Julgen jääda endale kindlaks ja seista oma väärtuste eest.
Astun alati ülespoole, sest kõrgemalt on parem vaade.
Nõuan endalt pigem rohkem, sest naudin tegutsemist kire ning suure tahtmisega.
Armastan unistada, sest unistused muudavad maailma.
Ma olen tükike kõigest, mida elus kogenud olen. Jap, sügav enesetutvustus, eksole.
Oli 2007. aasta maikuu, kui astusin noore tudengina teenindusjuhtimise eriala õppides sisse Järve MATKaSPORT kaupluse uksest. Minu soov oli erialapraktika läbida just selles ettevõttes, jälgides teenindusjuhti. Töötasin MATKaSPORDis terve suve (3 kuud), olles jälgimise kõrvalt ühtlasi ka müügikonsultant. Minu praktikakoha valik polnud juhuslik, sest olin väga sportliku taustaga tüdruk. Tegelesin kergejõustiku, saalihoki, jalgrattasõidu ja võrkpalliga. Mõned aastad varem keskkooli ajal läbisin ka kahel korral palverännaku Prantsuse teel Santiago de Compostelasse.
Matkamaailma tegi mulle väga huvitavaks matkal kogetud katsumused – eneseületused, adrenaliin, õige varustusega tutvumine ja selle olulisus. Inimesed, kes MATKaSPORTi satuvad töötajate või klientidena, on minu jaoks erilisemad, paeluvad ja see on üks olulisemaid põhjuseid, miks ma pea 16 aastat hiljem ikka veel siin olen.
Tänapäeva tööstaaži arvestades ikka tõeline fossiil. Tegelikult olen selle aja jooksul siiski paaril korral ka lahkunud, aja maha võtnud, katsetanud tööd muudes valdkondades, aga see miski on puudu jäänud, tõenäoliselt minu jaoks on selle asja nimetus töökirg. Ja nii olen ma tagasikutsed ka vastu võtnud.
Mul on olnud võimalus töötada kõigis Tallinna kauplustes ja ka erinevates rollides. Olen olnud konsultant, konsultant-koolitaja, juhataja ja tänasel päeval peale lapsehoolduspuhkuselt tulekut, töötan poole kohaga koolitsusspetsialistina ja teise poole ajast tegelen väikelaste une nõustamisega.
Koolitusspetsialisti ametikoht on täpselt see, mis silma särama paneb. Koolitamine on alati mulle hingelähedane tegevus olnud. Põhikoolist saati teadsin, et tahan tegelikult õpetajaks hakata, aga see karjäär oli pigem ajutine ja olin asendusõpetaja algklasside õpilastele koolides, kus ise kunagi õppisin. Ma ise pean oma ametikohal üheks tähtsamaks teemaks uute töötajate sisseelamise protsessi. Kuidas otsesed juhid ja mina saame koos muuta uue potentsiaalse töötaja kohanemisprotsessi turvalisemaks oma ametikohal. Lootes tagada sellega suuremat rahulolu, kindlustunnet, töötahet ning tulemuslikkust.
Mäletan oma starti MATKaSPORDis väga hästi. Igaüks küll rääkis natuke midagi, aga süsteemsust polnud. Pidi nii öelda pinnal püsima ja lõpuks ujuma õppisin ikka üksinda. Vahel tundsin end turvaliselt, kuid vahel oleksin tahtnud alla anda ja põgeneda. Tooteid on palju, peab tundma mitmeid süsteeme ning erinevaid toiminguid. Ehk teadma tavalisest klienditeenindajast rohkem, kuid need asjad muudavad selle töö mitmekülgsemaks ja no tõesti mul ei ole kunagi igav olnud. Konsultandina õppisin ja uurisin iga päev ise juurde. Kliendile vastuse võlgu jäädes, ma teist korda enam kindlasti hätta ei jäänud. Uurisin alati vastuse järgi ja lõpuks hakkasid ka küsimused korduma ja teadmised kinnistusid. Tekkis julgus, tahe veel rohkem teada ja juhatajana, omakorda uued eesmärgid ning väljakutsed. Tekkis heas mõttes ahnus näidata ja tõestada eelkõige endale, et ma saan eesmärgistatud tegevusega oma salaunistused siin kätte. Ehk siis sportlase hing ja visadus on mind selles töös ka alati aidanud. Nooremana oli see lihtsalt puhas tahe olla kõige parem, täna tean, et sellest soovist ja eesmärkide realiseerumisest muutusin ma ka inimesena. Nagu ma ka romaani alguses kirjutasin, kõrgemalt ON parem vaade.
Meie ägedad sõbrad – kliendid, kes iga päev uksest sisse astuvad ja kelle maailma ja seiklusjanu saame avardada tänu laiale kaubavalikule, on mind muutnud kindlasti tugevamaks, paremaks suhtlejaks, julgemaks, uudishimulikumaks, rikastanud oma teadmistega ja mis seal salata, mõnele sõbrale olen kaotanud ka parasjagu närvirakke, aga no see ongi selle töö ilu ja valu. Stressitaluvust võiks ka parasjagu olla, et siin alal hästi toimetada.
Kõik kogemused matkasportlasena, väga rasked, keskmised kui ka kõrvust tõstvad super elamused, on mind ikka muutnud ja sellele 10+ aastat nooremale naiivsele, roosas mullis toimetavale Janale ma täna ütleksin, et seisa enda eest rohkem, julge eksida, julge kogeda, haara rohkematest võimalustest ja ära karda jääda rumalaks. Ära eelda ja kostita oma vaimu teiste edulugude, huvitavate podcastide jms-ga ka rohkem. Ja teisest küljest, võiksin sellele noorele tüdrukule öelda, et ela samamoodi edasi, sest siis on ka ju täitsa okei siin aastas 2023 olla.
