Looduses – jälgi jätmata

/, Nõuanded/Looduses – jälgi jätmata

Looduses – jälgi jätmata

Matkajuhina metsas liikudes hakkab mulle lisaks põnevatele taimedele ja loomajälgedele paraku silma ka üksjagu negatiivset: prügi. Tõsi – olles maailmas palju ringi rännanud on meil Eestis sellega ikka võrdlemisi hästi, kuid alati saab paremini. Sel aastal proovime Näkid Metsa ettevõtmise raames sellele ka rohkem tähelepanu pöörata, sest meie metsad on meie väärtus, eestlase peegelpilt. Kuigi RMK on omalt poolt andnud Eesti metsade puhtusesse suure panuse, asetades lõkkekohtadesse ka prügikastid ning sildid, mis meenutavad, et metsa toodud praht tuleb endaga ka koju tagasi viia, ei ole probleem kaugeltki lahendatud. Läänes on viimase aastakümne jooksul saanud populaarseks nn Leave no Trace (ehk LNT) liikumine, mis on põhjalik looduses liikumise juhend.

LNT 7 põhimõtet peaksid igale looduses liikujale juhiseks olema:

1. Planeeri ette

Tee eesmärgiks oleva piirkonna osas eeltööd ning tutvu vajadusel selle kaitseeeskirjadega. Ole valmis halvaks ilmaks, ohtudeks ja hädaolukordadeks. Planeeri
oma rännak ajale, mil looduses on vähem teisi inimesi. Väldi liikumist suurtes gruppides. Eemalda toidult välised pakendid. Ära märgista isehakatuslikult matkaradu kivihunnikute, lipukeste või muude märgistega.

2. Eelista liikumiseks ja telkimiseks kõva pinnast

Kasuta ametlikke telkimiskohti või paikasid, kus keegi juba varem telkinud on. Telgi alati veekogudest vähemalt 60m kaugusel.

3. Prügimajandus

Oma praht tuleb alati metsast ka koju viia; väldi prügi põletamist. Kakamiseks tuleb eelnevalt kaevata (selleks sobib mõni tugevam oks, matkakepp või
kakakühvel) vähemalt 15 sentimeetri sügavune auk ning see siis hiljem kinni lükata. Paki kasutatud vetsupaber samuti endaga kaasa (selleks sobivad hästi taassuletavad grip-kotid). Enda või toidunõude pesemiseks kanna vesi veekogust vähemalt 60m kaugusele ning kasuta väikeses koguses biolagunevat seepi.

4. Jäta loodus nii, nagu selle leidsid (või veelgi paremana!)

Ära liiguta kivisid, taimi ja muid looduslikke elemente. Väldi ajalooliste hoonete, müüride jms katsumist. Ära ehita loodusesse onne, pinke, katusealuseid, lõkkekohti jms.

5. Tuleohutus

Ära tee tuld keeluajal ning selleks mitte ette nähtud paikades; eelista alati matkapliiti ja kasuta valgusallikana küünlavalgust, laternat või pealampi.  Lõke tee
vaid nii suur kui vaja ning kasuta materjalina vaid maha kukkunud oksi. Põleta lõke tuhaks, kustuta täielikult ning hajuta.

6. Pea elusloodusest lugu

Jälgi loomi ja linde eemalt. Ära toida metsloomi. Hoia lemmikloomad alati rihma otsas või enda läheduses. Pea lugu liikumispiirangutest, pesitsusaegadest jms.

7. Hooli teistest looduses liikujatest

Väärtusta ka teiste looduskogemust. Lase matkarajal vastu tulijad mööda; väldi valju muusika mängimist ja kõva häälega rääkimist.

Toome oma kogemusest ära mõned looduses liikumise ja telkimisega seotud näpunäited, mida
ise alati kasutame ja ka oma matkalistele õpetame:

  • Paki loodusesse kaasa võetav toit suurtest pakenditest korduv kasutatavatesse einekarpidesse või grip-kottidesse ümber. Nii võtavad need seljakotis vähem
    ruumi. Grip-kotte saab hiljem ka näiteks prügikottidena kasutada, einekarbi saab aga ära pesta ja kausina kasutada.
  • Kui pesed toidunõusid vee ääres, ära viska loputusvett tagasi veekogusse. Kui toit on poti külge kinni jäänud, sobib kraapimiseks näiteks liiv, lumi või muu kare materjal – nii saad vältida pesušvammi metsa viimist.
  • Naised – vältige pissimisel vetsupaberi ja (niiskete) salvrätikute kasutamist ja eelkõige nende loodusesse jätmist. Paki kasutatud paber eraldi prügikotti – selleks sobib taassuletav grip-kott. Veel parem ja hõlpsam on kasutada pissilappi (ingl k. pee rag), mis on selleks spetsiaalselt välja töötatud, loputatav antibakteriaalne lapp. Pissilapi saab vabalt ka ise valmis õmmelda või siis sobib selleks ka mõni mitte valget värvi bandana.
  •  Naised – päevade ajal matkamiseks on kõige prügivabam kasutada menstruaalanumat. Vahetamiseks võta põõsa taha alati kaasa pudel puhta veega ning desovahend . Kui kasutad sidemeid või tampoone, soovitame prügikotiks leida läbipaistmatu taassuletava grip-koti.
  • Kui näed looduses liikudes prahti, paki see endaga kaasa. Hea mõte on selle tarbeks alati mõnda kilekotti või spetsiaalset prahikotti. RMK Loodusmajade
    juures asuvad suured prügikonteinerid, kus kaasavõetud prahi ära sorteerida saad.
  • Kui kasutad RMK lõkkekohti, korista alati enda järelt ära ning kui oled autoga, vii praht endaga kaasa ja väldi prügikasti kasutamist.
  • Paki kaasas olev toit alati ööseks võimalikult lõhnakindlasse kotti, et vältida hiirte, rebaste ja teiste julgete tegelaste telgi juurde tulemist.
  • Kui toitu jääb üle ja prügikasti pole lähedal, mata ka need biojäätmed sarnaselt kakale.
  • Kui juhtub, et matkal läheb miskit katki (jalanõu, telgivai, matkakepp), siis ära jäta seda loodusesse vaid kanna seda samuti järgmise prügikastini endaga kaasas või mis veel parem – paranda ja taaskasuta.

Vetsupaber

On tõsiasi, et keegi üldjuhul pahatahtlikult meie loodust ei risusta – pigem on tegu teadmatuse ja sisse harjutatud käitumismaneeridega. Loodame, et siin postituses toodud nipid ja mõtted panevad vähemalt ühe inimese teisiti mõtlema ja oma harjumusi muutma, sest meie metsad ja rabad on meie vastutus. Ebaseadusliku prügi ladestamise avastamisel tuleb sellest teavitada kas kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialisti või Keskkonnaametit.

Veel lugemist:
https://loodusegakoos.ee/kuidas-looduses-kaituda/prugivabalt-looduses
https://www.maailmakoristus.ee/faktid-prugi-kohta/
https://novaator.err.ee/859630/teadlane-selgitab-mis-prugiga-looduses-juhtub

Autor | 2024-03-27T11:22:36+00:00 märts 27th, 2024|Matkamine, Nõuanded|0 Kommentaari