Mis on ühist matkamisel, mesilasvahal ja riidejääkide taaskasutamisel? Kõik kolm on kannustatud Rootsi matkavarustuse tootja Fjällräveni unistusest hoida loodust ja viia inimesi rohkem värske õhu kätte matkama.
Fjällräveni (rootsi keeles polaarrebane) kaubamärki teavad ja tunnevad Eesti inimesed peaasjalikult värviliste Kånkeni seljakottide järgi. Kånken ongi Fjällräveni kõige esimene toode, mis sümboliseerib ettevõtte visiooni luua ajatu disainiga kestlikest materjalidest tooteid, mis kestaksid võimalikult kaua. Kuigi koti kandmine sõltub suuresti selle hoidmisest ja hooldamisest, siis teadaolevalt on esimesed, üle 60 aasta vanused Kånkeni seljakotid kasutusel veel tänaseni.
Ise tehtud, hästi tehtud materjalid
Kånken poleks aga Kånken ilma innovaatilise G-1000 materjalita. Polüestrist ja puuvillast G-1000 on üks enimkasutatavaid materjale Fjällräveni tootevalikus ning sellest on valmistatud suurem osa Fjällräveni seljakottidest, jopedest ja matkapükstest. Vastupidavat G-1000 kangast on Fjällräven täiustanud juba viiel korral ning võtnud protsessi käigus kasutusele järjest kestlikumaid materjale – nii sündis ka taaskasutatud polüestrist ja orgaanilisest puuvillast valmistatud materjal Eco G-1000.
Lisaks vastupidavusele pakub G-1000 materjal kandjale ka kaitset tuule, kerge vihma ja UV-kiirguse eest, lastes samal ajal ka mõnusalt õhku läbi. G-1000 materjali saab soovi korral muuta veelgi ilmastikukindlamaks mesilasvahast ja parafiinist valmistatud Greenland Wax riidevaha abil, mida kuuma triikrauaga lihtsasti riide peale kanda. Soojemate ilmade saabudes võib vaha kangalt taas maha pesta, muutes oma lemmik matkajope või -püksid aastaringselt kantavaks.
G-1000 pole aga Fjällräveni ainuke materjalialane innovatsioon. Pakkumaks moetööstuses kestlikumat alternatiivi fossiilkütuste baasil tehtud materjalidele, tulid Fjällrävenil eelmisel aastal välja innovaatilisest Pine Weave puidupõhisest lüotsellkangast tehtud Tree-Kånken seljakotid. Tree-Kånken kottides kasutatud puit on pärit Põhja-Rootsi jätkusuutlikult majandatud metsadest, mis seejärel töödeldakse ning kaetakse polüuretaani ja vaha seguga, pikendades sellega koti eluiga ning vastupidavust.
Tekstiilijäätmetest püksid ning telgimaterjalist jope
Ringmajanduse printsiipe silmas pidades otsib Fjällräven pidevalt uusi võimalusi ka tekstiilijäätmete taaskasutamiseks. Möödunud aastal andis Fjällräven tootmisest üle jäänud tekstiilidele uue elu ning tõi turule Samlareni kapselkollektsiooni, mis hõlmab endas teada-tuntud klassikuid, sealhulgas G-1000 kangajääkidest tehtud jopesid ja pükse, Kånken seljakotte, käekotte ja mütse, mida kannavad inimesed üle maailma.
Samlareni väliriided pole sugugi esimene ringmajanduse põhimõttel valminud Fjällräveni toode. Juba 1964. aastal pani ettevõtte asutaja Åke Nordin hoiule rulli kangast, mida ei võetud paraku kasutusele ilmastikukindla telgi tootmises, kuid millest valmistas vaid mõned aastad hiljem oma kodus Fjällräveni Greenland talvejope, mis on täna sama ikooniline kui Kånkeni seljakott.
Mis siis on ikkagi ühist matkamisel, mesilasvahal ja riidejääkide taaskasutamisel? Fjällräven usub, et mida rohkem inimesed looduses aega veedavad, seda rohkem nad selle eest ka hoolt kannavad.
Selleks, et inimesed loodusele lähemale tuua, toimub Fjällräveni eestvedamisel igal aastal mitmeid põnevaid matkaüritusi. Nendest tuntuim on kahtlemata Rootsist alguse saanud Fjällräven Classic matk, mis sel aastal toimus juba seitsmes riigis üle maailma, sealhulgas Taanis, Saksamaal, Inglismaal, USAs, Jaapanis ja Koreas. Samuti eestlaste seas tuntud Fjällräven Polar 300-kilomeetrine arktiline kelgukoeramatk Rootsi ja Norra polaaraladel, mille eesmärk on näidata, et õige varustusega saab ekstreemsetes tingimustes matkamisega hakkama igaüks.
