Kui oled läbi käinud kõik meie armsa Eestimaa tuntumad ja vähemtuntud märgistatud matkarajad ning tunned end kaardi ja kompassi või navigeerimisseadmega üsna enesekindlalt, on ehk aeg ka ise mõni vähe seikluslikum marsruut kokku panna. Selleks võiks Sul alati olla kaasas vähemasti kaks navigeerimist võimaldavat seadet (näiteks navigeerimisrakenduses allalaetud kaardiga nutitelefon pluss gpx rajafailiga nutikell või paberkaart koos kompassiga ning tagavaraseadmena nutitelefon).
Räägime lähemalt sellest, mille põhjal üks seikluslikum rada kokku panna. Loodame, et meie ideed inspireerivad Sind ka tavaradadelt maha astuma ning viivad Sind kohtadesse, kuhu Sa muidu ei satuks.
Mida silmas pidada
Kohalesaamine
Eelista piirkonda, kuhu saaksid liikuda ühistranspordiga või planeeri rada nii, et saad marsruudi lõpp-punktist ühistranspordiga tagasi auto juurde. Punktist A punkti B kulgevat rada on alati palju lihtsam planeerida kui ringikujulist rada. Tutvu eelnevalt ka rongide ja busside graafikutega ning tee neist ekraanitõmmis, sest kohapeal ei pruugi Sul telefonilevi olla. Võta vastavalt matka pikkusele kaasa sobiv varustus ning alati ka energiarikast varutoitu juhuks, kui matk osutub algselt kavandatust pikemaks.
Distants
Hästi hooldatud matkaradadelt ja külavaheteedelt maha astudes langeb liikumistempo märgatavalt (kui keskmise matkaja tempo on üldjuhul ca 3 km/h, siis keerulisel maastikul võib see langeda kuni 1 kilomeetrini tunnis). Tihti tuleb Sul ragistada läbi tiheda võsa, hüpata soisemal alal tarnalt tarnale, otsida oja ületamiseks sobivat purret ning ka jalad märjaks ja mudaseks saada. Vastavalt enda võimekusele võiks seikluslikuma päevamatka distants jääda 10-15 kilomeetri vahemikku.
Vesi
Hoolitse selle eest, et Sul oleks oleks alati kaasas piisav kogus joogivett. Selleks on kõige mugavam kaasas kanda veefiltrit, millega saad marsruudile jäävatest veesilmadest vett filtreerida. Veefiltri alternatiiviks on vee keetmine, mis tähendab aga, et Sul peab olema kaasas ka matkapliit, sellele sobiv gaas ning kuumakindel pott (keetmise miinuseks on ka see, et tulemuseks on kuum vesi, mis sooja suveilmaga just väga jooma ei kutsu). Raja planeerimisel
jälgi, et Sinu teele jääks mõned järved, ojad, jõed või kasvõi tuletõrje veevõtukohtad.
Liikumispiirangud
Suvisel ajal kehtivad paljudes piirkondades liikumispiirangud, mida eirata ei tohi. RMK kaardirakenduses on need toodud punaste triibutatud aladena ning looduses on need sildistatud. Samuti peaks vältima sildistatud eramaad ning hoove, mistõttu on mõttekas matkapiirkonna valikul otsida Eesti kaardilt üles võimalikult rohelised alad. Ole kursis Eestis kehtiva igaüheõiguse ning erateid, veekogude kaldaid ja muid puudutava seadusandlusega (loe lähemalt).
GPX raja koostamine
Rajafaile saab kokku panna paljudes erinevates kaardirakendustes, kõige mugavam on seda teha kodus suure ekraani ees istudes. Eestisisesteks radadeks sobib väga hästi RMK Loodusega Koos veebirakendus, kust saab raja ka gpx failina alla laadida. Teistest tuntumatest rakendustest võib soovitada järgmiseid: Gaia GPS, Locus Maps, AllTrails, Garmin Explorer, Farout. Pea aga meeles, et automaatset raja koostamise funktsiooni kasutades (valides algusja lõpp-punkti) suunavad rakendused Sind mööda olemasolevaid radu – nö off-roadis kulgeva raja koostamiseks pead veidi rohkem vaeva nägema.
Matkal olles on kõige hõlpsam oma rada jälgida spordikellalt (näiteks suure ekraaniga Garmin Fenix seeria kelladelt) ning veevõtukohtade planeerimiseks või topograafia nägemiseks kasutada nutitelefoni. On ülimalt oluline, et laed antud piirkonna offline kaardid eelnevalt alla ning veendu samuti, et Sinu rajafailid ilusti avanevad ja töötavad. Ettevalmistus on pool võitu!
Krutski – Sinu matka idee
Seiklusliku matkaraja koostamiseks on kõige põnevam valida mingi huvipakkuv temaatika, sihtpunkt või eesmärk, mille järgi marsruut kokku panna. Alljärgnevalt toome ära vaid mõned ideed, mida ise kasutanud oleme, kuid variante on lõputult ning igaüks saab valida oma.
- Läbida kõik ühe piirkonna rabasaared – nende nägemiseks lülita RMK Loodusega koos kaardirakenduses sisse aluskaardina “Reljeefiga põhikaart” ning suumi sisse, et näha rabas asuvaid kõrgemaid alasid.
- Leida üles mingi piirkonna kõik vanad talukohad – nende nägemiseks kasuta RMK Loodusega Koos kaardirakenduses kaardikihti nimega “Pärandkultuuri objektid metsas” ning jälgi kus asuvad beežid alad (niidud). Vanad talukohad tunneb ära lagunenud müüride, viljapuude, hunnikusse sätitud maakivide ja tihti ka suurte ja vanade (leht)puude olemasolu järgi.
- Kõndida lihtsalt mööda mõne jõe kallast – navigeerimise osas ilmselt kõige lihtsam lahendus, kuid takistuseks võivad saada langenud puud ning jõkke suubuvad ojad, mis ületada tuleb. Lisaks peab tähelepanu pöörama ka koprakäikudele, kuhu koperdades on võimalik kergesti jalga välja väänata.
- Vanad rajad – tihtipeale jäävad kaardil silma punktiirjoonega märgitud rajad, mis järsku lõppevad ning hiljem justkui jätkuvad. Need vahepealsed osad on üsna tihti ka päriselt olemas, eriti siis, kui need kulgevad näiteks mööda kõrgemat ala. Hea nipp on uurida sama piirkonda Maa-ameti geoportaalis leiduvalt Eesti põhikaardilt, mis on näiteks aastast 1994 või siis võrrelda põhikaarti ning ortofotot. Miks mitte uurida ka nõukogude või esimese Eesti vabariigi aegseid kaarte ning minna vaatama, kas ja kui palju vanu orientiire ja objekte looduses alles on.
Vasakul: 1994. aasta põhikaart, millel on selgelt näha Väljaotsa talust Rohussaarde minev rada ent puuduvad Põlendsaareni viivad rajad. Paremal: 2022. aasta reljeefiga põhikaart, millel Põlendsaare rajad olemas, ent Rohussaare raba ületav rada pole enam rajana märgitud. Tegelikkuses on Põlendsaare talukohani viivad rajad olemas ning Rohussaare raba ületav rada on samuti looduses üsna hästi jälgitav ja laserskaneeritud reljeefi järgi on see ka vabalt nähtav- raja otsa leiab Väljaotsa poolt mööda kraavi tulles hõlpsasti üles.
Veel üks näide: põhikaardil lõpeb punktiiriga toodud rada ära, ent laserskaneeritud relfjeefi järgi on selge, et rada on looduses tegelikult olemas. Pane tähele, kui erinevalt kulgevad punktiiriga toodud rada ning päris rada (õppetund: kaardid võivad ka valetada).
- Liikumine mööda metsasihte – üldjuhul on metsasihid looduses üsna hästi märgatavad ning ülesleitavad. Teatud metsatüüpide puhul on mööda sihti liikumine vähem vaevarikas kui läbi alusmetsa – seda kasutavad ära ka loomad, mistõttu leiab sihtidelt tihti ka loomade jälgi. Veendumaks, et metsasiht on looduses näha, on hea mõte kontrollida ortofotot, millel sihid paistavad läbi metsa kulgevate sirgete joontena.
- Allikad – RMK kaardirakenduses saab sisse lülitada ka kaardikihi, mis esitab allikaid veelgi kontrastsemalt kui tavaline legendi ikoon. Miks mitte valida mingi piirkond, kus allikaid omajagu, ning proovida need kõik üles leida.
- Eesti-Läti riigipiir – Kuigi Eesti-Läti riigipiir jälgib suures osas jõge, saab seal vabalt ka matkata. Piiri lähedusest võib leida mahajäetud piirivalveputkasid, piiriposte, metsavahi kohtasid, vanu raudteetamme jpm. Kas teadsid, et meil on Lätiga ka kõrvuti asuvad suured kaitsealad? Nigula ja Sookuninga looduskaitsealad koos lätlaste Ziemelu Purvi kaitsealad moodustavad üheskoos piiriülese Ramsari märgala. Või miks mitte matkata Paganamaalt otse Lätti, Veclaicene looduskaitsealale! Läti matkarajad ja telkimiskohad leiad kaardirakendustest “Dabas turisms” ja LVM GEO. Piiri läheduses kulgedes peaks Sul olema alati kaasas ka isikut tõendav dokument.
- Linajärved – Eestis leidub pea igas piirkonnas Linajärve nime kandvaid veesilmi rohkem kui ühe käe sõrmedel üles lugeda jõuab. Lisaks olulisele rollile meie esivanemate eludes (linajärvedes leotati kupardatud lina varsi, et puitunud varreosad kiu küljest lahti tuleksid), on linajärved tihti üsna pisikesed, mistõttu juhtub hea õnne korral sedagi, et satud sinna ihuüksi.
- Tagasi koju – vali marsruudi lõpp-punkt kodust endale sobivale kaugusele ning planeeri rada, mis viiks Sind tagasi koduukseni.
- Mööda sirgjoont matkamine – miks mitte harjutada matkal sirge liikumissuuna hoidmist ning matkata maastikul terve päeva ainult mööda sirgjoont. Seeesugust matka ette valmistades tuleks kaardiga üksjagu eeltööd teha, et retke käigus näiteks liikumiskeeluga aladele või kellegi hoovi mitte sattuda ning ohtlikke jõgesid ületama.
- Kõrgemate tippude matk – kuigi meil Eestis mägesid ei ole, on ka siin kõrgustike kõrgemaid tippe matka sisse kombineerides võimalik üksjagu tõusumeetreid koguda. Miks mitte külastada näiteks Haanja või Otepää kõrgustiku kümmet kõrgemat tippu? Või võtta eesmärgiks saada kokku 500 tõusumeetrit?
- Loodusväärtuste matk – Maa-ameti geoportaalis on avalikult kasutatav looduskaitse kaart, millel on muu info hulgas välja toodud ka III kaitsekategooria taimed. Kui matk viib Sind ühe taimeliigi juurest teise juurde, saad lisaks matkakilomeetritele juurde ka hulganisti taimeteadmisi.
- Vee– ja jalgsimatka kombineerimine – Eestis on suurel hulgal veematkaks sobivaid jõgesid, millel kulgedes saaksid kogenenumad veematkajad vabalt ka mõne krutski juurde lisada. Miks mitte otsida üles mingisse jõelõiku suubuvate ojade allikad? Vaid väike osa Endla Looduskaitsealal Oostriku jõe läheduses asuvatest allikatest. Omapärane idee vee- ja jalgsimatkamise kombineerimiseks.
Vaid väike osa Endla Looduskaitsealal Oostriku jõe läheduses asuvatest allikatest. Omapärane idee vee- ja jalgsimatkamise kombineerimiseks.