Binoklite tüübid.

Ehituselt jagunevad binoklid porro- ja katusprismadega mudeliteks. Erinevuseks on binoklisiseste prismade ehitus – ühel juhul kulgeb valguse teekond binokli sees siksakina, teisel juhul sirgelt. Pildi kvaliteedi poolest kummalegi süsteemile selget eelisust anda ei saa, kuid võib tuua välja mõned nüansid.

Porroprismaga binoklid on üldjuhul suuremad ning raskemad, teisalt on nendega vaadeldes peale paika reguleerimist laiem osa vaateväljast samaaegselt terav – seetõttu kasutatakse neid tihti merenduses. Samuti on porroprismaga binoklid üldjuhul hinnalt soodsamad, kuna neid on odavam toota.

Katusprismaga binoklid on kompaktsemad, kergemad ning kukkumistele ja löökidele vastupidavamad. Samas on selle ehitusega binoklid enamasti võrreldavate omadustega porrobinoklitest kallimad.

Mida need binoklitel olevad numbrid tähendavad?

Kaheks põhiliseks binoklit iseloomustavaks numbriks on suurendus ja esiläätsede läbimõõt, mis on enamasti binoklile märgitud kujul suurendus X esiläätse diameeter, näiteks 8×42, 7×50. Tihti näidatakse ära ka vaatevälja laius ühe kilomeetri kaugusel (näiteks 134m@1000 m) või vaatenurk kraadides. Kui binokkel on veekindel, on sellel enamasti kiri „waterproof“.

Mis mõjutab pildikvaliteeti?

Poeriiulitelt leiab väga erinevaid binokleid – suuri ja väikseid, paarikümne euroseid ja tuhandetesse küündivate hindadega. Võtame lühidalt kokku peamised kvaliteeti ja hinda mõjutavad tegurid.

Binokli esiläätse läbimõõdu ja suurenduse jagatis – väljundpupill on üks olulisimaid binokli valgusjõudu iseloomustavatest näitajatest. Jutt käib sellest valgustäpist, mida binoklit veidi silmast eemal hoides ja sellest läbi vaadates näete. Merenduses kasutatavatel 7×50 (kui läks meelest, siis vaadake eestpoolt, mis numbrid need on) binoklitel on see näitaja 50/7=7,14 millimeetrit ja tänu sellele, et ka inimese silma pupill avaneb hämaras maksimaalselt umbes sama palju, suudab silm kogu binoklist läbi tuleva valguse ära kasutada. 10×30 binokli puhul on väljundpupill vaid 3 mm (30/10=3), mis on piisav keskpäeval vaatlemiseks, sest siis on ka silmapupill tugeva valguse tõttu ahenenud. Hämaras või keerukates ilmaoludes jääte sellega aga hätta.

Läätsedes ja prismades kasutatud klaasi kvaliteet, optilistel pindadel kasutatud katted ning optilise ning mehaanilise töötluse täpsus on need tegurid, mis määravad binoklist nähtava kujutise kvaliteedi ning teisalt ka optilise seadme hinna. Mida paremad on kasutatud materjalid ning täpsem töötluse kvaliteet, seda parem on binokliga vaadelda ning seda vähem väsivad silmad ja aju pikemaajalisel vaatlemisel. Vähem kvaliteetse binokliga vaatlemisel peab vaatleja rohkem pingutama, et aru saada, mida ta parajasti näeb.

Kuidas valida õige binokkel?

Binokli soetamiseks tasub kindlasti valida selline ostukoht, kus oleks valikus vähemalt 5-6 erineva suuruse, kaalu ja omadustega binoklit. Et leida endale sobivaim, on oluline proovida ja võrrelda.

Võiks mõelda alljärgnevale.

Mille jaoks binoklit vajate? Merele? Jahile? Linnuvaatluseks? Jalutuskäikudeks metsas? Reisile? Lapsele loodushuvi arendamiseks?
Missuguse suurendusega?
- 7x on kindel valik merele ning õhtuhämarusse.
- 8x püsib stabiilselt käes.
- 10x toob kaugusest rohkem detaile esile.
- 14x, 20x vajab stabilisaatorit või statiivi.
Kui suur? Mida suurem on esilääts, seda valgusjõulisem on binokkel ning seda selgem on pilt ka nõrgas valguses. Samas – suurema esiläätsega binokkel on alati ka suurem ning raskem kaasas kanda.
Kui binoklit on vaja merele või järvele, siis soovitame veekindlat suure esiläätsega binoklit, millel võiks olla ka sisseehitatud kompass.
Kui otsite binoklit, mis oleks alati kaasas, siis soovitame mõnda kompaktset binoklit, mis mahuks taskusse. NB! Kompaktne ja väiksema esiläätsega binokkel võib osutuda liiga nõrgaks oma valgusomaduste poolest ning seetõttu soovitame vaadata veidi kallimate mudelite poole, et binoklisse sisenevast valgusest võimalikult vähe kaduma läheks.
Kui põhiliseks kasutusalaks on jaht või linnuvaatlus, siis ka siin on valgusjõuline suure esiläätsega binokkel eelistatud ning kergemat ja kompaktsemat katusprismaga mudelit võib olla mugavam kaasas kanda. Loodusvaatlejate seas on enamlevinud 8×42 ja 10×42 binoklid, mille suuruse ja valgusjõu suhe on looduses liikumiseks optimaalne. Linnuvaatlusteks vajate kindlasti lisaks ka 45 – 60x suurendusega vaatlustoru, et määramistunnuseid selgemini eristada.
Kui liigutakse ka vihma ja tormiga või tehakse pikemaid matku, on soovitav eelistada veekindla tähistusega binokleid.

Kuidas binokkel endale sobivaks seada?

Reguleerige okulaariümbriste abil silmade kaugus esiläätsest endale sobivaks.
Seadke silmade vahekaugus parajaks – vaateväli peab moodustama ühe ringi ning olema ilma tumedate servaaladeta.
Silmade erinevuse seadistamine (dioptrikorrektsioon).
1. Keskteravustamisega binokli korral:
  1. Dioptri korrektsioon nulli.
  2. Kate dioptri korrektsiooni rattaga poolele ette.
  3. Vaadake ~100 m kaugusele mõnda seisvat objekti.
  4. Keskmisest teravustamisrattast see objekt teravaks.
  5. Kate eest ära ja teise poole esiläätsele ette.
  6. Dioptri korrektsiooni rattast sama objekt teravaks.
2. Vaid dioptrikorrektsiooniga (näiteks mere-) binoklil:
  1. Kate ühele esiläätsele ette.
  2. Vaadake ~100 m kaugusele mõnda seisvat objekti.
  3. Teravustage dioptri korrektsiooni rattast avatud pool.
  4. Kate eest ära ja teise poole esiläätsele ette.
  5. Teravustage dioptri korrektsiooni rattast teine pool samale objektile.
  6. Nüüd peab korraliku binokli puhul olema kogu vaateväli ca 20 meetrist kuni lõpmatuseni terav.