Nädalavahetusel astu looduses

/, Matkamine/Nädalavahetusel astu looduses

Nädalavahetusel astu looduses

Ühel kenal laupäeval sõbrannaga läbi interneti liinide lobisedes leidsime, et mis me siin istume. Lähme parem õue. Ja nii tuligi suurepärane mõte minna pühapäeval kergele matkaretkele.  Kuna nüüdsel mitte just eriti karges talves peab Eestimaa ilmaga ettevaatlik olema, piilusime igaks juhuks üle ilmateate.  Sademeid ei lubatud, seega üdini märjaks saamist karta vaja ei olnud. Mitte, et vihm meid väga seganud oleks, kuid ilmale pilgu peale viskamine aitab kaasa nii riietuse kui ka jalanõude valimisel.

Millisele matkarajale minna?

Praegu on ju matkaraja valimine imelihtne. Googel aitab alati, kui ise ei tea kuhu minna. Matkaradu on Eestimaal pakkuda erineva tasemega. Meil ei olnud plaanis väga pikka matka, vaid pigem mõnus astumine looduses. Kuna sõbranna pere ei olnud Taevaskojas käinud, siis saigi autonina sinnapoole sätitud.  Taevaskoda on Tartust ainult pooletunnise autosõidu kaugusel.  Alustasime oma retke Roiupalu õpperajalt. Kokku sai käidud edasi tagasi 14 km. Ilm oli liikumiseks täpselt paras, vihma ei sadanud ja ei olnud ka väga külm.  Kohe matka alustades ühines meie seltskonnaga üks suur sõbralik valge koer, kes oma kohalolekuga pakkus palju elevust. Panin talle ka nime – Mõmmik. Mõmmik tegi meiega matka rõõmsalt kaasa. Hiljem kuulsime teistelt matkalistelt, et tegemist ongi matkasellist  koeraga, kes sellel matkarajal tihti ringi seikleb.

Sipelgapesa TaevaskojasKõige põnevamaks vaatamisväärsuseks metsas osutusid hiiglaslikud sipelgapesad. Muide tänapäeva ilmaennustavad teavad rääkida, et kui sipelgapesa on küllaltki lai ja kõrge, tähendab see, et lund peaks normaalselt tulema. Vanarahvas teab jälle rääkida, et ega tali taeva jää.  Seega lootust veel on, veebruarikuu ju alles ees.

Miks matkarajale minna?

Õue tasub minna ka praeguse viletsa talveilmaga. Tuleb lihtsalt riietuda vastavalt ilmale. Selleks sobib kihiline riietumine, siis jääb alati võimalus riideid vähemaks võtta ja vajadusel juurde panna. Praegu metsarajal astudes sai kohatud nii kevadet kui ka talve. Mõnes kohas olid puudel tärkamas pungad ja mõnes kohas jälle, uskumatu küll, oli maas lumi! Ka praegusel lumeta ja soojal talvel on omad võlud mida looduses märgata ja liikumine on igati tervislik. Kui linnatänavad on porised ja koledad, siis metsas on kõik hoopis teisiti. Vali endale jõukohane matkarada ja asu teele. Isegi kui oled suvel mõnel matkarajal juba käinud, tasub seda retke korrata ka nüüd. Millal siis veel kui just nüüd jälgida segadusse aetud loodust: jaanuarikuus pungad puudel ja õitsevad sinililled. Pärast on matkast rõõmus meel ja saad öelda: tehtud!

Mõned vidinad, mis võiks päevamatkal kaasas olla:

  • Joogipudel – kuna liigud aktiivselt, siis on veevajadus matkal tavapärasest suurem.
  • Termos sooja joogiga – kulub puhkepausidel alati ära.
  • Pealamp – juhuks kui jääd tagasitulekuga pimeda peale.
  • Tulepulk – võib tekkida vajadus lõket teha. Näiteks vorstide grillimiseks 🙂
  • Söögipoolist – lühemal retkel piisab rosinatest ja batoonikesed näksimiseks. Kui plaanis pikem päevamatk, siis miks mitte ka grillvorstid.
  • Vahetussokid ja -kindad – ikka võib juhtuda, et antud vidinad saavad märjaks, siis on hea kohe kuivade vastu vahetada.

Õues näeme!

Tekst ja pildid: Kristiina Paavel

Autor | 2020-08-26T14:03:39+00:00 jaanuar 27th, 2020|Jutud, Matkamine|, |0 Kommentaari

Lisa kommentaar