Raimo Laosma soovitused rattamatkale

Roheliste Rattaretke eel kutsusin oma hea tuttava Raimo Laosma väikesele nõupidamisele ning uurisin temalt, kui kogemustega matkajalt, rattamatkamise võlude, valude ning selleks sobiliku varustuse kohta. Raimo on mees, kellele pikad soolo-rattamatkad teps mitte võõrad pole. Seitse aastat tagasi väntas ta üksinda ümber maakera (2010-2011 a. 329 päeva ning 34 344 km) ning eelmise aasta sobilikuks lõpetamiseks uhas mees Nordkapist Kaplinna – maakera ülevalt alla (21 987km) ning seda loomulikult taas üksinda, sest nii talle meeldib.

 

Raimo, jätame su pikad matkad hetkeks kõrvale ning räägime lühematest sutsakatest. Kindlasti on neid inimesi, kelle ajukäärudes rattamatkamine juba ammu ringlemas, kuid esimene samm veel astumata.  Roheliste Rattaretk oleks huvitav algus selleks. Milliseid nõuandeid sa sellistele inimestele annaks?

Alustaks ikkagi sellest, et punkt number 1 on hooldatud ratas. See on kõikide asjade A ja O. Kõik muu varustus tuleb valida vastavalt ilmale, vastavalt soovile ning lähtuvalt sellest, kui pikk reis on plaanis ette võtta. Ehk on vaja ka energiat kaasa võtta. See vajadus lähtub sellest, kas energiat on võimalik saada kusagilt tee äärest juurde või mitte. Sama tähtis on ka riietus.

Mida tähendab hooldatud ratas?

Kui ratas on terve talve seisnud ning plaan on võtta ette vähe pikem sõit, siis on ikkagi parem, kui külastada enne starti mõnda rattapoodi ning seal töötavat mehhaanikut, kes ratta üle vaatab ja veendub, et kõik asjad toimivad. See tagab olukorra, kus meeldivat rattapäeva saabki võtta meeldiva rattapäevana. Mitte, et hea emotsiooni rikub ära keti või mõne muu tähtsa komponendi purunemine.

Raimo Laosma hooldatud ratas rattamatkale

 

Millist rattavarustust on matkamiseks vaja?

Kõik hakkab taas pihta sellest, kui pikaks matk kujuneb. Mida pikemaks kujuneb matk, seda rohkem peab olema varustust kaasas. Sellisel juhul peaksid rattal olema pakiraamid, rattakotihoidjad ning rattakotid. Paaripäevased matkad saab ka seljakotiga läbi sõita. Kuigi tuleb tõdeda, et seljakotiga pole rattasõit kõige mõnusam. Seljakotiga sõites langeb kogu raskus vaid mõnedele punktidele ning matkamine muutub ebamugavaks. Lihtsam on kasutada rattakotte, kuhu saab vajadusel kõik vajaliku korralikult ära pakkida.

Raimo Laosma soovitused rattamatkale

Raimo Laosma soovitused rattamatkale

 

Kuidas varustuse kaasavõtmisele läheneda? Kas algaja võiks alustada kergema pagasiga ning ajapikku raskust lisada või pole see jalgrattaga matkamise juures niivõrd oluline teema?

Jah, eks ta sedasi kipub olema. Ka minul satub pikemale matkale asju kaasa, mida ma reaalselt ei kasuta. Üheks lihtsaks variandiks on kogu vajalik kraam exceli-tabelisse panna ning hakata sealt siis tähtsamaid asju välja valima. Ühes lahtris kõik, mida tahaks kaasa võtta, teises aga need, mida on kindlasti vaja. Paari-kolmepäevaste matkade puhul pole valik niivõrd keeruline. Meil ilmad sedavõrd drastiliselt ei muutu, et kõigeks valmis peaks olema. Lisaks saab paari-kolme päeva ilmaennustuse ilmaportaalidest üle vaadata. Aga kui reis läheb paari-kolme kuuseks, tekib probleem, et mida võtta – mida jätta. Rattaga matkamise puhul peab kõike ise kaasas vedama. Kui aga matkatakse mitmekesi, saab ühiskondlikud asjad kõigi vahel ära jagada. Kellele kirves, kellele pliit jne.

 

Millist varustuse peaks ühepäevasele sõidule kaasa võtma?

Kindlasti sõltub palju matka toimumise ajast. Eestimaine suvi võib üllatada väga erineva kliimaga – hommikul on jahe ning päeval väga soe. Hommikul võib vaja minna tuulekindlat jakki ja sooja sportpesu, aga päevasel ajal tuleb leida koht, kuhu need rattal pakkida. Ka trassi võiks eelnevalt läbi vaadata. Sedaviisi saab selgeks, kas söök on vaja eraldi kaasa võtta või jäävad trassile külapoed ja söögikohad. Arvestama peab, et jalgrattamatkal energiat ja vett kulub. Seega tuleb need asjad korralikult läbi mõelda. Rattale kinnituvate pudelitega saab joogivee kaasa võtta ning siis juba mõelda, kas pakkida kaasa võileivad või energiabatoonid, millega saab lühematel sõitudel ilusasti hakkama. Energiat peab peale saama, sest muidu on taastumine valus ning sellist reisi pole hiljem meeldiv meenutada. Tavaliselt on nii, et kui tunned, et energia on otsas ja kõht tühi, siis oled juba hiljaks jäänud. Oleneb muidugi intensiivsusest ja distantsist, aga paari-kolme tunni järel peaks ikka midagi sööma.

 

Kui aga mõelda paaripäevasele matkale, nagu näiteks Roheliste Rattaretk. Kas siis on vaja rattale pakkida ka telgid, pliidid ja muu öö-veetmise varustus?

Roheliste Rattaretkel on enamasti kahte sorti inimesi. Ühed, kes kannavad kogu oma varustust kaasas. Noh, sellised paadunud matkajad. Teised kasutavad võimalust ja tõstavad oma pakid veoautodele, mis need siis järgmisesse laagrisse toimetab. Siis pole omal vaja telke ja muud varustust rattaga kaasas vedada. See on korraldajate poolt hästi lihtsaks tehtud. Roheliste Rattaretkele startides peaks kindlasti olema kaasas riietus, et saaks vajadusel vihma- või soojad riided selga tõmmata. Oluline on hoida ennast kuivana. Kui oled kuiv, siis on sul ka soe. Selle retke käigus pole vaja meeletult rattapõhisesse varustusse investeerida.

 

Julbo Aero päikeseprillid

Kas läikivad rattakingad ja liibuvad riided on teema, millesse panustada?

See on taas kahe otsaga asi ja eelistustes kinni. Mina kasutan matkates spetsiaalseid matkamiseks mõeldud rattakingi ning leian, et sandaali või suvalise saapaga sõitmine pole päris see. Aga lühematel sõitudel, nagu ka Roheliste Rattaretk, pole sisuliselt vahet. Riietuda tasuks sportlikult, et seljas poleks puuvillast särki, mis korjab higi enda sisse ja on hiljem seetõttu külm. Kui on jahedam ilm, siis tasuks panustada kihilisse- ning jaheda ilma puhul ka tuulekindlasse riietusse. Liigeseid tuleb kaitsta ning eest tuulekindel riietus muudab ka halvemate ilmade korral olemise mõnusaks.

 

Aga tööriistad või vahendid ratta parandamiseks?

Pikema matka puhul peaks sisekummid ja elementaarsed võtmed ikka kaasas olema. Seda muidugi juhul, kui inimene suudab nendega ka midagi ette võtta. Kui inimesel pole valmidust oma ratast ise remontida, siis pole neid liigse kaaluna mõtet ka kaasa vedada. Mis aga Roheliste Rattaretke puutub, siis oleks hea, kui inimestel oleks hooldatud rattad. Olen seal aastaid service’t teinud ja inimesed eeldavadki, et saavad sõidu käigus täis-abi. Retkel on alati toredad mehaanikud kohal, kes on valmis aitama, aga elementaarne hooldus võiks rattal enne starti ikkagi tehtud olla. Eriti veel olukorras, kus tänapäeval pole see kuigi keeruline. Hooldust teostavaid rattapoode on kõikjal ja sealsed mehhaanikud oskavad kindlasti nõu anda ning vajaliku hoolduse ära teha.

 

Kui aga keegi soovib oma asju ise rattal kaasa vedada, siis millistele kriteeriumitele peaks need vastama?

Üks asi on kindlasti kaal. Ratast pead sa ise edasi ajama. Ja mida raskem see on, seda raskem on ka ratta edasi ajamine. Paari-kolme päevane matk eeldab, et sul on telk ja magamisvarustus kaasas. Lisaks veel mingi Primus ja kogu vajalik riietus. Abiks oleks ka mõned tööriistad ning multitool. Seega, mida kergemad ja kompaktsemad need on, seda parem. Arvestada tuleks ka sellega, et mida raskem on kogu varustus, pluss veel enda kaal, seda suurem koormus avaldub ka rattale. Ja kui tegemist pole spetsiaalse matkarattaga, siis võib tulla kõike ette – purunevad kodarad, rehvid saavad vatti jne. Need on asjad, millega tuleb rattamatkal arvestada.

Vaude Karakorum pakiraamikott

 

Mille järgi peaks valima rattamatka varustust?

Rattakottide puhul on tähtis pöörata tähelepanu kinnitustele ja et rattakotid oleksid kindlasti ilmastikukindlad, sest ka Eestimaal matkates võivad ilmad olla heitlikud. Seega, kui rattakotte osta, siis osta juba korralikud. Korralikke rattakotte jagub nädalaste ja kuuajaliste matkade korral aastateks. Telkidest kasutan Hilleberg Akto üheinimese telki. Selle kaal on 1,3 kg ning olen sellega väga rahul. Kõnealune telk sai valitudki kaalu pärast.

Raimo Laosma soovitused rattamatkale

 

Millist lebo kasutad ja kuidas valida magamiskotti? Pikal reisil on olud väga erinevad ning mitme magamiskoti kaasa tassimine pole otstarbekas.

Viimasel, Nordkapp-Kapplinn reisil, vahetasin Hispaanias magamiskoti õhema vastu. Nordkapist startides oli õhus omajagu miinuskraade ning lumi maas, Aafrikas polnud sellise sooja magamiskotiga aga palju teha. Kuigi madalaid (8-9 kraadi) temperatuure kohtas ka Namiibias. Mis aga lebo puudutab, siis olen juba piisavalt vana ja naudin mugavust, seega kasutan oma reisidel Therm-a-Resti õhuga madratsit. Tõsi, seda sain Aafrikas ka mitmel korral paigata, sest seal torgib terve elu. Paihatuna pidas madrats reisi lõpuni ilusasti vastu.

 

Vaude rattakindadKas õige varustuse, matkaratta ja sobilike söökide teadmine tuleb kogemustega, või annab seda ka kusagilt õppida?

Suur abi on erinevate matkajate blogidest. Mõned on toonud üksikasjalikult välja kogu varustuse, mida nad oma reisidel ja sõitudel kasutavad. Sealt on hea vaadata ning mõelda, kas ka enda reisil võiks sellistest asjadest kasu olla või pole mõtet sellesse panustada. Kui aga minna veelgi pikematele sõitudele, siis on asju, mis peaksid olema dubleeritud. Elektroonika poolepealt mõned lihtsamad asjad ja dokumentatsioon. Olulised asjad tuleks erinevatesse kohtadesse pakkida ja tähtsatest dokumentidest tasuks kindlasti koopiad teha ning hoida olulisi infokilde ja kontakte telefonis, mälupulkadel ja muudel andmekandjatel.

Tähtsatel ja olulistel varustusevalikutel aitab taas vana-hea excel. Teed kaks lahtrit – üks, mida tahaks kaasa võtta, teise paned aga need, mida kindlasti on vaja. Ja siis saad neid lahtrite vahel edasi-tagasi liigutada. Tööriistadega on sama teema. Vahel on noa või multitööriista küljes mõned asjad olemas, mida pole eraldi vaja kaasa võtta jne.

 

Kas kiivriga või ilma?

Kiivriga. Sest teist pead ei ole mitte kusagilt võtta. Ja kui ma kiivrit ei kasutaks, ei istuks me täna siin.

 

Anna nüüd hääd nõu, mida peaks esmakordselt Roheliste Rattaretkele mineja endaga kaasa võtma

Kindlasti hea tuju, mis tagab motivatsiooni. Endale tuleks seada mingi eesmärk – läbida ja nautida programmi. Ja et kõik oleks täiuslik, peaks ka ratas tehniliste tõrgete vältimiseks olema hooldatud. Loomulikult kuulub selle kõige juurde ka korralik ja ilmastikule vastav riietus. Ega siis muud polegi – hea tuju kaasa ja matkama!

TacticalFood matkatoitKuulasin Raimo targa jutu ära ja jäin mõttesse – mida ma ise kroonilise ülepakkijana sellisele sõidule kaasa võtaks. Kindlasti panustaks korralikesse rattapükstesse, et sadulast maha ronides käia ka saaks. Seejärel haaraks kaasa mingid prillid, mis halva ilma ja tuule silmadest eemal hoiaks ning loomulikult rattakindad ja koorikjope. Soe pesu võib peale koormavat päeva marjaks ära kuluda… Šokolaadi võtaks kõvasti – seda on endale ju maru hea kiituseks „müüa“ ning see hoiaks ka moraali üleval. Kapist haaraks kaasa oma kõige kergema telgi ja end juba ammu erinevates rasketes tingimustes tõestanud Therm-a-Resti paksema põhjaga isetäituva madratsi. Või siis vaataks poest ikkagi Thermaka õhkmadratsi, sest see on kompaktne ning ei kaalu mitte midagi. Primuse Multifueli ei viitsiks kaalu pärast vedada, võtaks parem MSR’i Windburneri, millega vett keeta ning mõned maitsvad pakitoidud. Ja kindlasti ei puudu kotist titaanist spork, et väärt söök valmides pakist kätte saada. Pealambi, et õhtul telgis midagi näeks ja jupikese nööri, et riided kuivama/tuulduma riputada. Ja ongi vist kõik… aaa, rattakotid ka, sest neid mul ju pole.


Loe veel lisaks.


 

Lisa kommentaar