Jagan teiega üht meeldejäävat seiklust, mida kogesin hiljuti koos oma pojaga. Minu poeg on 12 aastane ja paar aastat tagasi avastas ta enda jaoks uue harrastuse – kalapüügi. Kalapüügi pisiku süstis pojale tema parim sõber, kes isaga oli juba mitmed korrad koos kalal käinud. Omalt poolt andis lisatõuke kindlasti ka asjaolu, et elame veekogu lähedal. Esialgu arvasin, et see on järjekordne uus katsetus, mis varsti unustuse hõlma vajub, kuid võta näpust. Nüüd ma siis istun õhtuti tema kõrval ja kuulan muhedaid noore kalamehe lugusid.
Neist õhtustest kalamehejuttudest tuligi mul pähe imetore mõte minna pojaga kahekesi kalapüügi retkele, veeta aega looduses ja nautida üksteise seltskonda. Et meil oleks eriline kvaliteetaeg, mis tugevdaks ema poja sidet ning ühine tegevus pakuks meile mõlemale rõõmu.
Selleks, et taoline seiklus ette võtta, tuli teha muidugi mõningaid ettevalmistusi. Alustades sellest, et panna paika plaan kuhu minna, kuidas minna, kui kauaks minna ja mida kaasa võtta. Kõige keerulisem osa plaanist oli teha otsus, et vot nüüd lähemegi kalale ja jääme sinna ööseks. Paras pähkel oli ka välja mõelda kuhu minna. Kui need kaks asja said paika, millal ja kuhu, siis tuli hoolikalt läbi mõelda, mis varustust meil selleks reisiks vaja läheb. Vajaliku varustuse nimekirja panin paberile kirja, siis oli mugav näpuga järge ajada, mis asjad endal olemas on, mida tuleb sõbra käest laenata ja mis on need vajalikud matkavidinad, mida peab kindlasti ise lisaks ostma.
Nii saigi plaani võetud ööbimisega kalapüügi retk ja ilmselgelt tuli asukoht valida selle järgi, et oleks kalapüügi võimalus ja mõnus telkimisplats. Kuna mina ei ole varem üksinda lapsega telkimas käinud, siis valisin endale tuttava koha, mis ei jääks kodust väga kaugele. Kaalusin ka ööbimist kämpingus, kuid kuna mul on olemas nii korralik telk kui telkimise kogemus, siis tundus, et telkimine järve ääres on palju põnevam. Vaatasime ka, et ilmataat jagaks meile meelepärast ilma, et esimene ema poja ühine matk ei jääks tohutute vihmavalingute tõttu pisut vildakaks. Poeg oli juba väga elevil, et jääme ööseks telgiga järve äärde ning muidugi olid suured ootused kalapüügi osas, mis pidi päädima õhtusöögiks kala küpsetamisega.
Kuna meie väljasõit oli plaanitud autoga, siis varustuse osas ei olnud vaja otseselt kaalu ja suuruse peale mõelda. Pigem oli oluline, et olemine telgis ja järve ääres oleks võimalikult mugav ning ohutu. Püüdsin enne väljasõitu läbi mõelda kõik võimalikud olukorrad, mis meil tekkida võivad. Näiteks, et meil oleks olemas hommiku- ja õhtusöök. See ei olnud ju sugugi kindel, kas me kala üldse saame…
Ja nii meie retk algaski. Kui me oma kala- ja telkimisvarustuse autosse pakkisime, oli meie nägudel lai naeratus. Teadsime mõlemad, et ees ootab eriline päev. Meie kalastusretk toimus imekaunis järveäärses kohas, kus seekord rahu ja vaikuse asemel puhus hoopis tugev tuul. Tuul oli isegi hea, sest seetõttu ei olnud kardetuid pinisevaid ja hammustavaid sääski. Tänu tuulele oli ka telgi püstitamine korralik ettevõtmine. 
Vaatamata sellele oli meil lõbu laialt. Kui kõik telgi vaiad said kinnitatud ja nöörid pingutatud, tassisime asjad oma mobiilsesse tuppa ning otsisime laua ja toolide jaoks enam vähem sileda maapinna. Esimesed vajalikud toimetused tehtud, võtsime aja maha ning nautisime lihtsalt looduses olemise hetke. Viimasel hetkel kaasa haaratud termosega kohvi ja tee ning mõned viineripirukad kulusid nüüd marjaks ära. Mina oleksin ilmselt olnud valmis mitu tundi sedasi looduse ilu ja vaikust nautima, aga tulime ju siiski kalale ja noorema generatsiooni näpud juba sügelesid. Nii saingi oma esimese loengu ja praktika sellest millist lanti valida, kuidas seda konksu otsa panna ning suundusime esimesi prooviviskeid tegema. Kuna ilm oli tuuline, siis lant ei lennanud alati päris sinna kuhu see oli sihitud, vaid jäi tihtipeale kõrkjatesse kinni. Pusimist ja toimetamist oli omajagu. Noor kalamees tegelikult ütles kohe, et see pole hea kalapüügi koht. Kui nüüd üdini aus olla, siis mina isiklikult panustasingi rohkem ühisele aja veetmisele, kui tohutule kalasaagile. Grillvorstid õhtusöögiks olid ju kenasti kaasas.
Kuid kalapüüdmine on tõepoolest üks hasarti tekitav tegevus ja ma sain nüüd aru küll, miks see nii levinud hobi tänapäeval on.
See on hetk, kus aeg võib tunduda venivat. Samas on see ka aeg, kus saad keskenduda iseendale, mõelda oma mõtteid ja lasta muremõtetel haihtuda. Ja siis see juhtub – õng hakkab liikuma, märkad kergeid tõmblusi. Adrenaliin hakkab tõusma, südametöö kiireneb. Sul on võimalus tõmmata õng veest välja ja vaadata, mida sa püüdsid. See on hetk, mille nimel kõik see aeg ootasid. Võid tunda rõõmu, kui kala on konksu otsas või tunda kahetsust, kui see libiseb su käest…
Vot juhtuski nii, et kala me ei saanud, aga kalamehe jutte selle eest meil nüüd jagub. Peale tuulist või siis “tulist” kalapüüki oli meil veel pikalt jutustamist, kes kuidas ja kuhu lanti heitis ja seda siis kõrkjatest välja tiris.
Lõkkeõhtut me seekord ei teinud. Mulle lihtsalt tundus, et esimeseks korraks on matkategevusi muidu liiga palju. Seda enam, et minu kogemuse põhjal tuleb kuivad puud sel juhul ise kaasa võtta. Võtsin kaasa hoopis gaasiga töötava minigrilli, mille peal saab keeta nii vett kui küpsetada vorsti. Lastele pakub alati väga palju põnevust tulepulgaga lõkke või grilli süütamine. Veetsime koos õdusa õhtu vorste grillides, lugusid rääkides, naerdes ja üksteise seltskonda nautides. Oli imeline tunne olla koos pojaga kahekesi looduses.
Peale meeleolukat retke oli hing rahul ja meel hea, et saime ühiselt sel moel kahekesi looduses aega veeta. Õppisime üksteiselt nii mõndagi ja lõime uusi mälestusi. Poeg sai selgeks telgi püstitamise nipid. Samuti on ta nüüd telgis ööbimise kogemuse võrra rikkam. Katsetasime, kuidas töötab tulepulk. No ja muidugi õues ise grillitud vorstil ja hommikupudrul on hoopis teie mekk. Mina sain teada kalapüügi saladusi. Vaatamata sellele, et kalapüük tekitab hasarti, õpetab see samavõrd olema väga kannatlik. Oli ju vaja nii mõnigi kord tamiili seest sõlm lahti harutada või lant kõrkjatest kätte saada. Järgmisel päeval olime ühisel arvamusel, et see ei jäänud meie viimaseks ühiseks kalal käiguks. Nüüd julgeme ette võtta ka kaugemaid sihtkoht, sest kalapüügiks sobivaid paiku Eestis jagub.
Mõned mõtted tekkisid ka:
- Järgmisel korral valiksin ööbimiskohaks mõne RMK telkimisplatsi kus on olemas lõkke tegemise võimalus, sest lõke loob õhtul mõnusa meeleolu ja annab sooja.
- Suvel on külmakast kindlasti hädavajalik ese, et kaasa võetud söögid ja kohvi “valgendaja” ilusti värskena püsiks. Kuigi meie retkel oli ilm pigem jahedapoolne, oli külmakast hea kindel koht kus hoida kogu oma toidukraami turvaliselt ühes kohas.
- Telgi soovitan sellistele retkedele valida suure eeskojaga. Suur eeskoda võimaldab öösel hoiustada varustust. Vihmase või väga tuulise ilma korral saab telgi eeskojas süüa teha või niisama istuda katuse all ja looduseilu nautida.
Varustuse nimekiri:
- Spetsiifiline varustus kalapüügiks.
- Telkimisvarustus:
- telk;
- madratsid;
- magamiskotid.
- Matkatoolid ja laud.
- Külmakast.
- Sääsemürk.
- Väike latern.
- Pealamp.
- Majapidamise/wc paber.
- Soojad pleedid.
- Tulepulk.
- Söögi tegemine:
- väike grill;
- pott;
- pann;
- tassid;
- taldrikud;
- söögiriistad;
- joogivesi;
- grillvorstid, hommikupuder, leib, sai jne.
- Nõudepesuvahend, nuustik, rätik.
- Riietus ja jalatsid (tuleb valida vastavalt ilmale):
- tuule- ja veekindel jakk;
- pikad matkapüksid;
- soe fliis;
- soe pesusärk;
- pikema säärega sokid;
- müts ja kindad;
- veekindlad matkasaapad.
- Hügieenitarbed:
- hambahari ja -pasta;
- niisked salvrätikud;
- väike rätik.
