13T11:06:31+00:00 mai 5th, 2021|Jutud, Matkamine, Nõuanded|0 Kommentaari