Võhandu maratoniks valmistumine. Vol. 2. Taneli lugu.

Võhandu maratoniks valmistumine. Vol. 2. Taneli lugu.

Võhandu Maratoni stardini on jäänud ainult veidi üle nädala. MATKaSPORT aitab siinkohal veelkord üle käia olulisemad asjad, mida veele minnes arvestama peaks. Eelkõige on nõuanded suunatud esimest-teist korda võistlema minejatele, vanemad kalad on oma kogemuste varalt ilmselt juba õppinud, kuid ega mälu värskendamine neilegi halba tee.

Seekordsed nõuanded on kokku pannud Tanel Jaanimäe. Tanel on osalenud kokku üheksal maratonil, neist mitmel on ta sõitnud korraldusmeeskonna liikmena lõpupaati. Seega on tema jutust kõige rohkem kõrva taha panna just nendel osalejatel, kelle eesmärgiks on maratoni läbisõitmine, mitte ei püüa kõrgeid edetabelikohti.

Tanel:

Praegu peaksid sa olema kuskil vee peal harjutamas. Nagunii on Võhandu selline üritus, kus suur protsent osalejatest teeb oma hooaja esimese aerutamise. Kui sa oled natuke enne harjutada saanud, et kuidas kanuu või süstaga sõitmine õieti käiski, on sul juba paljude ees eelis.

Enne võistlust

Mine võimalusel juba reedel Võrru. Kui sul on renditud paat, võta see rentija käest vastu, pane see enda järgi paika – jalatoed, istmepehmendused jms. ning proovi ka väike tiir teha. Kui isteasend tundub ebamugav siis muuda seda – homme pead sa samas paadis 100km sõitma. Samuti võta juba välja stardimaterjalid ja allkirjasta ohutusjuhend. Järgmisel hommikul on rabelemist niigi.

Kaasavõetav varustus pane ka õhtul valmis. Sõiduriided, tagavarariided, mis lähevad kuivakotiga vee peale kaasa, tagavarariided saateautosse, toidukott, joogipoolis, kohustuslik varustus. Mõistlik on enne võistlust endale kontrollnimekiri teha, et midagi ära ei unustaks.

Varustusest

– kuigi veesõidukit rentides annab rentija sulle ka päästevesti, on see asi, mis võiks olla su esimene isiklik osa veespordivarustusest. Esiteks on sul võimalik valida endale sobiva suuruse ja lõikega vest, mis jätab aerutades õlad vabaks ja liikuvaks. Teine oluline argument päästevesti juures on taskud. Pärast kümnendat tundi on see juba suur asi kui müslibatoon on kohe käepärast võtta ja seda ei pea kuskilt otsima. Parematel aerutamisvestidel on olemas ka koht joogisüsteemi jaoks – samasugune, nagu näiteks multispordi seljakottidel. Taas väga mugav lisa kui saab juua nii, et ei pea aeru käest panema.

Kogu oma kaasavõetav riidekraam, mis vett kardab, paki kuivakottidesse. Toit, mis on tootjapakendis veekindel, veepudeleid jms ei ole kuivakotti toppida mõtet, selle kättesaamine on siis tülikas. Jook ja snäkk ja näiteks GPS pane käeulatusse. Kas päästevesti taskutesse, süsta tekinööride alla või enda juurde kanuu istme alla. Kogu paadis olev kraam tasub kinnitada paadi või iseenda külge, et see ümber minnes omapäi Peipsi poole ujuma ei hakkaks.

Salvesta telefoni olulised telefoninumbrid – tiimikaaslased, saateauto, korraldaja, paadi rentija. Telefon paki veekindlalt kuivakotti ja kinnita enda külge. Kui ka paat ja varustus lähevad sul allavett, jääb telefon abi kutsumiseks alles. Vähemalt oma saateautojuhi number tasuks pähe õppida või kuhugi ka kirja panna. Mõttes, et kui siiski telefoniga midagi juhtub, saate kasvõi kaasvõistlejatelt telefoni laenates abi kutsuda.

Riietusest

Oluline on selle kihilisus. Võhandu maratoni jooksul on korduvalt olnud ilm nii muutlik, et hommik algab lumesajus, päeval saab aerutada T-särgis ning hilisõhtul langeb temperatuur alla nulli. Pikk spordipesu on hea idee, selle peal vajadusel fliis vms ja kõige peal tuulekindel kiht. Lõpetamisega väga hilja peale jäädes olen alates Leevakult distantsi viimase veerandi sõitnud ka suisa paksude suusapükste ja jopega. See on juba see hetk, kus organism on energiast üsna tühi, ilm on külmaks läinud ja motivatsioon madal. Samas on see lõpuosa üsna sileda veega ja ümberkäimisoht veidi väiksem – soojade riietega on mõnusam sõita.

Jalanõud ja kindad

osas tasub arvestada, et jalad saavad märjaks igal juhul. Spetsiaalsed neopreenist aerutamisjalatsid on üks variant. Teine alternatiiv on võrktossud ja sokid, mis ka märjana sooja hoiavad.

Pähe kindlasti müts või buff. Inimene annab peast palju sooja ära, pealegi on lagedamatel lõikudel ka tuuline. Päikeseprille on Kristiina oma postituses juba maininud, lisaks veel, et kui on päikeseline ilm, tasub ka SPF-i näkku määrida – vee peal õnnestub hästi nägu ära põletada.

Kätte spordikindad või spetsiaalsed neopreenist kindad. Hoiavad käed kuivad ja soojad. Võimalusel kasutada aerumuhve, mis hoiavad samuti käed soojas ja kuivad.

Söögist

– rajal on kaks kohta, kus antakse suppi, lisaks finiši toit. Ise tasub kaasa võtta šokolaadi vms kiire energia ampse. Soovitan mingeid batoone, mis on väiksemad pakendis, ehk siis sööd kohe pakendi tühjaks. Hernekommid-pähklid-rosinad jms kraam saab märjaks, on siis vastikud ja kleebivad täiega. Magusale vahele võib sobida suitsuvorsti või hapukurki vms kui muidu läilaks kisub. Üldiselt, energiakulu on suur ja lisaks korraldajate supile tasub väike tagavara kaasa võtta. Kes tahab võib energiageele kaasa võtta, aga neile PEAB peale jooma. Ise olen toidutagavara pakkinud toidukarpi, pluss mõned batoonid päästevesti taskutesse.

Joogist

– vedelikukulu võib olla suur, oleneb ka ilmast. Väldi magusaid jooke, tarvita vett või spordijooki. Mõistlik on hoida paadis 2×0,5 liitrit võistleja kohta ja vajadusel saateautost juurde küsida. Juua saab ka kontrollpunktides. Minul on tavaliselt oma joogi kulu maratonil olnud ca 2 liitrit. Jooma peab regulaarselt, ka siis kui veel ei tundu, et tahaks. Veepuudus viib kogu energia, järsku. Kanuuga sõites olen leidnud, et mugav jooginõu on Primuse termostops – selle saab ühe käega kiiresti lahti ja kinni. Saateautos võiks olla kuuma teed ja vahendid selle valmistamiseks – kuigi vahepeal on saatjal küllalt aega, et sõita mitmekümne kilomeetri kaugusele bensukasse või kohvikusse kuuma vett ostma, teeb väike gaasipriimus ja matkanõude komplekt vee ka jõekaldal parajasti võistlejate saabumiseks kuumaks.

Ära tarvita alkoholi enne finišit. See ajab pissile, tekitab janu ja kiirendab alajahtumist. Seda isegi väikeste koguste puhul. Lisaks ka aeglustuv reageerimine. Pole suurem asi võistlus kui lõuatäis teravat võtab sult hiljem just selle sekundi murdosa, mida oli vaja ümbermineku vältimiseks.

Rada 

Veskitammidest alla sõites jälgi viitasid, korraldajad on ohutud läbipääsud märgistanud. Kui kõhkled, ära sõida, tassi parem paat tammist mööda. Kui sõidad, ära kõhkle – tõmba täiega, ära jää ootama, mis saab, mõla veest väljas. Aerutades on suurem tõenäosus püsti jääda kui vooluga kaasa minnes. Madalate sildade alt või puude alt läbi sõites ära võta kuskilt kinni. Vool viib sul paadi alt minema. Enamus ümberminekuid toimub veele minnes või randudes. Ole ettevaatlik. Randudes suuna kanuu nina kaldasse/vaiksesse vette ja lase kiirel voolul saba allavoolu viia, nüüd sõua vastuvoolu kalda äärde. Veele minek on ka kiiresse voolu lihtsam kui alustad liikumist vastuvoolu ja suunad paadinina kiiremasse voolu, see keerab iseenesest sul sõidusuuna õigeks.

Pimedas

Kui jääd pimeda peale – esmalt proovi ilma pealambita sõita niikaua kui saad. Lamp piirab su nägemisulatuse valgusvihu pikkusega ära. Pimedas sõites üritab tagumine, ehk tüürija jälgida üldist jõe suunda jälgides kaldaid ja kaldaäärseid puid taeva taustal. Eesistuja vaatab lähemale ette ja hoiatab võimalike takistuste eest – kivid-roikad.

Eraldi number on veel udu, mis võib jõele kerkida. Siis tasub rahulikult sõita ja panna pealamp pigem nõrgemale režiimile – muidu on pimestavalt valge sein ees.

Finiš 

Finišis soovi endale õnne – ära tegid! Aga kohe pärast seda esimest emotsiooni tassi oma paat randumisalast kaugemale, et see järgmistele saabujatele ette ei jääks. Mõistlik on jääda kuhugi lähikonda öömajale, mitte hakata väsinud peaga pikka maad koju sõitma
Usume, et Taneli nõuanded on kasulikud nii maratonil osalejale kui lihtsalt kanuu- ja süstaga matkajale.

Loe lisaks.