Video transkriptisoon
Tere, head inimesed. Täna olen Richardiga Järve metsas. Ja seda sellel põhjusel, et rääkida teile binoklitest. Binoklid on üks väga huvitav teema, sest kui sa jääd binokli leti ees seisma, siis vaatab sulle sealt vastu meeletu kogus erinevaid binokleid. Et nüüd alguses kohe selgeks teha, siis millist tüüpi binokleid üldse olemas on ja millise pilguga inimene binokli letti vaatama peab? Kui nüüd tüüpidest rääkida, siis kaks põhilist on peale vaatamisega nn porro prismaga binoklid ja katus prismaga binoklid. Katusprismaga on üldjuhul kompaktsemad, kergemad võib-olla ka natukene löögikindlamad samas need porro prismaga mudelid, mõni ütleb, et need on natukene ruumilisema pildiga aga üldiselt suuremad. Merenduses kasutatakse neid natuke rohkem. Ma küsin igaks juhuks siia vahele. Sa rääkisid katusprismast ja siis veel erinevatest prismadest. Mida see maakeeli tähendab? Mida see inimene siis teadma peab? Üks on see kui sa vaatad otse läbi ja teine on siis läbi peegelsüsteemi Tegelikult jah, see prisma on teistsuguse ehitusega siin sees. Valgus siin (katusprisma) käib otse läbi kuigi prisma on samuti sees. Siin (Porro) on valguse liikumine sik-saki kujuline. Kasutajale see suurt vahet täna ei tee. Et need porro prismaga mudelid on võib-olla natuke odavamad sest neid on lihtsam toota. Neid arendatakse täna tunduvalt rohkem. Katuseprismaga mudelite valik on natuke laiem Aga reaalses kasutamises suurt vahet ei ole võib-olla suuruse ja kaalu erinevus. Üldiselt loodusvaatluse jaoks on pigem need katusprismaga mudelid justnimelt sellepärast, et nad on kompaktsemad. Kui ma näiteks siin annan sulle võrdlemiseks kätte selle binokli ja selle binokli. Siis kumba sa nagu rohkem kaasas tassiksid. Jah ma pigem eelistaksin seda (katusprismaga). Siin kaaluvahe on päris suur. Jah see kaaluvahe võib olla pool kilo ja kui ikkagi olla päev otsa looduses, siis see hakkab mõjuma küll. Kael jääb veidi kangeks sellest tassimisest. Just nimelt. Selle vastu on olemas traksid. Traksid saab peale panna, aga ikkagi jah, kas on mõtet seda kõike kaasas kanda. Siis on muidugi see teema, et binoklitele peale vaadates leiab siit hulganisti erinevaid numbreid. Läbi vaadates poe tingimustes tundub kõik suhteliselt üks ja sama, aga mida nendest numbritest tuleks tähele panna. Just, see on järgmine väga hea teema. Enamasti binoklite peal tasuks vaadata kahte numbrit. Tavaliselt on peale kirjutatud 8x ja näiteks siis siin 42. Esimene number selles kombinatsioonis näitab alati binokli suurendust ja tagumine number, siis selle esimese läätse läbimõõtu. Ja nende kahe arvu suhtarvuna tuleb välja selline asi nagu väljundpupill. Ehk kui me vaatame vastu valgust binokliga, siis ma ei tea, mis siit parasjagu paistab, aga põhimõtteliselt on siin näha valgustäppi. Selle asja nimi on väljundpupill. Mis on siis selle esimese läätse läbimõõt jagatud binokli suurendusega. Näiteks, miks mere peal kasutatakse enamasti 50 mm esiläätsega 7 kordse suurendusega binoklit ongi see, et kui me 50 jagame 7-ga, siis saame 7,1. Inimese silma pupill lähebki lahti kuskil 7 mm. Mis tähendab seda, et ka hämaras kõik valgus, mis läbi tuleb, saab silm ära kasutada. Mõistlik optimum võib-olla ongi kas siis esimene lääts seal kuskil neljakümne kahe-kolme juures ja suurendus 8x korda või 10 korda Kaheksa korda on suhteliselt stabiilne vaadata looduses. Kümme korda toob natuke rohkem detaile välja. See on selline optimum kaalu ja suuruse vahel. Missugused numbrid näitavad seda, et millise pildikvaliteediga binokliga tegemist on või see ei olegi numbritena kirja pandud või see on hoopis mingisugune teistsugune teema? Väga tihti küsitakse jah, et miks üks binokkel maksab kakskümmend eurot ja teine maksab kaks tuhat? Kõik taandubki sellele, et kui korraliku kvaliteediga need binoklid tehtud on. Kui head on need klaasid sees. Kui palju valgust sealt läbi tuleb? Kui korralik on töötlus? Millised katted klaaside peal on? Kuna me vaatame sealt läbi kahe silmaga, siis me aju peab kahest erinevast pildist, mis ta seal näeb, ühe pildi kokku panama meie jaoks võimalikult mõistliku. Mida suurem on see kahe silmaga vaatamise erinevus, seda rohkem peab aju tööd tegema. Seda rohkem tegelikult nii silmad kui pea väsib kui nüüd pidevalt vaadata. Et kui võtta nüüd odavam asi ja korra päevas on vaja vaadata, miks mitte saab ju hakkama. Või laste esimene binokkel proovida, kas loodushuvi üldse jääb või ei jää. Aga jah, kui on vaja nüüd pikemalt ….
