Süstamatk

Mulle on alati vett jälgida meeldinud – kaunid päikeseloojangud mere ääres, ojakeste vaikne vulin, järvede-jõgede peegelsile vesi või tormise mere vahutavad lained on asjad, millest ei saa kunagi küllalt. Kuna lumi on sulanud ning jalgsi matkamise asemel tahaks vahel teha midagi muud, otsustasime oma hea sõbra ja kolleegiga võtta sammud jõele ja teha ühe vahva süstamatka.

Mina ise ei ole väga kogenud süstamatkaja, eelmine aasta sõitsin süstaga esimest korda Pakri saartele ning nüüd Valgejõel oli minu teine süstaga matk, nii et olin väga põnevil. Huvitaval kombel olen oma esimestel süstamatkadel alati sattunud väga ohtlikutesse olukordadesse – eelmine aasta sattusime merele 12m/s tuulega ja seekord jõe peale väga suure vooluga ajal. Soovitan kõigile minusugustele alustajatele mitte teha samu vigu mis mina – usaldage ilmateadet ja ärge minge üle 5 m/s tuulega merele ning jõe peal matkamiseks valige rahuliku vooluga jõgi.

süstamatkNüüd matka juurde tagasi. Esimesena pidime välja valima koha, kuhu üldse minna. Mere peale praegune kevadine muutlik ja tuuline ilm eriti ei kutsunud eelmise aasta kogemuste tõttu, seepärast otsustasime kohe alguses, et matk võiks toimuda mööda jõge. RMK-l on mitu erinevat n-ö veerada, mille peale jäävatel lõkkekohtadel saab kerge vaevaga ööbida. Kuna enamik RMK veeteid olid Tallinnast suhteliselt kaugel, otsustasime siiski otsida midagi lähemalt. Meie ,,varastasime’’ matkateede ideid matkakorraldajate lehtedelt. Kui matkakorraldajad korraldavad mingitel jõgedel matku, siis peaks seal olema võimalik ka sõita. Kui soovitakse kindlust või ei soovita ise planeerimisega tegeleda, saab alati ka matkakorraldajate korraldatud (süsta)matkadele minna. Meile meeldib siiski omaette matkata ning peale pikka arutelu leppisime kokku, et läheme Valgejõele. Teekonna pikkuse valikul peab arvestama, et isegi suure voolukiirusega jõgedel võib keskmine liikumiskiirus jääda vaid 3-4km/h juurde, kuna teele võib jääda palju takistusi. Sirgematel ja avaramatel lõikudel oli meie kiirus küll 7km/h, kuid tänu hulgale takistustele, pööretele ja kinnijäämistele tuli meie keskmiseks kiiruseks 3,6 km/h. Sellega peab arvestama päeva teekonna pikkuse valikul. Meie sõitsime 16km päevas ja leidsime hiljem, et see oli täiesti piisav teekonna pikkus. Muidugi jäi meil ka ajast puudu kuna alustasime alles keskpäeva paiku.

Teine oluline asi süstamatka puhul on süst ise. Neid saab rentida või siis suurema huvi tõttu ka osta. Süsta valimisel tuleb arvestada paljude näitajatega ning ostes palju eeltööd teha. Näiteks sobivad pikemad süstad rohkem avaratele veekogudele ja pikemateks matkadeks kuna on kiiremad ja laintes stabiilsemad. Lühem süst annab rohkem manööverdamisvabadust kuid on aeglasem ja laintes vähem stabiilsem. Süstarendi kodulehtedel on tavaliselt kirjas, millistele veekogudele ja kui kogenud sõitjale antud süst kõige paremini sobib. Mu sõbral olid süstad õnneks olemas, küll veidi pikemad, mis sobiks rohkem merele, aga muid variante meil ei olnud ja pidi nendega hakkama saama.

Muu süstamatka varustus on sama, mis tavalisele jalgsimatkale minnes – telk, magamiskott, magamisalus, söögitegemise varustus, pealamp jne. Riietuda tuleks kihiliselt, hea oleks selga panna koorikpüksid ja koorikjope, et kaitsta jalgu ja keha märjaks saamise eest. Vahekihiks sobiks midagi õhemat, kuna liikudes hakkab soe. Aluskihiks sobiks mõni niiskust eemale juhtiv sünteetiline materjal, et keha oleks sõidu ajal kuiv ja soe. Lisaks on süstamatkale hea kaasa võtta kummikud, millega on hea paati sisse ja välja ronida (enamikel kordadel tuleb jalgupidi vette astuda ning kevadel on seda paljajalu teha veidi külm). Muidugi ei tohi unustada päästevesti. Hea asi on ka põll, millega hoida üle parda käiv vesi või vihm (meie puhul ka lumi) kokpitist välja. Erinevus tavalise jalgsimatkaga on varustuse pakkimise viis – iga vähegi vett kartev asi tuleb pakkida VEEKINDLALT. Kõige olulisem on hoida kuivana riideid ja  magamisvarustus – usun et peale vette kukkumist ei soovi keegi magada märjas telgis ja magamiskotis märgade riietega. Tarvis on investeerida korralikesse veekindlatesse kuivakottidesse ja need ka enne matka korralikult sulgeda. Kui peaks juhtuma halvim ning süst peaks ümber minema, siis ei ole õhematest kilekottidest kasu- suure survega võib vesi nendesse siiski sisse pääseda. süstamatk

Sihtkoht valitud, toidud ostetud, varustus pakitud, seadsime sammud Valgejõe suunas. Läksime kahe autoga- ühe auto jätsime sihtpunkti Suru kaksiksilla juurde ning teise autoga sõitsime alguspunkti Tapale. Muidugi oleks lihtsam olnud, kui mõni tuttav oleks meid viinud ja toonud, kuid seekord pidime kahe autoga ise hakkama saama. Jõudnud Tapale, laadisime süstad maha, pakkisime süstad matkavarustust täis ning sõit võis alata. Alguses oli vool rahulik, kuid mida rohkem sõitsime, seda kiiremaks muutus vool ja seda enam tuli teele ka takistusi. Takistustest pidi suure kaarega mööda sõitma, sest voolu surve võis meid takistustesse kinni lükata, kust välja lükkamine nõudis väga palju aega ja energiat. Mul juhtus ka nii, et takistustest välja saamiseks pidin süstast välja tulema enda välja lükkamiseks, sest voolu jõud oli väga suur. Kilomeetrid ja aeg möödusid märkamatult ning ootamatult oli täis juba 9 kilomeetrit ja kell saanud 15. Otsustasime tõmmata ennast jõe kaldale ja teha väikese lõuna. Matkasöögi valikul olen alati pidanud kinni põhimõtetest, et toit peab olema kerge, energiarikas, võtma vähe ruumi ja kiiresti valmima – kes see ikka tahab pool oma väärtuslikust kütusest ühe toidukorra peale raisata? Kõige toredamad matkatoidud on kindlasti külmkuivatatud toidupakid, kuid seekordseks lõunaks ostsime me hoopis eelkeedetud riisi ning konserve, kuna süstamatkal võib natukene rohkem raskust kaasa võtta kui muidu.

Jätkasime peale turgutavat lõunat sõitu. Takistusi tuli järjest rohkem ning 16. kilomeetril juhtuski kõige hullem- mu sõber käis takistuse juures voolu surve tõttu ümber. Oht, mida ei tohiks kunagi veematkadel alahinnata ning seetõttu peaks pakkima kõik, mis võimalik, veekindlatesse kottidesse ja need ka korralikult sulgema. Teine oluline asi on, et sellistele matkadele ei tohiks minna üksinda- antud juhul surus vee surve süsta tugevalt vastu vees vedelenud palki ning üksinda seda välja tõmmata ei õnnestunud. Läksin samuti rinnuni vette ja kahe peale jõudsime süsta palgi alt välja tirida. See päev me rohkem edasi ei sõitnud, seadsime üles telgi ning otsisime puid, et teha sooja saamiseks lõke. Siinkohal tahaksin kiita meriinovillast riideid. Teadsin, et meriinovill peaks ka niiskena sooja hoidma ning selle päeva õnnetus kinnitas seda fakti. Meriinovill hoidis mind vees soojana- jalad ei läinudki jäises vees viibides krampi ning sellel õhtul ma neid meriinovilla pükse isegi jalast ei võtnudki, sest mul ei hakanud kunagi külm. Oli küll jahedavõitu, kuid mitte külm – oma osa mängis ka lõke. Seetõttu soovitan igale sellisele veematkale selga panna või kaasa võtta meriinovillast pesu.  

Kuna me ööbisime väga liigniiskel alal tuulevaikses kohas, oli meie telk hommikuks kondentsveest läbi vettinud. Olles ühepäevasel matkal ei ole see nii suur probleem, kuna asjad saab kodus kohe kuivama panna. Hommikusöögiks sõime putru, jõime kohvi ning siis oli aeg edasi liikuda- oli ju veel 16 kilomeetrit sõita.

Teise päeva matk läks libedamalt- manööverdamisoskus oli paranenud, oskasime ohtusid paremini ette näha ning kinni jäime tänu sellele mitu korda vähem. Peale nelja tundi rahulikku aerutamist hakkas paistma meie sihtkoht- Suru kaksiksild. Nüüd tuli süstad veel mööda järsku kallast üles vinnata ning matk oligi selleks korraks läbi. Pidi veel Tapale auto järele sõitma ja süstad autole kinnitama.

Iga matk õpetab midagi uut. Seekordne õppetund oli natukene karmim- süstaga vette kukkumise ohtu ei tasu alahinnata. Kindlasti peab olema seljas päästevest, lahtised asjad peavad olema süsta suletud kambrites, et need vette kukkudes ära ei ujuks, tulevikus investeerin kindlasti veel mitmesse tugevasse veekindlasse kotti, et ka praegu kilekottides olnud asjad saaks järgmine kord korralikult ära pakitud. Mu sõbral ei vedanud ja kehvasti suletud veekindel kott oli juba piisav, et vesi kotti sisse saaks ja asjad märjaks teeks. Lisaks sain taas kinnitust faktile, kui heade omadustega on meriinovillast pesu. Kõik sellised teadmised aitavad tulevikus matkadeks rohkem valmis olla ning ohtusid vähem karta, kui saab oma varustust usaldada ja selles kindel olla ka kõige raskemates situatsioonides.

Süstamatka varustuse nimekiri

Ferrino LIGHTENT PRO 2 telk

Ferrino LIGHTENT PRO 2 telk

Ülikerge ja kompaktne kahekohaline tunneltelk kasutamiseks kevadest sügiseni
Magamiskott Ferrino Yukon Pro

Ferrino YUKON PRO magamiskott

Kookontüüpi sünteetilise täidisega magamiskott hiliskevadiseks või varasügiseseks kasutamiseks
Thermarest XTherm madrats

Õhkmadrats Therm-a-Rest NEOAIR™  XTherm™ 

Kõige kergem õhkmadrats nõudlikule matkajale
Petzl TACTIKKA® 300lm

Pealamp Petzl TACTIKKA® 300lm

Kompaktne pealamp kala- ja jahiretkele.
Primus EXPRESS SPIDER II

Matkapliit Primus EXPRESS SPIDER II

Kerge ja kompaktne matkapliit kasutamiseks matkadel aastaringselt
Light My Fire FIRESTEEL BIO ARMY 2.0

Tulepulk Light My Fire FIRESTEEL BIO ARMY

Armee standarditele vastav bioplastikust toodetud tuleraud, millega süütad tule nii külmas kui niiskuses
LedLenser ML4 latern

Latern Led Lenser ML4

Laetav väga kompaktne, tugev ja ilmastikukindel latern
veekindlad kotid

Veekindlad kotid Ferrino AQUASTOP

Eri suurustes veekindlad kotid oma varustuse kaasavõtmiseks märgadesse oludesse

Riiete ja jalanõude nimekiri süstamatkale

Fjällräven KEB ECO-SHELL meeste jope

Fjällräven KEB ECO-SHELL meeste jope

Väga funktsionaalne ilmastikukindel koorikjope aastaringseks kasutamiseks
Fjällräven HIGH COAST HYDRATIC REGULAR meeste püksid

Fjällräven HIGH COAST HYDRATIC REGULAR meeste püksid

Väga kerged ja kompaktsed veekindlad püksid
Vaude HEMSBY II meeste fliis

Vaude HEMSBY II meeste fliis

Hea hingavusega mitmekülgne fliis matkamiseks

Aclima HOTWOOL POLO lukuga

Väga soe ja vastupidav lukuga polo, mis laseb nautida ka kõige külmemaid päevi
Aclima HOTWOOL meeste pesupüksid

Aclima HOTWOOL meeste pesupüksid

Merino villa sisaldavad väga soojad pesupüksid
Aclima HOTWOOL sokid

Aclima HOTWOOL sokid

Merino villast paksud, soojad sokid väga külma ilmaga kandmiseks
Aclima WOOL LINER

Aclima WOOL LINER

Merino villaga sokid aastaringseks kasutamiseks
Ferrino META kindad

Ferrino META kindad

Softshell materjalist, tuulekindlad ja vetthülgavad kindad
Artistic BELUGA Neopreenkindad

Artistic BELUGA Neopreenkindad

Soojad 3mm paksused väga hea haarduvusega neopreenkindad
Garmont NEVADA LITE GTX meestele

Garmont NEVADA LITE GTX matkasaapad

Klassikalised siledast nahast matkasaapad meestele kergemateks matkadeks
Viking TROPHY IV kummikud

Viking TROPHY IV kummikud

Polüester voodriga kummikud jahile ja matkale

Veel vajalikke veematka vidinaid:

  • Päästevest!
  • Taskunuga.
  • Joogipudel.
  • Rätik.
  • Tampoonid vms. tulehakatuseks.
  • Laetud akuga telefon.
  • Veekindel kott telefonile.
  • Söök (nt. pakitoidud).
  • Joogivesi ja/või veefilter.
  • Matkaapteek.
  • Termokile.
  • Prügikotid.