Kuidas ma valisin käsipagasi seljakotti

Käsipagasi seljakoti mõõdud

Ryanair pakkus odavalt lennupileteid. Ei suutnud emotsioonile vastu panna, paar klikki ja otsus tehtud. Eks oli vaja korraks ka aeg maha võtta ja puhata. Äraantavat pagasit ehk mingit suurt kohvrit ma kaasa ei plaaninud võtta. Lisa raha ja kohvrisabas ei viitsi oodata. Nädalaks peaks piisama ühest käsipagasi mahust küll.

Ryanairil saab tasuta salongi kaasa “small bag” paketi, mis peaks mahtuma eesistuja tooli alla. Käekott või arvutikott või väiksem seljakott. “Small bag” koti mõõdud on 40x20x25 (tollel hetkel) ehk mahu poolest siis ca 20 liitrine kott.

Väikese lisaraha eest sai kaasa võtta klassikalisema käsipagasi koti ehk siis mingi kohvriline või keskmise suurusega seljakott. “Check-in bag” koti mõõdud on 40x20x55 cm ehk mahu poolest siis 44 liitrit ja kaal 10 kg.

Millist käsipagasi kotti vajad?

Reis viis mõneks päevaks Küprosele ja mõneks päevaks Jordaaniasse. Plaan oli pool aega tutvuda kohalike ajalooliste mälestustega ja teine pool ajast matkata looduses. Arvestades reisi iseloomu, pidasin vajalikuks kaasa võtta käsipagasi seljakoti.

Vaatasin kodused seljakottide varud üle. Oli olemas suur 75L kott, mis ei sobi käsipagasisse. Järgmine valik oli väike 20 liitrine spordiseljakott, kuhu kõik asjad ei oleks ära mahtunud, aga kott on väga sobilik päevasele matkale joogi-söögi kaasa võtmiseks.

Siis vaatasid toanurgast vastu paar järel veetavat ratastega reisikohvrit. Mulle isiklikult ei meeldi ratastega kohvreid enda järel vedada, mulle meeldib kui käed on vabad. Reeglina teevad need ratastega kohvrid märkimisväärset müra. Lennujaamas vähem, aga linnatänaval ärritun selle müra peale korralikult. Võrreldes pealt laetava seljakotiga on kohvrisse jällegi asju parem pakkida. Teed kaane lahti ja ülevaade kohe olemas. Need ratastega kohvrid meie peres on rohkem abikaasa teema.

Nelja lapsega autoga reisides on selliseid neljakandilised kohvrid hea lahendus. Autosse saab neid klotse üksteise otsa lihtsalt laduda. Peatuspaikades suudavad lapsed hoida paremat korda, kui asjadest on ülevaade olemas.

No nii! Sain aru, et mul ei olegi reisiks sobilikku pagasit kodust võtta. Laenata või osta? Otsustasin, et kuna tegemist on pikaajaliselt kestva asjaga, siis lähen ja ostan.

Millist käsipagasi seljakotti valida?

Poodi minnes ja poes konsultantidega rääkides hakkasin endalt küsima küsimusi ikka selleks, et mitte otsustada emotsiooni pealt „ohh kui äge“ vaid ikka vajaduste põhjal. Tahaks olla ratsionaalne.

Kas vajan seda kotti iga päev või mõned korrad aastas?

Sellise 40 liitrise seljakotiga iga päev käimise vajadust ei ole. Arvuti ja nö töökotiks piisab 20-25 liitrisest kotist. Ehk ma ei pea endaga sellel teemal rääkima igapäeva vajaduste rahuldamisest.

Kui vajan mõned korrad aastas, siis võiks see kott olla selline universaalsem. Võiks sobida nii puhkamisel astumiseks kui viisakas välja näha töökohtumistel. Ei tahaks osta nurka seisma kord aastas kasutatavaid erinevaid asju (st erinevaid kotte). Hea reisikott, eriti kui seda kasutada harvem, kestab aastaid (kui mitte aastakümneid). Ja kui ühel hetkel selle universaalsema lahendusega enam hakkama ei saa, siis tuleb alustada uut ostuprotsessi monoloogi.

Miks ma vajan seda kotti mõned korrad aastas?

Perega käime palju autoga reisimas ehk seal ei ole väga vahet, kuid siiski. Kui vead suure pere asju autost elamisse, siis on tore kui saad lisaks käe otsas kottide vedamisele ka mõne koti selga võtta ja teha vähem jalasamme.

Lennukiga reisides on mõned reisid puhkusereisid ja mõned töised reisid. Puhkusereisil oleks mõnus kasutada mõnda mugavat matkakotti. Aga reeglina need matkakotid ei ole nii esinduslikud, nad on loodud teisel eesmärgil. Reeglina on matkakotid ka sellised ümaramad ja võivad tekitada arvamusavaldusi lennujaamas selle 20 cm kriteeriumi täitmiseks.

Töisel reisil võiks olla esinduslikum kott. Kui lennukist otse kohtumisele minna, siis oleks ilus kui nurgas oleks viisakam versioon.

Linnas ringi jalutades meeldib mulle kui käed on vabad. Vajadusel saan telefonis “mapsi” näppida ja lugeda kohalike vaatamisväärsuste kohta. Järel veetava kohvriga oleks see tegevus tülikam.

Niisiis, sain ühe kriteeriumi enda jaoks paika. Otsin sellist viisakamat seljakotti, mis oleks tagasihoidlikuma disainiga ja väljapeetum, aga saab ka kerge päevase matka ära teha. Või noh siis päev otsa linnas jalutada.

Poes jäid silma Jack Wolfskini kott ja Thule firma kotid. Valikus olnud Jack Wolfskini  kott oli selline vahepealsem, natuke vabam, minu stiil. Minu meelest sobiks mulle nii matkamiseks kui esindamiseks. Thule kotid olid ilusad ja viisakad, business reisiks esinduslikud. Ilusad, liigutasid emotsiooni.

Pealt avanev kott või lahti lukustatav külg?

Näppisin kotte, rääkisin konsultantidega ja mõtlesin siis enda harjumustele. Ma ei ole selline ‘über’ korrahoidja ja reeglina suudan pealt laetavas kotis asjad ikka kortsu pakkida ja reisi jooksul segi ajada. Matkal ei olegi see nii oluline, aga kui oleks vaja kotist välja võtta triigitud kortsudeta särk, siis reeglina minul see ei õnnestu. Jah, on olemas pakkimise nõksud/tarkused jms.

Thule oli pealt avatav ja mul tõmbas näo krimpsu, aga tal oli loodud ka selline lisa sisekott. See kott käis eraldi välja, oli küljelt avatav ja võimaldas pakkida kortsumist vältides. Samas tundus see siiski natuke tülikas.

Ehk, siis jõudsin arusaamale, et kott võiks olla küljelt avatav nagu kohver. Lukustasin selle mõtte endale.

Ratastega hübriidlahendused. Vead järel või võtad selga?

Lasin siis veel mõtteid peast läbi. Kui on juba suur pere, küll siis keegi veel vajaks lahendust. Lapsed kasvavad, aga esmalt mõtlesin ikka abikaasaga reisimisele. Silma jäid väga lahedad ratastega kohvrid, millel olid ka täitsa ok õlapaelad ehk selle kohvri sai selga võtta.

Kodus on kohvrid olemas, aga tegelikult on need ikka suts väsinud peale 10+ aastat tarbimist.

No mis oleks kui võtaks selle ratastega selga võetava lahenduse? Kui abikaasa soovib, siis veab järel. Kui soovib minu abi, siis saan seda teha nii nagu mulle meeldib. Korraks lahvatanud emotsiooni surusin maha. See kõvakatteline asi ei ole siiski matkamiseks loodud ja ees ootaval reisil ei ole hea lahendus.

Jõudsin arusaamale, et ehk siis, kui järgmiseks ostuks läheb. Kui abikaasa väsib vedamisest, siis kohver selga, enda seljakott kõhule, käed vabad, müra ei ole ja abikaasa rõõmus.

Aga kui ma seda kohvrit juba näppisin, siis vaatasin üle ka rattad. Rattad peaksid olema kummist ja laagrite peal, see aitaks vähendada müra, mis kaasneb kohvri enda järel vedamisega.

Selja ventilatsioon?

Matkaseljakottidele on loodud selja ventileerimise lahendused, mis ei lase seljal nii lihtsalt higistama hakata. Samas andsid need lahendused kottidele mahtu juurde ja tegid nad suuremaks. Välja valitud Jack Wolfskini kotil ei olnud raami ja õhutust. Pehme selg, mis peaks kaitsema ka arvutit. Tuli ette arvestada, et selg hakkab higistama. Kui ülikonnaga kasutada, siis tuleb võtta rahulikumad sammud. Samas ratastega järel veetava kohvriga selg ei hakkaks higistama.

Jack Wolfskini seljakott TRT32. Oli siis väärt osta?

Peale kahte õhtut poes käimist ja menetlemist valisin välja Jack Wolfskini seljakoti. Peale paari ära käimist nii matkal kui lähetuses, ei olegi oma valikule midagi ette heita. Puhkamise reisil oli kotti mõnus ja mugav kaasas vedada.

Hotellis ei valitsenud riiete läbu, kõik asjad olid kotis või koti peal, mitte kotist välja kakutult voodi peal. See oleks minu tavaline tase. Mustade riiete jaoks on tehtud oma sahtel koos ventilatsiooni avaga. Tundub, et ventileeris piisavalt, sest reiside lõpus ei tulnud kotist halba haisu.

Seljapoolses küljes on turvaline arvuti sahtel. Lennujaamas oli lihtne võtta arvuti välja ja eraldi lindile asetada.

Natuke lapikumat kotti oli lennukis laekasse mugavam mahutada teiste kohvriliste kõrvale.

Tootja on lubanud ka korralikku veepidavust. Seni pole proovinud aga ehk ei pea pettuma, kui ilmataat selleks võimalust pakub.

Kotil on korralikud sangad nii koti peal kui küljel. Lennujaamas ja hotellides toimetades on mugav tõsta.

Õlarihmadel on nii rinnakinnitused kui vöökinnitused, et kott korralikult enda külge kinnitada. Samuti on koti külgedel lisarihmad, millega kott kompaktsemaks kokku tõmmata. Boonusena oli kotiga kaasas ka pudeliavaja.

Kui natuke ka iriseda, siis selja õhutus võiks olla, aga kas selg higistab natuke rohkem või vähem on kah iseküsimus. Seal mängib juba rolli ilm (suvi või talv) ja riietus (talvine või suvine) ning üldse on see kõigil erinev.

Vot selline koti valimise lugu. Tahaks olla ja otsustada ratsionaalselt, aga emotsioonid trügivad otsustusprotsessi ikka vahele.

Looga seonduvad tooted

Kliki MATKaSPORDI e-poodi ja vaata seljakottide valikut.