Ajatu disainiga kestlikest materjalidest matkariided metsas müttamiseks, raba päikesetõusudeks ja virmaliste jahtimiseks. See on Rootsi väliriiete tootja Fjällräven (rootsi keeles polaarrebane), mis sündis ühe mehe unistusest suunata inimesi rohkem loodusesse värske õhu kätte.
See mees oli Åke Nordin, kes meisterdas noore poisina oma kodu keldris, Põhja-Rootsis asuvas Örnsköldsviki linnas, ema õmblusmasina ja isa tööriistade abil oma esimese, puidust raamiga seljakoti. Kümme aastat hiljem, aastal 1960, sündis Fjällräven, kui jõudis müüki Rootsi matkariiete tootja esimene toode – täiustatud alumiiniumraamiga seljakott.
Ise tehtud, hästi tehtud materjalid
1960-70ndate vahel kasvas Fjällräveni tootevalik jõudsalt. Polaarrebase logoga matkapükse, jopesid, magamiskotte ja telke kandsid ja kasutasid nii kogenud matkajad kui ka loodusearmastajad üle kogu Rootsi. 70ndate lõpus kasutasid Fjällräveni matkavarustust ekspeditsioonidel ka kõik Rootsi polaarmatkajad, kes soovisid Åkelt suuremat valikut polaarmatkadeks sobivaid rõivaid.
Eesmärgiga luua jope, mis oleks aastaringselt kantav, hoiaks sooja ja kaitseks samal ajal ka vihma eest, võttis Åke ülimalt vastupidava G-1000 materjali, mis osutus varem liiga raskeks tema telgi jaoks, ning kattis selle mesilasvahast ja parafiinist valmistatud Greenland Wax vahaga. Ta lisas jopele ka lohvakust ja rohkelt taskuid, mille tulemusel sündis üks maailma parimaid matkajopesid – Fjällräven Greenland jope.
Muideks, G-1000 materjalist on valmistatud valdav enamus Fjällräveni toodetest. Ülimalt vastupidav G-1000 materjal pakub kandjale kaitset tuule, kerge vihma ja UV-kiirguse eest, olles samal ajal ka õhku läbilaskev. G-1000 materjali saab soovi korral muuta veelgi ilmastikukindlamaks mesilasvahast ja parafiinist valmistatud Greenland Wax riidevaha abil, mida saab kuuma triikrauaga riide peale kanda. Soojemate ilmade saabudes saab vaha kangalt maha pesta, muutes oma lemmik matkajope või -püksid aastaringselt kantavaks.
Kånken – seljakott, mis võttis põhjanaabritelt seljahädad
Samal perioodil loodi ka eestlaste poolt palavalt armastatud Kånkeni seljakott, aga sugugi mitte trendika moeesemena, vaid hoopis Rootsi koolilaste rühi parandamiseks ja seljavalude ennetamiseks. Nimelt kannatas 1970. aastate lõpus vähemalt 80 protsenti rootslastest seljavalude käes, mida põhjustasid vähemalt osaliselt üle ühe õla kantavad kotid. Tõsiseks häiresignaaliks sai aga asjaolu, et seljaprobleemid hakkasid vaikselt kimbutama ka Rootsi koolilapsi.
Probleemile lahendust otsides valmis Fjällräveni asutajal Åke Nordinil koostöös Rootsi skautide ühendusega 1978. aastal ristkülikukujuline ja vastupidavast materjalist seljakott, mis sai nimeks Kånken. Väike, aga samas ruumikas seljakott mahutas ära kõik koolitarbed ning selle universaalne nelinurkne kuju aitas jaotada koti raskuse ühtlaselt õlavöötmele.
Aastatega on Kånken muutunud värvilisemaks ja mahukamaks, kuid selle põhikuju, olemus ja vastupidavus on jäänud samaks. Veel tänaseni on kotil üks avar peasahtel, kaks küljetaskut, lukuga esitasku ja pehmendus ning õigesti hooldatuna peab Kånken vastu aastakümneid – väidetavalt on kõige esimesed, rohkem kui nelikümmend aastat tagasi valminud eksemplarid kasutusel veel tänaseni.
Matkaüritustega kestlikuma tuleviku poole
80-90ndatel laienes Fjällräven Skandinaaviasse, sealt edasi Euroopasse ja seejärel üle kogu maailma. Polaarrebase logoga Kånkenist ning Fjällräveni ajatu disainiga kestlikult toodetud matkariietest sai ülemaailmne fenomen. Åke suur unistus oli tuua looduses matkamine kättesaadavaks kõigile, sest mida rohkem inimesed looduses viibivad, seda rohkem nad selle eest ka hoolt kannavad.
Ja nii 20 aastat tagasi täituski Åke suur unistus – toimus esimene Fjällräven Classic, ühe nädala ja 110 kilomeetri pikkune matk läbi Põhja-Rootsi metsiku looduse, millest võttis toona osa kõigest 152 inimest. Täna on Rootsi Classicust kasvanud üks oodatuimaid avalikke matkaüritusi, millest võtab igal aastal Rootsis osa üle 2000 inimese. Lisaks toimub Fjällräven Classic igal aastal ka Taanis, Saksamaal, Inglismaal, USAs ja Koreas ning sel aastal esmakordselt ka Tšiilis.
Samuti toimub Fjällräveni eestvedamisel igal kevadel Põhja-Rootsi polaaraladel ainulaadne ja ülipopulaarne Fjällräven Polar kuue päeva ja 300 kilomeetri pikkune kelgukoeramatk, kuhu pääseb vaid 20 inimest üle maailma. Eraldatud internetist ja muust maailmast, õpivad osalejad ainulaadse matka käigus juhtima koerarakendit ning kohanema ekstreemse kliimaga, kus temperatuur võib mõnel päeval langeda alla kolmekümne miinuskraadi.
2023 aastal osales polaarmatkal 36-aastane Pärnust pärit Kert Kivaste, kelle sõnul aitas polaarmatk tal üles leida sisemise seikleja.
Kert on viies Fjällräveni polaarmatkal käinud eestlane. Esimesena käis polaarmatkal 2014. aastal Katrina Schmickler, 2016. aastal loodusfotograaf Hans Markus Antson, 2017. aastal Ketter Michelle ja 2019. aastal ka kelgukoerte matkajuhina töötanud Maiu Lünekund.
