Tead ju küll seda head kindlustunnet, mis annab kvaliteetse käekella veekindlusnäitaja. Tore on teada, et kraani alla käsi pestes kell kindlasti katki ei lähe, sest see on mõeldud töötama palju vaenulikemates oludes. No vot, umbes sama mentaliteediga ostsin mina endale matkapliidi.
Kui me paar aastat tagasi Väinoga Nordkapp-Tarifa marsruudil autoga maailmarekordit ökonoomsussõidus tegemas käisime siis tundsin armastust esimesest silmapilgust. Ei, mitte Väintsi vastu vaid sellesse, mis ta oma peidukast välja tõmbas, kui Põhja-Norras hommikusöögiks valmistusime. See silindriline, jäme ja punane toode oli loomulikult
MSR Windburner priimus.
Toode, mis võiks vabalt kanda tiitlit “kõige seksikam matkapliit siinpool ekvaatorit”. Selle filigraanse läbimõelduse ja väga kvaliteetse, ent siiski minimalistliku teostuse peal puhkab iga insenerihingega inimese silm. Ja kuna kogu oma marsruudi vältel kasutasime Väintsi priimust võrdlemisi ühekülgselt: Vesi sisse, keema ja siis kohvile/teele/matkatoidule/nuudlitele vmt peale siis ta tõeliselt säras ka oma sooritusega, sest vesi läks keema sisuliselt enne, kui jõudsin selle kallamise potti lõpetada 🙂
Kaua tehtud kaunikene
MATKaSPORDIS on müügil 27 erinevat gaasipriimust (lisaks veel 21 teistel kütustel töötavad matkapliiti) ning minu “armastus esimesest silmapilgust” ei ole neist kõige kallim, ent siiski hinnas, mille eest oleks võinud kõige soodsamaid gaasipliite osta endale kaheksa tükki. Sellest tulenevalt läks mööda tervelt kaks aastat, kuni lõpuks otsustasin, et nüüd ostan selle ka endale. Olime just startimas pea kuu pikkusele autoseiklusele Lõuna-Euroopas ning matkapliidi ostmise jätsin viimasele hetkele, sest olin tõsise dilemma ees.
Nimelt soovitasid kõik kogemustega autoseiklejad mulle korralikku pliiti Camp Bistro samas ma olin oma mõtetes juba kaks aastat tagasi otsustanud, et MSR Windburner on minu jaoks. Ja kui ma lõpuks Pärnu MATKaSPORDIS olin fakti ees, et nüüd ma pean midagi ostma, siis otsustasin, et kui ikka sügeleb ju siis tuleb kratsida ning ostukorvi jõudis kõikidest soovitustest (ka klienditeenindaja omadest) hoolimata optimaalse 25€ maksnud pliidi asemel hoopis 124€ võrra kallim toode.
Karola (mu elu- ja reisikaaslane) kirjeldas, et oma õndsa rahuloleva naeratusega tegin ma terve sombuse Pärnu õhtupooliku valgeks. Aga kahjuks oli õnn üürike, sest õige pea (loe, mõned päevad hiljem) sai kinnitust fakt, et iga asi on hea täpselt selleks, milleks ta loodud on.
Ja Windburner on loodud vee kiireks ja efektiivseks keetmiseks mistahes tuuleoludes ning disainitud kasutamiseks tingimustes, kus tema toimimisest igasuguse ilmaga sõltub inimelu. See pole aga päris sama situatsioon mis soojas sügiseses Lõuna-Euroopas autoparklas (kus teinekord on ka restoran paarisaja meetri läheduses) proovida pastat meisterdada.
Suurim puudus
Unusta termin “keeta väiksel tulel”. Windburner ei tunne sellist asja. Jah, väike tuli kui selline on küll saavutatav, aga kuna soojusülekanne põletilt potile on sisulielt ilma igasuguste kadudeta ei ole võimalik saavutada situatsiooni, kus keemine on vähem kui väga intensiivne. Aga ega seepärast pasta tegemata jää, ei.
Valge mees on end varustanud markiisi kinnitamise vaiadega ning neist saab hädapärase aluse, et teha soojusvahetust veidikenegi ebaefektiivsemaks. Seda, kui turvaline ümberkukkumise suhtes pildilolev konstruktsioon on, võib juba igaüks ise hinnata 🙂 Vihjeks, millegi muu kui ümarate vaiadega oleks see palju stabiilsem.
Aga kui praeks natuke
Olgem ausad, ühel hetkel saab veebaasil toitudest villand ning tahaks hommikuks peekonit praadida või pannkooki teha. Tehtud mõeldud, Hispaanias sai maailma kõige usaldusväärsema (ja umbkeelsema) Hiina päritolu tädi käest ostetud kvaliteetne 8€ maksev pann. See on umbes 10 korda soodsam kui MSRi spetsiaalne windburner skillet pann mis tõenäoliselt on väga-väga kvaliteetne toode, aga minul temaga artikli kirjutamise hetkel isiklik kokkupuude puudub.
No igatahes 8€-ne pann käes ei jõudnud ma juba järgmist peatust ära oodata, et saaks kohe kasutama hakata. Võtsime suuna kaardil paistavale põnevale poolsaarele mille tipus kogutakse meresoola ning kuhu viib üks liivane maantee. Otsustame seal teha peatuse, aga kuna jäime selle protsessi käigus lootusetult liiva sisse kinni oli ajal, mil ootasime, et Swedbank autoabi Eesti kaudu meile kohaliku puksiiri tellib täpselt paras hetk uus pann ära testida.
Põleti välja, tuli alla pannil juba õli ja kotlet peal, panen panni pliidile nii nagu ikka panni pliidle paned ja pauh. Tuli kustunud. Tuleb välja, et mu füüsikaõpetaja Silas ei valetanud, põlemiseks on tõepoolest vaja hapniku ning kuna windburner süsteemi puhul on spetsiaalsed termo/õhuvahetuskanalid need, mis tagavad tema toimimise igasuguse tuulega siis võite õigesti arvata, et meie muus osas pea perfektne 8€’ne pann ei olnud päris selleks disainitud. Ühesõnaga ainus viis kuidas põleti piisavalt õhku sai oli taas välja tuua ustavad markiisi vaiad ning pann nende peale panna.
Kas midagi head ka on?
Tegelikult on täpselt nii, et iga asi on millekski disainitud, näiteks buss millega trippisime on perfektne, kui sinu eesmärk on sõita sinna kus olla tahad ning siis seal kohapeal ka ööbida. Aga ta on võrdlemisi nigel ringraja võidusõiduks. Ja täpselt samuti nagu ringraja võistlusauto ei sobi hästi Euroopas autoga seiklemiseks ei sobi alpinistile mõeldud windburner rahulikule autoga kulgejale.
AGA. Kui sinu vajadus on saada vesi keema kiiresti (ja ma mõtlen KIIRESTI), iga ilmaga ja ilma lahtise leegita siis windburner on kindlasti hea valik. Ning siit jõuame ka põhjuseni miks ta mulle esimesest hetkest meeldis. Nimelt mahub kogu priimus täpselt enda “potti” (mis tõsi, näeb pigem välja kui ülekasvanud kruus).
Poti alla käib 0.47l mahutav plastiktops mida saad kasutada söömiseks ning lisaks on potis veel ruumi ka tulepulga jaoks (Süütamiseks on midagi vaja, sest piesosid profivarustusel ei kasutata). Minu titaanium spork sinan ei mahtunud, aga mõni kokkuklapitav söögikomplekt võibolla läheb. Kõik koos on väga kompaktne ning vastupidav, samas kerge ning näeb ka välja väga äge. Poti (loe: kruusi) ümber olev kuumakaitse ei lase sul end või ümbrust ära põletada ning aitab vee soojas hoida. Jalgsimatkale on mul nüüd igatahes perfektne priimus olemas, aga autoreisile tuleb järgmiseks korraks uus valida.
Nüüd peab ainult otsustama kas see saab olema Camp Bistro või äkki hoopis hiljuti Väintsi poolt testitud Party Grill?
