20. aprillil on oodata järjekordset Võhandu Maratoni, mis sel aastal toimub juba 19-ndat korda. Olen ise kolm korda sel maratonil osalenud ja annaks mõned soovitused, kuidas see katsumus väärikalt läbi teha. Sest katsumus ta kahtlemata on – olenevalt treenitusest tuleb jõel veeta keskmiselt 10-15 tundi, mõnikord kauemgi. Lisaks on aprilli ilm väga heitlik.
Minu 3 korda on olnud küllaltki erinevad – 2014 aastal oli päikeseline ja 20 kraadi sooja, miinuseks rekordmadal veetase.
2016 aastal hakkas hommikul lörtsi sadama ja ilm oli terve päev pilves, plusspoolepealt oli vett rohkem ja vool kiirem.
2017 aastal muutus ilm nii sageli et üht märksõna on raske välja mõelda, oli vihma, päikest, tuult.
Ei hakkaks siin rääkima sellest, et pead kaasa võtma meelepärase paadi ja aerud aga räägiks mõne sõnaga muust varustusest ja riietusest – kindlasti tuleks enne maratonile minemist vaadata üle ka Võhandu Maratoni kodulehel olev info.
Varustusest
Esimene asi, mis maratoni kodulehel kohustusliku varustusena kirjas, on mobiiltelefon. Telefon peab olema veekindlas kotis ja lihtsalt kättesaadav. Veekindel kott peaks olema selline, et telefoni kasutamiseks pole vaja seda kotist välja võtta ja telefoni saab riputada kaela. Mugavuse huvides võib see olla kõige peal k.a päästevesti peal. Kui midagi juhtub, siis külmade ja kangete sõrmedega ei pruugi helistamine nagunii kõige lihtsam ülesanne olla. Siiski turvalisem on telefon panna kaela ja esimese riietusekihi alla. Vees ujudes või okste vahel läbi sõites ei jää telefoni pael okstesse kinni. Ja kui vaja helistada, siis leia need jõuvarud ja koogi telefon välja.
Veekindlalt pakkimine kehtib ka muu varustuse kohta. Kõigele ei pea küll ostma eraldi veekindlaid kotte. Sellise varustuse, mida läheb tõenäoliselt vaja üks kord maratoni jooksul või ei lähe üldse vaja (pealamp, tule süütamise vahendid) võib vabalt pakkida kondoomide sisse. Ja kondoomi seest kätte saab selle lihtsalt rebides.
Pealamp
Pealamp võiks olla korralik. Kui tuleb sõita mingi lõik pimedas, siis kõige lihtsamast ja odavamast lambist ei pruugi piisata. Öösel on jõepeal sageli ka udu, mis teeb nähtavuse veel kehvemaks. Lamp peaks olema korraliku kinnitusega, aku või patareid täis ja hea oleks kui saab valgustugevust reguleerida.
Tulesüütamise vahendid ja taskunuga
– meil õnneks ei ole neid kordagi vaja läinud aga kui juhtub, et paat läheb ümber ja veel kusagil asutusest eemal/autoga raskesti ligipääsetavas kohas, siis peaks kindlasti olema kaasas tulepulk, mis töötab ka niisketes oludes ja tulehakatusmaterjali (näiteks tampoonid on hea tulehakatus ja lihtsad kaasa võtta – ei tasu aga arvata, et lähevad põlema nagu dünamiit, nöörist süüdates vaid tuleb ikkagi pakendist välja võtta ja kätega materjal lahti tõmmata).
Päikseprillid
Kui ennustatakse päikest, siis tuleb kaasa võtta ka päikeseprillid – jõgi on väga käänuline ja kindlasti oled osa ajast näoga päikese suunas. Mis ise-enesest on tore aga niigi rasketes oludes ei ole nägu paitav (loe: julmalt silma paistev ja veelt peegelduv) päike kõige mõnusam.
Paadist vee välja kühveldamine
Veel võiks kaasas olla vahendid, millega saab paadist juba sinna sattunud vett vähemaks – svamm kuivatamiseks ja veekühvel (võib ise lõigata 1,5L või 2L plastikpudelist).
Istumisalus
Kuna päev tuleb suures osas veeta istudes, siis kanuude ja süstadega sõitjatel tasub mõelda ka istumisaluse peale. Selleks võib olla näiteks Therm-a-Resti Z-Seat või Uniplasti istumisalus. Meie kasutasime kummipaadile mõeldud täispuhutavaid istumispatju, mida ei tasu küll väga täis puhuda.
Riietusest
Siin on kindlasti inimestel omad eelistused. Minu kogemus on näidanud, et veekindel riietus on hea ainult siis kui sinna vett kusagilt sisse ei lähe. Kui aga läheb (nagu juhtus ka minuga), siis veekindlus töötab mõlemat pidi ja vesi riiete alt enam välja ei pääse. Seega on mõttekas panustada riidesse, mis hoiab sooja ka niiskena.
Aluskihina olen kandnud meriinovillast Aclima meriinovillast pesu, mille peal siis kas lihtne tuulejope – soojema ilmaga täiesti ok variant või siis veekindel jope.
Jalatsid
Jalga olen alguses pannud kummikud, mis tegelikult ei ole kõige mugavam aga vähemalt ühe korra on mind päästnud kohe esimese süsta istumisega jalgu põlvini märjaks saamast.
Kindad
Kindlasti kindad – neopreen on vesistes oludes alati hea materjal aga ise olen läbi saanud tavaliste ehituspoest ostetud kas nahast või kummist peopesadega kinnastega.
Vahetusriided
Kindlasti peaks olema paadis kaasas ka vähemalt üks vahetusriiete komplekt jällegi veekindlas kotis k.a jalatsid ning rätik kuivatamiseks ja igaks juhuks veel üks komplekt saateautos. Mina olen kõigil kolmel korral riideid vahetanud, sest isegi kui ümber ei lähe, siis märjaks saad ikka.
Mis omakorda tähendab külma – ja see külm ei lähe isegi aerutades ära vaid ainult kuivade riietega.
Muu ettevalmistus
Maraton tähendab paljudele kuudepikkust treeningut ja planeerimist. Võhandu Maraton on kahtlemata küllalt väljakutseid pakkuv ka professionaalidele kuid sellest võtab osa ka inimesi, kes tahavad lihtsalt veeta toreda päeva looduses mööda jõge kulgedes. Mina kuulun viimaste hulka kuigi peab mainima, et umbes poolel teel jääb nautimine unarusse ning hakkab tõeline jõuvarude ja tahte proovile panek.
Ohutus ja jõgi
Tehniliselt kõige keerulisem osa maratonist jääb Leevi ja Reo kontrollpunktide vahele. Seal on kõige kärestikulisem ja tuleb läbida ka õige mitu veskitammi.
Esmakordselt minejal soovitan tutvuda jõe kaardiga ja vaadata ka videoid veskitammide ületustest.
Võiks üle korrata mõned aerutamise põhitõed, mis võiksid abiks olla ümbermineku vältimisel – näiteks see, et potentsiaalselt ohtlikes olukordades (nt kärestikud või veskitammist allasõidud) ei tohi aerutamist katkestada kuigi tahaks aeru üles tõsta ja kiljuda või et käega veepinnale toetudes lähed tõenäoliselt ümber kuigi sel hetkel võib tunduda, et vesi pakub toetuspinda küll.
Kindlasti läbi mõelda, mida teha ümbermineku korral ja vaadata vastavalt valitud alusele – kanuu, süst vms veesõiduk – kuidas see käitub erinevates olukordades. Paha ei teeks ka eesmärgi seadmine kuid sellesse võiks suhtuda paindlikult ja mitte meelt heita, kui valitud eesmärk (näiteks lihtsalt lõpuni sõitmine) seekord ei õnnestu.
Saateauto
Kui vähegi võimalik, siis kasutage saateautot. Saateauto ülesanne on olla paatkonnaga samaaegselt kontrollpunktides, kus peab veest välja tulema (Paidra, Leevi, Leevaku ja Räpina), neid üle tõstmisel abistada, vajadusel täiendada toidu-joogi ja/või riidevarusid. Ja ka moraalile mõjub hästi näha vahepeal tuttavaid nägusid kuigi vee peal seltskonnast puudust ei tule.
Ilusat maratoni,
Kristiina
Loe lisaks ka:
- Tanel Jaanimäe on osalenud 3 korral. “Võhandu maratoniks valmistumine. Taneli lugu“. Mida rohkem täna tarkust ja tähelepanekuid kogud, seda kergem on veepeal.
- Panime kokku veemaratoni varustuse näidisnimekirja.
Avaldatud 26.03.2018 | Uuendatud 25.03.2024
