Lumeräätsad on spetsiaalselt lumise või muud tüüpi pehme pinnasega maastikul kiiremaks ja lihtsamaks liikumiseks loodud abivahendid, mida kantakse saabaste või kummikute all. Räätsasid on kasutatud juba ammustest aegadest arktilistes piirkondades elavate rahvaste poolt, sest need on lihtsaimad ja kergeimad abivahendid paksus lumes liikumiseks.
Lumeräätsad on on algselt pärit Siberi ja Põhja-Ameerika rahvastelt. Esimesed märgid räätsade kasutamisest pärinevad Paleosiberist ehk Kirde-Siberi ja Kaug-Ida Venemaa osast. Filmidest võib näha lumeräätsi kasutavaid põlisameeriklasi, kütte ja kullakaevajaid. Räätsade kuju valikul on kindlasti olnud oma roll paksus lumes liikumiseks kohandunud loomade jälgimisel.
Tundub, et räätsad leiutati ammu enne suuski. Euroopas kasutati algelisi räätsi talvel heina transpordil. Räätsad ei lase pehmes lumes inimest nii sügavale lumme vajuda, nendega muutub liikumine paksus lumes kiiremaks ja mis kõige olulisem lihtsamaks kui suuskadel. Alates seitsmekümnendatest tänaseni on räätsade ehitus kiirelt arenenud. Plastiku ja muude uute materjalide kasutusele võtmine võimaldab toota tehnilisemaid, tugevamaid, kergemaid ja vastupidavamaid räätsi, mis on praktiliselt hooldusvabad. Saadaval on räätsi nii lihtsateks jalutuskäikudeks talvel kui ka tehnilisi, järskudeks alpinistlikeks tõusudeks mõeldud tipptooteid.
Foto: Aleksander Pedosk
Laias laastus võib jagada räätsad kuju ja tehniliste omaduste poolest kolme gruppi: käpakujulised, reketikujulised ja modernsed.
- Käpakujulised räätsad on ovaalse raamiga (karu käpa kujulised). Puust või alumiiniumist raami katavad punutud traadid või nöörid moodustades võrgu. Rääts on saapa küljes nööridega või sidemega.
- Reketikujulised: pikemad kui ovaalraamiga ja algselt tehtud punutud okstest painutatud puuraamile. Sellele tüübile on omane pikem saba räätsa taga.
- Modernsed räätsad: kuju poolest kahe eelmise vahepealsed. Räätsad on tehtud plastikust või alumiinimist.
Tehnilised sidemed ühilduvad lihtsalt erinevat tüüpi saabastega. Stabiilne kinnitus võimaldab selliseid räätsasid kasutada ka järsematel nõlvadel. Viimastel aastatel on räätsad arenenud kerguse ja kinnituste töökindluse suunas. Kui varem panid nagu kalossi saapa otsa, siis nüüd on kindlamad kinnitused.
Praegusel ajal pakutakse räätsadele ka pikendusi (neid saab eraldi osta), mis võimaldavad räätsa kandevõimet 10…20 kg võrra tõsta. Siis saavad ka raskemad inimesed pikendusi lisades samade räätsadega liikuda.
Kasulik ja peaaegu hädavajalik lisavarustus räätsade juurde on teleskoop-matkakepid. Nende pikkust saab vastavalt maastikule kergelt muuta, kepid aitavad hoida tasakaalu ja rütmi ning võimaldavad kiiremat edasiliikumist.
Spetsiaalseid saapaid räätsade kasutamiseks vaja ei ole, piisab korralikest veekindlatest matkasaabastest, samas on räätsasid võimalik vajadusel kinnitada ka kergemate jalatsite külge.
Kuigi räätsad on vahepeal aastaid varjusurmas olnud, on nende populaarsus viimaste aastatega kiirelt tõusnud. Räätsadega lumes kõndimine on sama mõnus kui suvel looduses liikumine, pealegi saab Eesti soodes ja rabades neid edukalt ka muudel aastaaegadel kasutada. Räätsad sobivad kõigile, ka lastele – väikestele toodetakse ka väiksemaid räätsasid. Viimaste aastate trend on võidujooks räätsadel. Sellised võidujooksu räätsad toodetakse spetsiaalselt võidujooksudeks, nende minimaalseks pikkuseks on seatud 54 cm ja suurema kiiruse saavutamiseks on ka kuju ja kinnitusi täiustatud.
Artikkel avaldatud 09.01.2015 | Viimane uuendus 26.02.2020
