Eestlase loomuses on olla loodusega koos – olgu väljas kuum suvepäev või paukuv pakane. Oluline on seejuures õige riietus ning õige valikul annavad nõu MATKaSPORDi rõivaste ja jalatsite kategooriajuht Eda Kallast ning juhatuse liige ja praktik-matkaja Anneli Mere. Artikkel ilmus algselt Eesti Päevalehe lisas Talveabi
Külmaga õue, aga kui kauaks?
Praegu on väga populaarsed parkad, mis on väga soojad ja hoiavad kandja soojas ka krõbeda külmaga. Samas ei pruugi parka olla matkamiseks ja aktiivselt õues olemiseks parim valik. Matkale minnes on mõistlik riietuda kihiliselt, siis saab aktiivsemal liikumisel ühe rõivakihi ära võtta. Väikeseks pausiks aga jälle selga panna.
Esimene rõivakiht
Esimese, naha vastas oleva kihi ülesanne on juhtida niiskust eemale, hoida keha kuiva ja soojana. Talvisel ajal sobib esimeseks kihiks hästi meriinovillane pesu. Meriinovilla kiud on imepeenikesed ja seetõttu pesu ei torgi. Vill aitab hoida keha kuivana ja annab sooja ka märjalt. Kuna villakiud sisaldavad lanoliini, mis on looduslik antiseptik, siis ei hakka pesu ebameeldivalt lõhnama, kui ka seda pikal matkal mitu päeva järjest kanda.
Norra firma Aclima valmistab erineva paksuse ja koestruktuuriga pesu – valida saab temperatuuri ja aktiivsuse järgi. Kui enamasti sobib sileda koega villane pesu keskmise või madalama aktiivsusega tegevuseks, siis villane võrkpesu sobib ka sportlikumaks tegevuseks. Tänu võrkkoele saab keha paremini hingata ja villane materjal hoiab sooja ka siis, kui aktiivselt ei liigu.
Teine rõivakiht.
Teise rõivakihi eesmärk on hoida keha soojas. Selleks sobib fliis või külmema ilma korral õhuke sulejope. Suled on väga hea soojustusmaterjal. Sulejopet saab väga väikeseks kokku pakkida ja seljakotti pista. Soojustus on seda parem, mida kohevamad on suled. Kohevust näitab termin cubic inches (cuin). Cuin näitab, mitu kuuptolli täidab üks unts (27,3 g) sulgi. Mida suurem on number, seda kohevamad on suled ja seda parem on soojustus. Heaks soojustuseks võib pidada alates 500 cuin, 700–800 on juba väga hea.
Lisaks sulejopedele pakub MATKaSPORT sulepükse, mis aitavad krõbeda pakasega sooja hoida. Kolmanda rõivakihi ülesandeks on kaitsta kandjat vihma ja tuule eest. Selleks sobib veekindla membraaniga jope. Matkapüksid saab talvisel ajal tõmmata sooja pesu peale või kanda spetsiaalselt talviseks ajaks valmistatud matkapükse, millel on soe fliisist vooder.
Kui õues on niiske ja rõske või kallab …
Veekindlus
Vihmase ja niiske ilma korral on oluline, et jope pakuks kaitset vihma ja tuule eest. Kanga veekindlust mõõdetakse millimeetrites ehk mitu mm on selle veesamba kõrgus, millele kangas vastu peab. Šveitsi instituut Empa peab veekindlaks kangast, mille veekindlus on 4000 mm, alla selle on tegu vetthülgava tootega.
Kauplustes MATKaSPORT on müügil veekindlad joped, mille veekindlus on 5000–35 000 mm. Viimane number on linnaoludes ilmselgelt liiga kõrge. Sellise veekindlusega jopesid kasutatakse sportlikes ekstreemoludes ja matkadel, kus peab päevade kaupa väljas viibima.
Mõnepäevaseks matkaks meie metsades piisab näitajast 10 000–15 000 mm. Pükstele saab vihmaga peale tõmmata õhukesed veekindlad kattepüksid.
Materjali hingavus
Teine väga oluline aspekt on materjali hingavus. Jope võib küll olla veekindel, kuid kui see ei lase kehaniiskust välja, siis ei tunne kandja end hästi. Materjali hingavust mõõdetakse grammides ruutmeetri kohta 24 tunni jooksul. Märge 3000 näitab, et tegu on veidi hingava materjaliga, 10 000–15 000 on juba hea hingavus ja sellise rõivaga on mugav ringi liikuda. Vihmase ilmaga ei sobi kanda sulejopet, sest kui suled saavad märjaks, ei anna need enam sooja. Väga heaks alternatiiviks sulele on sünteetiline materjal Primaloft, mis on väga kerge, hea hingavusega ja hoiab hästi sooja.
Millised jalanõud valida?
Matkajalats peaks olema veekindel, piisavalt paksu ja jalga toetava tallaga. Veekindluse annab veekindel membraan. Kõige tuntum on Gore-Tex, kuid mitmed jalatsitootjad on välja töötanud oma membraani. Seega võivad veekindlad olla ka pealt tekstiilmaterjalist saapad, kui neil on sees veekindel membraan, mille olemasolust annab teada kiri jalatsi vä- lisküljel.
Jalatsite valimisel tuleb mõelda sellele, kuhu minnakse ja kas kantakse seljakotti. Kui kantakse suurt ja rasket seljakotti, siis vajab jalg rohkem tuge ning jalga tuleks panna matkasaapad. Kerge seljakotiga päevamatka tehes sobivad ka poolkõrged matkasaapad.
Kuigi matkasaapaid võib kanda aasta lä- bi, on olemas ka spetsiaalselt talviseks ajaks mõeldud matkasaapad. Neil on lisasoojustus ja spetsiaalne tallamaterjal vähendab libisemist. Firma Icebug valmistab talvesaapaid metallist naastudega. Nendega on kõige turvalisem minna jääle. Kui on palju lund, siis võib saabate peale panna säärised, et lumes sumbates lumi saapa sisse ei läheks.
Olulised on ka sokid, mütsid, kindad, sallid. Millised on matkal heaks kaaslaseks?
Külmas liikudes tuleb kaitsta tuule ja lumetormi eest tõesti kogu keha. Eriline tähelepanu kuulub pea kaitsmisele. Talvel telgis magades tuleb arvestada, et öine soojakadu on pea kaudu umbes 20%. Seega tuleb taliööbimisel panna pea magamiskoti kapuutsi või jätta pähe villane müts.
Käsi tuleks kaitsta kihiliste kinnastega. Ikka läheb ka käreda külmaga lahti kas suusaside või on hoopis vaja teha kaunist talvematkast pilti. Et külm sõrmi ei kahjustaks, soovitame kasutada nn õhukesi aluskindaid, nende peal pakse suusasõrmikuid või hoopis sulekindaid-labakuid.
Salli matkal vaja ei lähe, pigem segab. Väga mugav on näo ja kurgu kaitsmiseks kasutada pesumaterjalist näomaski või torusalli. Meriinovilla kiude sisaldavad sokid on külmades tingimustes parimad.
Meriinovill soojendab jalgu ka siis, kui sokk muutub jalas niiskeks. Kas sokk on lühema säärega või lausa põlvini kõrgusega, sõltub sellest, kui sügavas lumes ja milliste saabastaga plaanitakse talveretk ette võtta. Kehtib reegel, et mida sügavam lumi, seda pikem sokisäär.
MATKaSPORT pakub Lorpeni õmblusteta sokke. Neid on laias valikus aasta läbi kasutamiseks. On ju mägedes (kuid ka tavatingimustes) liikujale teada, et mäetipus on alati külm ja all orus soojem. Tavaliselt on vaja matkale kaasa võtta mitu paari sokke. Talvisel ööbimisel on mõttekas jalga panna kuivad sokid, eriti neil, kel kipuvad jalad-käed kergelt külmetuma.
Kas kvaliteetne matkariietus tähendab ka suurt väljaminekut või millised võimalused on oma garderoobi optimaalselt täiendada?
MATKaSPORT pakub matkariideid eri hinnaklassis – mida tehnilisem ja paremate näitajatega toode, seda kallim ta on. Tihti soovitakse osta kõige soojem talvejope, aga tuleb arvestada, et tegelikult kõige tähtsam on talvisel ajal valida enda aktiivsusele ja õhutemperatuurile sobilik soe pesu, sest makstes võibolla vaid viiendiku kvaliteetse jope hinnast suurendab sooja pesu kandmine soojatunnet palju rohkem.
Aluskihist veelgi tähtsam on meeles pidada, et väga soe sulejope võib Eesti tingimustes kandjal, kes õues vä- hegi aktiivselt liigutab (olgu see kasvõi mõnesajameetrine sprint bussile) või pikemat aega nullkraadilähedase sombuse ilmaga õues peab olema tä- nu soojustuse niiskumisele hoopis karuteene teha.
Matkariiete valimise ABC
- Looduses liikujale on parim rõivastusviis kihiline.
- Kui plaanid osta kihilist matkarõivastust, siis on mõistlik soetada kõik kihid sarnase kvaliteediga. Näiteks on talvine kalapüük passiivne tegevus ja rõivastuski peab olema oluliselt paksem. Suusamatkaja, uisutaja või räätsataja saab oluliselt õhemate rõivakihtidega hakkama.
- Saapad üksi ei anna sooja. Selle tunde saavutad ikka koos õigete sokkidega.
- Rõivaste valikul pea eelkõige silmas isiklikke meelisharrastusi, kuid kui proovid midagi uut, siis sobita rõivastust üksikute lisaesemetega. Näide – oled harrastusjahimees, kuid tahaksid proovida mägimatkamist või minna mäkke suusatama. Jahimehe veekindel ja kihiline rõivastus sobib materjaliomadustelt hästi ka mäkke ronimiseks, kuid ei tohi unustada, et jahiriietus on värvilt just märkamatum, kuid mäkke minnes pead olema kergesti nähtav. Seega päästab olukorra punane veekindel müts. Selle alla meriinovillane näomask.
- Matkal (eriti talvel või kõrgmägedes) tuleb erilist tähelepanu pöörata just kogu keha katmisele. Seega kindad, suusaprillid, näomaskid, erinevad mütsid, säärised jms peavad olema jopede-saabastega võrdselt olulised.
- Oma keha külmatundlikkust tead ise kõige paremini. Mõistlikum on külma eest end pigem soojemalt kaitsta. Osta soojem magamiskott, soojemad sokid, soojem pesu jne.
- Talvine rõivastus ei pea olema alati paks. Arvestada tuleb, et kõige olulisem roll külmatunde tekkimisel on hoopis tuulel. Seega tee talvise rõivastuse pealiskiht tuulekindlaks.