Olenemata sellest, kas tegemist on veekindla saapaga, kerge jooksutossuga või suvise sandaaliga, vajavad nad kõik õiget hooldust. See tähendab hooldust regulaarselt, õigete meetodite ning hooldusvahenditega.
Kui jalatseid valesti hooldada või seda üldse mitte teha, rikud Sa tõenäoliselt oma kalli ja uhke jalanõu ära. Kõige hullema stsenaariumi järgi võib talvel märgade saabastega pikka aega õues olles saada varvastele lausa tõsised külmakahjustused.
Lisaks – isegi, kui tegemist ei ole veekindla jalatsiga, väheneb kesise hoolduse tulemusena jalatsi eluiga oluliselt.
Veekindla membraani tööpõhimõte
Alustame kõigepealt veekindlatest jalanõudest. Mis üldse muudab ühe jalatsi sama veekindlaks nagu kummik, aga samal ajal laseb jalal hingata? Olgu selleks siis KEEN.DRY, Texapore või veekindlate membraanide lipulaev GORE-TEX, tööpõhimõte on laias laastus sama.
Vee läbilaskvust takistab tavaliselt veekindel membraan ehk, mis asub jalatsi erinevate kihtide vahel, sinna üldiselt liimituna.
Esmalt tuleb meelde tuletada, et veepiisk on sisuliselt hunnik üksteise külge ühendunud veemolekule. Veeaurus aga hõljuvad need molekulid ükshaaval õhus ringi. Veekindla membraani sees on ülitihedalt palju väikeseid poore, mis on väiksemad kui veepiisk, kuid suuremad kui üksik veemolekul. Seega ei lase membraan väljastpoolt tulevatel veepiiskadel kangasse tungida, kuid laseb higistamisel tekkinud aurudel eemalduda. Aurud pressitakse jalatsist välja rõhu abil. Jalanõu sees on soe õhk, mistõttu on seal ka kõrgem rõhk kui väljaspool. Seega selleks, et veekindel membraan üldse toimiks, on vaja vähemalt 7-kraadist erinevust saapa sees ja väljas.
Kui nüüd jätta jalats hooldamata, ummistab mustus ajapikku membraani sees olevad poorid ära ning kehaniiskus ei saa jalatsist välja. Kuna jalatsiga ei astuta üldiselt kunagi täiesti puhtasse vette, võib jalatsi vahekihtidesse sattuv liiv, pori ja mikrotolm kulutada materjalid kiiremini hõredaks. Selle tagajärjel tekkivate aukude ja mõrade tõttu ei saa enam jalatsit nimetada veekindlaks. Sama efekti tekitab ka talvel tänavatele puistatud sool ja liiv.
Lisaks sellele on tavaliselt veekindla jalatsi pealmine kiht töödeldud vetthülgavaks, et takistada piiskade jõudmist jalatsi vahekihtideni. See vetthülgav kiht hakkab tavaliselt aja möödudes saabastelt maha kuluma, see on paratamatu nähtus. Värskelt töödeldud või tutikate saabaste peale sattuv vesi voolab saapa pealt maha nagu linnusulgedelt, jättes saapa täiesti kuivaks. Kui vetthülgav kiht on kulunud, on veega kokkupuutel näha saapa pealmise kihi märgumist. Kui veekindel membraan ise toimib, ei pruugi vesi siiski selles etapis veel saapast jalgadeni jõuda, lihtsalt kehaniiskusel on raske saapast välja saada, kuna see ei jõua end pressida läbi saapa peal oleva veekihi.
.
Jalatsite pesemine
Kõige tähtsam, mida meeles pidada, on see, et olenemata sellest, kas jalats on veekindel või mitte, ei pesta neid kunagi pesumasinas.
Seda võib teha ainult siis, kui jalatsi peal on konkreetselt kirjas, et need on masinpestavad – näiteks mõnel Keeni laste sandaalil tähistab seda märksõna Washable. Pesumasin ning selles kasutatavad pesuvahendid kulutavad ja rikuvad oluliselt jalatsi materjale, õmblusi ja liimitud kohti.
Nikwax jalatsite hooldusvahend. Foto. Amazon.
Veekindla membraaniga jalatseid ei pesta ka tavalise seebiga, sest see lõhub samuti kallist membraani. Korrektne jalatsite pesemine sõltumata sellest, kas need on veekindlad või mitte, toimub nii, et kõigepealt tuleb veega maha loputada suurem pori ja liiv ning siis pesta jalats spetsiaalse puhastusvahendiga. Ideaalne selleks on näiteks Nikwaxi jalatsipuhastusgeel, mis justkui imeb kõik mustuse jalatsi seest välja. Seda vahendit on imelihtne ja mugav kasutada, tänu millele on see saanud ka minu isiklikuks lemmikuks. Lihtsalt hõõru jalats vahtu geelipudeli otsas oleva harjakese abil ja loputa veega. Voila! Hea on seda kasutada ka näiteks jooksujalatsite ja sandaalide pesemiseks, mille sisemistesse kihtidesse samuti palju mustust ja pori koguneb.
Vetthülgavuse taastamine
Kui jalats ei ole enam vetthülgav ning seetõttu ei hinga hästi, on vaja vastava vahendiga seda peale pesu töödelda. Vetthülgavust taastavaid vahendeid on erinevaid, sõltuvalt sellest, milline on jalatsi pealismaterjal.
Kangast või kanga ja naha kombinatsiooniga jalatsitele on hea variant Nikwax Fabric & Leather Proof vetthülgavust taastav sprei, nubuk- või seemisnahast jalatsite jaoks on Nikwax Nubuck & Suede Proof. Siledast nahast jalatsite jaoks on parim kas tahkem jalatsivaha või vedel vaha spreipudelis.
Mis Nikwaxi tooted lisaks efektiivsusele konkurentide omadest niivõrd paremaks teevad, on nende keskkonnasõbralikkus – Nikwaxi tooted on fluorosüsinikuvabad ning neid ei ole testitud loomade peal. Samuti on nad mugavas pakendis, tänu millele saab vahendit jalatsile kanda nii, et käed jäävad puhtaks.
Selleks, et sprei toimima hakkaks, peab ta imbuma jalanõu pealiskihi sisse ning sinna aeglaselt sisse kuivama. Seega kantakse selliseid vetthülgavust taastavaid spreisid alati märjale jalatsile peale nende puhtaks pesemist. Parim pihustamiskaugus on umbes 5cm.
Veekindla jalatsi kuivatamine
Jalatsit on võimalik ära rikkuda ka valesti kuivatamise teel. Oluline on silmas pidada, et jalatseid ei tohi kuivatada väga kuumal temperatuuril, nt radiaatori peal või saunalaval. Nii võivad selle erinevad kihid üksteise küljest lahti sulada, nahk võib praguneda ning kummist osad võivad muuta kuju.
Veekindla jalatsi puhul võib liiga suurel kuumusel kuivatamisel hakata veekindel membraan tagurpidi tööle, sest saapa sees on nüüd jahedam õhk ja madalam rõhk. See paneb aga saapa hoopiski väljastpoolt õhuniiskust sisse imema, mitte seda välja pressima. Aga seda me ju saapa kuivatamisel ei taha.
Seega parim viis jalatsite kuivatamiseks on soojas ja kuivas ruumis toatemperatuuril. Äärmisel juhul võib ka radiaatori lähedal, ent kindlasti mitte selle peal või vastas. Jalatsi sisse võib üleliigse niiskuse eemaldamiseks toppida ka ajalehti, ent ajalehe läbi vettimisel tuleb see kohe välja vahetada. Oluline on ka silmas pidada, et vetthülgavust taastav sprei tahab võimalikult kaua sisse kuivamist, et see kõige paremini tööle hakkaks.
Kokkuvõtteks
Hea materjal nõuab efektiivseks töötamiseks head hooldust. Spetsiaalsed puhastusvahendid tunduvad esialgu kallid, ent kui vaadata asja pikast perspektiivist, siis on oluliselt odavam osta 10-20 euro eest hooldusvahendeid kui iga aasta uued 100-200 eurosed jalanõud. Kui oled võtnud vaevaks investeerida korralikesse jalatsitesse, mis sinu elu igatpidi paremaks muudavad, siis miks rikkuda neid valede hooldusvõtetega (või laiskusest…) ning muuta seeläbi nende eluiga kordades lühemaks?
Avaldatud 12. aug. 2020 | Uuendatud 29.08.2023
