Selleks, et matk oleks nauditav, on üks olulisemaid tarvikuid hea ja sobiv matkaseljakott. Seljakott on matkaja keha külge justkui naelutatud hommikust õhtuni, seepärast on vajalik, et see matkaja seljas ideaalselt istuks. Halvasti sobiv kott võib muuta matka piinarikkaks või sundida matkajat oma matka üleüldse katkestama.

Ilmselt on iga matkapisikusse nakatunud inimene nõus, et seljakotimaailm on suur ja lai ning sellesse on lihtne ära eksida ka kogenud matkasellil. Selleks, et leida endale nii omadustelt kui füüsiliselt Sinu kehaga sobivat kotti, tuleb enne poodi valima asumist mõelda vastused järgnevatele küsimusele.

Kui suurt seljakotti on vaja?

Väike multispordi või kuni suur alpinismi seljakott?

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb läbi mõelda, kuhu ja kui kauaks Sa tavaliselt matkale lähed.

Ühepäevasteks matkadeks sobivad kõige paremini kuni 30-liitrised kotid, aga ka näiteks multispordikotid, mis on ilma raamita ja keskmiselt mahutavusega 10-20 liitrit, ülikerged ja kompaktsed ning mahutavad kenasti veepudeli, võileiva ja väikese soojema jaki. Multispordikoti valimisest loe täpsemalt siit. Kui aga tahta kotti midagi rohkemat panna, siis tuleb valik teha 20-30 liitriste päevamatkakottide seast.

Kahe-kolmepäevaseks (suvel ka isegi 4-5 päevaseks) matkaks sobib kõige paremini naistele 50-70 liitrine kott ja meestele 60-80 liitrine kott. Muidugi oleneb tegelikult koti suurus paljuski ka sellest, kui kompaktne on kotikasutaja varustus, kas matk toimub suvel või talvel ning kui pikk on kotikasutaja, samuti kas plaanitakse ööbida telgis või hütis.

Mina olen 160cm pikk ja käin kõikidel vähemalt kahepäevastel jalgsimatkadel 60-liitrise kotiga, minu kaaslane on 173cm pikk meesterahvas, temal on lühemateks matkadeks 65-liitrine ja pikemateks 100-liitrine kott, sest nii saab kõik asjad, kaasa arvatud telgi, mugavalt kotti sisse pakkida ja miski ei jää väljapoole tolknema.

Talvel on magamiskott paksem ja kaasas rohkem sooje riideid, mistõttu võiks siis koti maht olla vähemalt 60 liitrit, ainult suvel matkates võib piisav olla ka lausa 40-50 liitrine kott, eriti kui Su magamisvarustus on kompaktne või ööbimine on hütis.

Nädalasele või pikemale matkale võetakse tavaliselt vähemalt 80-liitrine kott, sest toitu ja varuriideid tuleb märksa rohkem kaasa pakkida. Muidugi väikest kasvu naisterahvastele on see ilmselt liiast ja võiks piirduda maksimaalselt 70-liitrise kotiga, et mitte keha üle koormata. Samuti on 70-liitrist suuremad kotid üldiselt tehtud meeste mõõtude järgi ning võivad pisemale naisterahvale jääda seljast pikaks ja puusavööst laiaks.

Naiste- või meestekott?

Kuna naiste ja meeste kehad erinevad üksteisest tavaliselt päris palju, on osade seljakottide puhul tehtud eraldi naiste- ja meestemudelid.

Naistele mõeldud seljakotid on lühema seljaosaga, nende puusavöö ja õlarihmad on veidi kaarjama kujuga, et sobituda naise puusade ning rindadega, samuti on tavaliselt naistekoti puusavöö ka veidi paksema polstriga. Mõnikord on naiste matkaseljakott umbes 5 liitrit väiksem kui täpselt sama mudeli meesteversioon.

Selline naiste- ja meestekottide eristamine ei tähenda aga automaatselt, et naine peab valima naistekoti ja mees meestekoti. Paljudel lühemat kasvu meestel võib naiste matkakott tunduda seljas oluliselt mugavam, samamoodi on mitmed pikemat kasvu naised valinud mugavuse pärast meestekoti. Tuleb lihtsalt proovida, milline kott konkreetselt Sinule sobib.

Millised elemendid on Sinu jaoks koti juures olulised?

Iga tootja üritab oma tooteid muuta konkurentide omadest erinevaks ning aeg-ajalt on vaja välja tulla ka täiesti uue tehnoloogia või uuendusega. Kottide mudeleid on palju, ent vahel peitub nende omavaheline erinevus ainult mõnes pisiasjas. Selleks tulebki läbi mõelda, millised elemendid koti juures on Sinu jaoks nii vajalikud, et ilma nendeta ei ole kotti üldse mõtet osta ning millised elemendid oleksid suur boonus, aga nende puudumine ei tähenda automaatselt selle kotimudeli kõrvaleheitmist.

Puusavöö

Kõige olulisem on matkakoti puhul puusavöö olemasolu, sest see aitab koti raskuse ühtlaselt keha tugevamate kohtade peale ära jaotada. Inimese keha on juba kord niimoodi loodud, et vaagnaluu talub oluliselt rohkem raskust kui rangluu, seega ainult õlgade peal istuv kott muudab õlad väga valusaks ja matk ei ole enam nauditav. Kui kotil ei ole puusavööd, siis ei ole ta ilmselt mõeldud ka tõsiseks matkamiseks.

Oluline on ka, et puusavöö ja seljaosa oleksid regueeritavad, et kott istuks seljas ideaalselt nii suvel õhukese särgiga kui talvel paksu jopega. See omadus mängib suurt rolli ka siis, kui on vaja kotti laenata teisele inimesele.

Muud elemendid on matkaseljakoti puhul täiesti individuaalsed – kes mida eelistab. Tuleb lihtsalt endale selgeks teha, mida Sul vaja on. Levinumad variandid:

Sissepääsude arv – mõnel kotil on ligipääs vaid ülalt, paljudel saab ka eest, osadel lisaks alumine ligipääs.
Matkakeppide ja kirka hoidikud on olulised juhul, kui soovid kotiga ka mägisemal pinnasel matkamas käia.
Väiksemate taskute arv ja paiknevus.
Joogipudelihoidja ja/või taskute olemasolu puusavööl – neid saab muidugi vajadusel ise juurde leiutada.
Seljaõhutussüsteem – mõnel kotil puudub, mõnel on võrk, mõnel õhukanalid. Muutub oluliseks, kui eelistad matkata ainult soojade ilmadega, sest talvel ei ole vaja selga jahutada. Samuti tuleb arvesse võtta, et võrgust õhutussüsteem lükkab seljaosa kehast eemale ehk koti raskuskese on tagapool, mis suurema koti puhul väsitab keha päris palju. Seega mina soovitan võrgust seljaosa peale mõelda maksimaalselt 40-liitrise koti puhul ja inimesel, kes eelistab matkata ainult suvehooajal.
Erinevad lisarihmad asjade väljapoole kinnitamiseks-riputamiseks.
Vihmakile kuuluvus komplekti.
Raami materjal ja kuju – nt Jack Wolfskin matkaseljakottidel on alumiiniumist raam, mis asetseb X-kujuliselt, aga Fjällräveni osadel kottidel, nt Kajkal ja Bergtagenil on autentne puitraam, mis koosneb kahest paraleelselt asetsevast pulgast. Samuti saab osadel kottidel raami välja võtta, mis on hea omadus juhuks, kui on matkal olles kellelegi vaja lahast teha.
Värv – üldiselt ebapraktiline omadus, oluliseks muutub pigem siis, kui on vaja loodusesse sulanduda või mägedes silma paista. Aga mis seal salata, kui juba korraliku koti ostmiseks läheb, siis võiks ta ju toonilt natuke meeldida ka. Siiski ei tasu omaduste poolest ideaalset kotti kõrvale visata ainult seepärast, et tema värv tundub harjumatu või ei sobi ülejäänud varustusega kokku. Matk pole moeshow.

Seljakoti maksumus

Samuti ei tasu jätta tähelepanuta, et kallimad kotid on põhjusega kallimad.

Neil on üldiselt:

kvaliteetsemad lukud,
vastupidavamad materjalid ja
rohkem läbimõeldud funktionaalsust kui odavamate firmade kottidel.
kvaliteetsema matkaseljakoti pehmendused ei väsi nii kiiresti ära ega hakka Sulle matkal piina valmistama.

Näiteks on mitmed matkamisega aktiivselt tegelenud inimesed kiitnud, et Fjällräveni ja Jack Wolfskini kotid on neid edukalt teeninud üle 10 aasta, samas kui odava otsa kotist on ehk rõõmu ainult paariks aastaks.

Kui koti hind niiviisi aastate peale ära jaotada, tuleb tegelikult kallim kott odavam.

Seljakoti reguleerimine

Kui oled lõpuks leidnud poest sobivate omadustega kotivariandid, on kindlasti väga oluline neid selga proovida – ja seda mitte lihtsalt natuke möödaminnes ja paksu jope peale, vaid õigesti, reguleerides iga viimse kui reguleeritava elemendi enda keha järgi. Inimeste kehaehitus on väga erinev, nagu ka seljakottide, ning kõik seljakotid ei sobi oma kuju poolest kõikidele inimestele.

Seljaosa.

Selleks, et aru saada, kas koti seljaosa on Sinu jaoks sobiva pikkusega või reguleeritava seljaosaga kott õigesse pikkusesse sätitud, on Sul vaja teada oma kere pikkust. Täpsemalt öeldes on see vahemaa niudeluuharja ülaservast kõige alumise kaelalülini (C7). Sõltumata sellest, kui suurt koormat Sa seljakotis kannad, tuleb valida seljakott, mis istub mugavalt seljas – ja selle määrab suuresti ära just kere pikkus, mitte Sinu üldine kasv.

Kuidas kere pikkust mõõta?

Selja pikkuse C7 mõõtmine

Selle on väga hästi ära seletanud Thule asjatundjad: „Kallutage pea ette ja otsige üles kaela allosas kõige paremini tunda olev luu. See ongi teie alumine kaelalüli (C7) ehk koht, kust algab kere. Pange käed puusadele nii, et teie nimetissõrmed on samal joonel puusaluu ülaservaga ja osutavad naba suunas ning pöidlad osutavad selgroo suunas. Tõmmake pöialde vahel kujuteldav joon ja liikuge seda joont mööda kohta, kus see ristub teie selgrooga. See koht tähistab kere lõppu. Puusaluu ülaserva nimetatakse ka niudeluuharjaks. See on luu, mis toetab seljakoti raskust, kui olete puusavöö ümber piha kinnitanud. Seiske sirgelt ja paluge sõbral mõõta ära vahemaa C7 kaelalülist kuni pöialde vahelise kujuteldava jooneni. See ongi teie kere pikkus.“

Kere pikkused seljakottidel?

Erinevad firmad märgivad oma seljakottidele kerepikkuseid erinevalt.

Näiteks Thule märgib koti peale keremõõdud sentimeetrites ja tollides justkui joonlaual,

Jack Wolfskin märgib suurused tähtedes (XS, S, M jne) ning annab oma kodulehel mõõdutabeli, milline kerepikkus millisele suurusele vastab.

Fjällräven ei märgigi kotile kerepikkust, sest nende reguleerimissüsteem on sujuv, mitte astmeline, ja reguleerimisulatus on väga lai.

Vaudel ja Ferrinol on märgitud suurused sarnaselt Jack Wolfskinile numbrites, Vaude naistekotid on mõeldud inimestele pikkusega ca 155 cm – 178 cm. Ehk siis valikut ja erinevaid suuruste märkimise tehnikaid on erinevaid,

aga lõppkokkuvõttes taandub siiski kõik koti proovimise tasandile.

Puusavöö.

Pange seljakott selga ja paigutage puusavöö pehmenduspadja ülaserv selliselt, et see jääks teie niudeluuharjast (puusaluu ülaservast) umbes 3 cm kõrgusele. Seejärel kinnitage puusavöö pannal ja pingutage rihma. Puusavöö peaks nüüd toetama puusaluu peale, mitte pigistama kõhtu või istuma tagumikul. Puusavöö tuleb kinnitada selliselt, et puusadele jääks umbes 2/3 koti raskusest, mõnede allikate järgi isegi kuni 80%.

Õlarihmad.

Pärast puusavöö reguleerimist sikutage õlarihmu alumisest osast nii, et seljakott liigub teie kerele lähemale. Õlarihmade ja õlgade vahele peaks jääma umbes 2cm tühjust, et õlad saaksid vabalt liikuda. Kõndimise ajal vajub kott veidi rohkem õlgadele.

Raskuskeskme regulaatorid.

Raskuskeskme regulaatorite rihmad algavad õlarihmade pealt ja on seljakoti kerega ühendatud teie õlgade kohal. Tõmmake rihmad pingule vastavalt sellele, kuidas mugav on. Suuremate kottide korral peaksid raskuskeskme regulaatori rihmad jääma õlarihmade ja koti kereosa vahel 45–60-kraadise nurga alla. Vähem kui 50-liitrise mahuga kottide korral on seljakoti kerepikkus lühem ja seetõttu võivad raskuskeskme regulaatori rihmad seljakoti kereosaga ühendatuna alata otse õlgadelt või jääda isegi negatiivse nurga alla. Sellisel juhul toimivad raskuskeskme regulaatorid kompressioonirihmadega sarnaselt.

Rinnarihm.

Reguleerige rinnarihma selliselt, et see jääks rinnal mugavalt. Seejärel kinnitage pannal ja pingutage rihma nii, et see ei jääks lõdvalt rippuma, aga samas ei hakkaks rinnalihaseid liialt pigistama. Mõnel suuremal seljakotil on puusavöö küljes ka koormuse stabiliseerimiseks mõeldud rihmad, mis ühendavad puusavöö koti kereosaga. Koormuse stabiliseerimiseks tõmmake neid rihmu ettepoole (oma keha esiosa suunas).

Kui oled valinud endale õige seljakoti, siis vähem tähtis hea matkaelamuse saamiseks ei ole ka seljakoti õigesti pakkimine. Loe meie soovitusi seljakoti pakkimiseks.